1-10-8046/65

1-10-8046 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8046 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. jaanuari 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu D.V (D.V) ja tema kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebused RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu D.V ja tema kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Karl Saavo Advokaadibüroo kaudu 76 eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 12 eurot 80 senti, advokaat Heiki Kuningale tema poolt D.V-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista D .V-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 76 eurot 80 senti riigituludesse.
7. D.V tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „D.V 1-10-8046, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 04.01.2013 määrusega jäeti D.V temale Tartu Maakohtu 08.08.2011 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 08.08.2011 otsusega tunnistati D.V süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks D.V-le Tartu Maakohtu 03.06.2010 otsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi osaliselt ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud 18 päeva vangistust. D.V karistusaja algus oli 08.08.2011 ja lõpp on 26.04.
9. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et D .V tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud. Maakohus tuvastas, et D.V on ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. D.V puhul luges maakohus positiivseks vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, lõpetanud
10. klassi ning on seadnud endale tulevikuks eesmärgid. Ennetähtaegse vabastamise korral on ta vajadusel nõus alluma ka elektroonilisele järelevalvele ning tema vabastamisjärgses elukohas on täidetud selleks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud. Samas aga pidas maakohus oluliseks, et D .V on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole D.V-le piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuigi D.V kinnitas, et ta on nüüdseks oma varasema käitumise väärolemusest aru saanud, soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt ning on valmis võtma endale katseajaks ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse, ei tekkinud maakohtul siiski veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud. Samuti kahtles maakohus, kas D .V suudab nõuetekohaselt täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades tema varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ning asjaolu, et ta ei ilmunud karistuse kandmisele õigeaegselt vabatahtlikult, vaid ta tuli otsuse täitmiseks tagaotsitavaks kuulutada. Kuna D.V on pannud toime väga eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb sellest järeldada tema kalduvust impulsiivsele ja tagajärgedega mittearvestavale käitumisele. Samuti on tema õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on ta enda sõnul mõistnud oma käitumise muutmise vajalikkust ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi, siiski leidis maakohus, et D.V-le oleks kasulikum vangistust edasi kanda ja tegeleda seejuures ka oma motivatsiooni kindlustamisega, et vabaduses riskikäitumisest hoiduda. Samuti kindlustaks pikem viibimine vangla piiratud tingimustes tugevama võõrdumise alkoholist ja tagaks seega paremad võimalused vabaduses alkoholist hoidumiseks. Ka Tartu Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise -2- tõenäosus 41% kahe aasta jooksul viitab sellele, et D.V vanglast ennetähtaegne tingimuslik vabastamine on enneaegne. Seega ei tekkinud kohtul piisavat veendumust, et D.V ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid täita. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebused esitanud D .V ja tema kaitsja. D.V palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. D.V toob välja, et praeguse vangistuse ja eelneva vangistuse vahel viibis ta vabaduses 4 aastat, mis näitab, et ta on suuteline ühiskonnas seaduskuulekalt elama. D.V väidab, et viimati vabastati teda tingimisi ennetähtaegselt vangistusest peaaegu 10 aastat tagasi.
11. aastal kohaldati tema suhtes kriminaalhooldust koos üldkasuliku töö tegemise kohustusega ning siis ei rikkunud D .V kriminaalhoolduse tingimusi. D.V leiab, et aja jooksul on ta hakanud rohkem elu üle järele mõtlema. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu etteheide, et D .V on hoidnud karistuse kandmisest kõrvale, alusetu. Nimelt oli D.V esitanud maakohtule avalduse, et ei saa ilmuda karistuse kandmisele, kuid maakohus vastas talle hilinemisega. Seega pole ta teadlikult karistuse kandmisest kõrvale hoidunud. D.V märgib, et ta pole kunagi toime pannud I astme kuritegu. Viimases kriminaalasjas nõustus ta vabatahtlikult hüvitama kannatanutele tekitatud kahju, mis näitab, et ta arvestab oma tegude tagajärgedega. Viimase alkoholiga seotud õigusvastase teo pani ta toime
12. aastal. Alkoholiprobleemiga on D .V tegelenud Tartu Vanglas sotsiaalprogrammi läbimisel. D .V on seisukohal, et vabaduses saab ta omandatud teadmisi rakendada. Ta soovib olla riigi silmis usaldusväärne ning on valmis katseajal olema ka elektroonilise järelevalve all. D.V kinnitab, et ta pole ühiskonnale ohtlik ning uute kuritegude toimepanemise risk 41% on oletuslik. Määruskaebusele on lisatud avaldus, mille kohaselt soovib D.V ringkonnakohtu istungist. D.V kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning D.V ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. võtta osa tingimisi Kaitsja märgib, et D .V ennetähtaegset vangistusest vabastamist on menetlenud maakohus varasemalt 18.05.
