§-de 214 lg 2 p 1, 5 ja §199 lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 2.aprill 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.Z Süüdistatav I.Z RESOLUTSIOON I.Z-i poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 2.aprilli 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 2.aprilli 2009.a. otsusega: 2 Süüdi tunnistada I.Z
lg 2 p 1, 5 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust;
lg 2 p 9 järgi 9 (üheksa) kuud vangistust.
64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõistes liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (üks aasta ja 4 kuud) võrra ning kandmisele kuulub karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata,
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuse 5 päeva (24.-25.08.08; 28.-29.09.08 ja 01.10.08.a.) ning algusega 08.10.2008.a. jääb kanda karistus 5(viis) aastat 7 (seitse) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
prg. 199 lg 2 p.9 järgi mõisteti I.Z süüdi selles, et tema - 20.08.2008.a.kella 15.18 ajal Tallinnas Tartu mnt. 87 asuvas AS P. P. kuuluvas S. P.s võttis kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil Play-Station 3 mängu (969 krooni) ning Play-Station 3 mängu (929 krooni) , s.o. vara koguväärtuses 1 898 krooni. Möödudes kassadest, jättis ta tahtlikult kauba eest tasumata. Paari päeva pärast müüs ta varastatud asjad maha eeluurimisel tuvastamata isikule 200 krooni eest ja saadud raha kulutas enda tarbeks. - 24.08.2008.a. kell 16.18 Tallinnas S. P.s, vastavalt oma ettekujutusele kuriteost, võttis kauplusest ebaseadusliku omastamise eesmärgil PlaySation 2 mängu maksumusega 899 krooni ja PlayStation 2 mängu maksumusega 899, koguväärtusega 1 789 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata. Vargust ei suutnud ta lõpule viia põhjusel, et kaupluse turvatöötajad pidasid ta kinni ning temalt ära võetud kaup tagastati kauplusele.
prg. 214 lg 2 p.1,5 järgi mõisteti I.Z süüdi selles, et ta - 09.09.2008.a. kella 16.00 paiku Tallinnas XXXXXX X-XX korteris nõudis oma emalt L.S. narkootikumide ostmiseks raha summas 200 krooni. Kui ema keeldus raha andmast, tungis ta emale kallale, lõi teda korduvalt rusikatega vastu paremat käsivart, põhjustas sellega valu ja 3 hematoomi. - 27.09.2008.a. XXXXXX X-XX korteris nõudis ta oma emalt L.S. narkootikumide ostmiseks raha. Kuuldes, et ema saab naabrilt 50 krooni ning oma nõude tugevdamiseks, viskas ta emale võtmekimbu vastu reit ja põhjustas kannatanule valu. Raha nõudmise käigus lukustas ta välisukse ning vaatamata ema palvetele, ei lasknud ta emal korterist lahkuda. - 28.09.2008.a. kella 14.30 paiku XXXXXX X-XX korteris nõudis ta emalt narkootikumide ostmiseks raha, togis voodis pikali olevat ema jalgadega kehasse. Kui ema ei nõustunud raha andma ja soovis korterist lahkuda, lukustas I.Z korteri välisukse ja võttis võtmed enda kätte. Seejärel järgnes ta 3 emale kööki ja lõi ema neli korda mõlema õlavarre piirkonda ja põhjustas talle valu. - 01.10.2008.a. kella 12 ajal XXXXXX X-XX korteris nõudis vägivallaga, s.o. peksmisega ähvardades emalt narkootikumide ostmiseks raha. Kuna I.Z oli eelnevalt järjepidevalt ema suhtes vägivalda tarvitanud, siis kartis L.S. ähvarduste täideviimist ning kutsus kohale politsei, kes poja ära viisid. - 04.10.2008.a. kella 10 paiku XXXXXX X-XX korteris nõudis taas emalt raha narkootikumidee ostmiseks. Ta võttis ema pangakaardi ja nõudis PIN koode. Saanud teada arveldusarvele ligipääsu võimaldava PIN koodi, väljus ta korterist ja võttis ema arvelt välja sularaha 50 krooni. Naasnud koju, nõudis ta emalt veel 150 krooni ja ähvardas peksmisega. Nõudmiste esitamise käigus lõi ta ema vähemalt ühel korral vastu käsivart ning jätkuva vägivalla hirmus andis ema talle 150 krooni, mispeale poeg lahkus korterist. - 05.10.2008.a. kella 15 paiku oma korteris XXXXXX X-XX, hakkas taas emalt nõudma 200 krooni. Samal ajal kasutas ta ema suhtes vägivalda, lõi teda kuuel korral rusikaga vastu vasakut ja paremat käsivart ja paremat jalga. Kella 21 paiku vägivalla tõttu ema murdus ja ning võttis tuttavalt laenuks 200 krooni ja andis selle pojale. Karistuse mõistmisel lähtus kohus I.Z-i süüst. Kohus arvestas kergendava asjaoluna tema süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtuistungil, samuti seda, et ema sõnade kohaselt on ta pojale andeks andnud ja temaga leppinud. Leppimine kannatanuga on kergendav asjaolu
Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kõik kuriteoepisoodid on I.Z toime pannud katseaja kestel, mis näitab, et eelmisest kohtuotsusest, talle antud võimalusest jätkata oma elu vabaduses ja teha oma käitumises korrektiive, ei ole ta mingeid järeldusi teinud, sellist võimalust ei osanud ta hinnata ning tundis end karistamatuna. Tulemusi ei ole andnud ka kriminaalhooldaja järelevalve. Teda ei suutnud peatada ka korduv kahtlustatavana kinnipidamine, sest ta jätkas oma kuritegelikku käitumist kuni vahistamiseni. Kohus leidis, et D. Savalineni süüst lähtudes, aga ka tema edasiseks mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid, samuti õiguskorra tagamise huvides tuleb talle mõista reaalne vangistust. Arvesse võttes tema alaealisust ja vaimset arengutaset ning asjas esinevat kahte kergendavat asjaolu, pidas kohus võimalikuks mõista talle karistus väljapressimise eest sanktsiooni alammääras, s.o. neli aastat vangistust ning varguse eest mõistetava karistuse on võimalik lugeda kantuks raskema karistusega. Kohus ei näe põhjust karistada I.Z alla sanktsiooni alammäära nagu taotles seda kannatanu, tema ema L.S.. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada kolmandiku võrra. Liitkaristus mõisteti I.Z-ile
suurendati mõistetavat karistust 29.11.2007.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. 4 APELLATSIOONI SISU: I.Z väidab esitatud apellatsioonis, et maakohtu poolt on temale mõistetud liiga pikk vangistusmäär. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et I.Z-i poolt esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, kuna selles esitatud väide karistuse liigse karmuse osas on paljasõnaline. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on I.Z-ile karistuse mõistmisel arvestanud kõigi
§-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks I.Z-i karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Sisuliselt ei ole mõistetud karistuse liiki vaidlustanud ka süüdistatav ise. I.Z-ile on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest mõistetud ärkandmisele kuuluvaks kuritegude kogumi eest 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Tegemist on vangistusmääraga mis on kolmandiku võrra lühem raskema kuriteo, so.
prg. 214 lg 2 sanktsiooni alammäärast. Maakohus on mõistnud süüdistatavale
prg. 214 lg 2 p.1,5 järgi karistuse, mis vastab sanktsiooni alammäärale. Liitkaristus on moodustatud seaduses ettenähtud kergeimat põhimõtet, s.o. kergema karistuse raksemaga kaetuks lugemine – kohaldades. Kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristust on omakorda veel lühimenetluse sätteid kohaldades lühendatud. Seega vaidustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude eest on süüdistatavat karistusõiguslikult koheldud seaduse järgi kõige leebemalt. Arvestades süüdistatava poolt toimepandud kuritegude rohkust aga ka tema varasemat suhtumist õiguskorda, on maakohus põhjendatult leidnud, et asjaolusid, millised annaks alust mõista I.Z-ile karistuse alla seaduses ettenähtud sanktsiooni alammäära, tuvastatud ei ole. Kuna I.Z pani uued kuriteod toime enne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, siis on põhjendatud temale liitkaristuse mõistmine
prg. 65 lg 2 alusel.
prg. 65 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistusele liita täielikult eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus. Seega puudub ka seaduslik alus liitkaristuse kergendamiseks. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu poolt I.Z-ile mõistetud karistus on võrdne selle karistusega, millisega karistamist taotles tema kaitsja kohtult kohtuvaidlustes. Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järrgmist: 5 Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada I.Z-i poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Jüri Paap
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.