13. Siis tõi maakohus välja põhjused, miks D.V peab karistust edasi kandma. Kohtu jaoks oli probleemiks nii käitumine karistuse kandmise ajal kui ka võimalik süüdistatava käitumine vabanemisel. Maakohus ei näinud probleemi selles, et D.V on varasemalt üheksal korral karistatud. Käesolevaks ajaks on D.V need negatiivsed asjaolud kõrvaldanud – distsiplinaarkorras karistatust ei ole, läbitud on sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“, lõpetatud on
14. klass. Nimetatud asjaolud soodustavad tema resotsialiseerumist. Vaidlustatud määruses on maakohus toonud välja uued asjaolud, millele maakohus 18.05.2012 ei pidanud vajalikuks tähelepanu juhtida. Samal ajal esinesid need asjaolud ka 18.05.2012 ning ei olnud siis maakohtu jaoks aktuaalsed. Antud juhul jääb selgusetuks, miks on peaaegu aasta hiljem aktualiseerunud D.V varasem karistatus, kui see ei olnud probleemiks 2012 mais. Maakohus oleks pidanud põhjendama, miks on D.V varasem karistatus probleemiks käesoleval ajal, kui D.V on end oluliselt parandanud. Isiku jaoks negatiivse otsustuse tegemisel peab kohus esitama kõik põhjendused, miks selline otsustus tehti. -3- Maakohus on küll tsiteerinud Tartu Vangla iseloomustusest lõiku, kus on antud hinnang võimalikule uue kuriteo toimepanemise riskile, kuid on jätnud samast iseloomustusest mainimata olulise asjaolu, et D.V käitumine, suhtumine enda käitumisse, väärtushinnangud on muutunud ning seda suurel määral viimase aasta jooksul. Määruses on öeldud, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum vangistust edasi kanda ja tegeleda seejuures ka oma motivatsiooni kindlustamisega, et vabaduses riskikäitumisest hoiduda. Samuti kindlustaks pikem viibimine vangla piiratud tingimustes tugevama võõrdumise alkoholist. Samal ajal on D.V läbinud sotsiaalprogrammi just eelnimetatud probleemide lahendamiseks. Vangla ega ka kriminaalhooldaja ei ole ette näinud täiendavaid meetmeid D .V resotsialiseerumise toetamiseks. Seega jääb maakohtu järeldus deklaratiivseks. Kohus peab oma seisukohti põhjendama ja seega tulnuks määruses märkida, mida veel peab D .V tegema, et saavutada vangistusest ennetähtaegse vabanemise võimalus. Määruses teeb maakohus järelduse, et D.V on kalduvus impulsiivsele ja tagajärgedega mittearvestavale käitumisele. Maakohus järeldab seda erinevatest kuritegudest, milles D.V on süüdi mõistetud. Samal ajal ei ole sellist seisukohta avaldanud ei vangla ega ka kriminaalhooldaja. Tegemist on hinnanguga isiku psüühikale, mida saab hinnata eriala asjatundja. Kaitsja on lisanud ka koopia Tartu Vangla 27.12.2012 otsusest, millega paigutati D.V avavangla osakonda. Otsusega soovib kaitsja tõendada, et vangla on seisukohal, et D .V ei pane avavanglaosakonda paigutamisel toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole D.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad ja ringkonnakohus nõustub nendega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhistusi korrata ning käsitleb vaid määruskaebustes toodud väiteid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuste esitajatega, et D.V on vangistuses teinud edusamme, hoidudes distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest, lõpetades
15. klassi ning läbides sotsiaalprogrammi. Eriti positiivseks peab kohtukolleegium asjaolu, et D.V on paigutatud avavangla osakonda. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et D .V positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Kohtukolleegium on seisukohal, et tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise puhul on oluline kohtu siseveendumuse kujunemine, et süüdimõistetu suhtes on võimalik tulemuslikult kohaldada kriminaalhooldust ja katseaega. Arvestades D.V varasemat elukäiku ringkonnakohtul sellist veendumust ei teki. D.V on kriminaalkorras karistatud 9 korda eriliigiliste kuritegude eest, sh alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, kelmuse, varguste, avaliku korra rikkumise, omavolilise sissetungimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Tartu Maakohtu 01.12.2004 määrusega vabastati D.V talle Jõgeva Maakohtu 14.10.2003 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga. Siiski pöörati Tartu Maakohtu 18.01.2006 määrusega D.V kandmata karistus täitmisele, kuna ta ei järginud kohustust mitte tarvitada -4- alkohoolseid jooke – juhtis mootorsõidukit joobeseisundis – ning mitte teadvalt suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Samuti on tema karistust asendatud varasemalt ka tingimisi karistusega ning korduvalt ka üldkasuliku tööga, kuid ka see pole mõjutanud D.V seadusekuulekalt käituma. Seega on D .V-le antud piisavalt võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, kuid tema käitumisest nähtub, et kriminaalhooldaja järelevalve ning katseaeg ei avalda talle positiivset mõju. Seega ei teki ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumust, et D .V suudab tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabanedes kriminaalhooldusel olles elada seadusekuulekalt ning täita kõiki käitumiskontrollinõudeid. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et Tartu Maakohus ei ole 18.05.2012 D.V tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamisel viidanud tema varasemale elukäigule. Maakohus on 18.05.2012 määruses nimetanud D .V negatiivselt iseloomustavatest asjaoludest muuhulgas ka tema korduvkaristatust ning seda, et tema kuritegudega kahjustatud õigushüvede ring on lai. Seega on maakohus asjakohaselt ka siis pidanud D .V elukäiku üheks hinnatavaks asjaoluks KarS § 76 lg 3 järgi. Samuti märgib kohtukolleegium, et vaatamata maakohtu otsustusele 18.05.2012, peab kohus käesoleval hetkel lahendama D.V tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimust iseseisvalt ja vastavalt oma siseveendumusele. Tartu Vangla kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on D.V puhul uute kuritegude toimepanemise riskiks alkoholi kuritarvitamine. Teda on korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. D.V suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust tingimusega mitte tarvitada alkoholi, kuid ta on nimetatud kohustust rikkunud. Kohtukolleegium hindab D.V poolt vangistuses sõltuvusvõõrutusprogrammi läbimist ning peab seda oluliseks sammuks uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisel. Samas peab kohtukolleegium alusetuks määruskaebustes esitatud väiteid, justkui ei omaks edasine karistuse kandmine D .V-le positiivset mõju. Tartu Vangla 27.12.2012 otsuse kohaselt on D.V ümberpaigutatud Viru Vangla avavangla osakonda. Seega on tal võimalus alkoholi tarvitamisest hoidumist, aga ka muid positiivseid hoiakuid oma elus, kinnistada ka avavangla kergema järelevalve tingimustes. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid D .V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. D.V esitas avalduse ringkonnakohtu istungil osalemiseks. KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui sama paragrahvi lõikes 4 või 41 ei ole sätestatud teisiti. Süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise arutamise osas KrMS § 390 lg 4 ja 41 suulist menetlust ette ei näe, seega vaatas ringkonnakohus esitatud määruskaebused läbi kirjalikus menetluses. D.V peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat H. Kuninga kaitsjatasu 76,80 eurot, sealhulgas käibemaks 12,80 eurot, maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise ning esitamise eest apellatsioonimenetluses. Mati Kartau Paavo Randma -5- Maarika Kuusk