1-15-8227/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8227 Kohtukoosseis Andres Parmas, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi I.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. kokkuleppemenetlus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.R (ik: XXX); EV kodanik; töökoht: puudub; asukoht: Tallinna Vangla, Magasini 35, Tallinn; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati: Harju Maakohtu
3. augusti
4. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7 ja § 25 lg 2 järgi Süüdistatav oktoobri
5. Prokurör Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Toomas Pilt a otsus, RESOLUTSIOON
6. Jätta rahuldamata I.R-i taotlus kriminaalmenetluse kulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmiseks ja jätta vaidlustatud Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsus selles osas muutmata.
9. Jätta muus osas I.R-i apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. oktoobri
12. a otsusega tunnistati I.R kokkuleppemenetluses süüdi KarS I.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning teda karistati nelja kuu ja viieteist päeva vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
13. augusti
14. a otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu
15. oktoobri
16. a määrusega täitmisele pööratud ärakandmata võrra, s.o kolme kuu ja üheteist päevase vangistuse võrra, mõistes talle kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks seitse kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust. Karistuse kandmise algusjaks arvestati
17. oktoober
18. I.R-ile tõkendina kophaldatud elukohast lahkumise keeld tühistati. Maakohus mõistis I.R-ilt 12 kuu jooksul menetluskuluna välja sundraha, kaitsjatasu ja sundtoomise kulu kokku 699 eurot ja 70 senti. Samuti rahuldas maakohus kannatanu RK tsiviilhagi ja mõistis I.R-ilt tema kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju katteks 4287, 7 eurot. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.
19. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I.R , kes leiab, et maakohtu otsusega on temalt kannatanu RK kasuks välja mõistetud põhjendamatult suur rahasumma, palub hagi väljamõistmist väiksemas ulatuses ja hagi tasumise ajatamist. Samuti taotleb süüdistatav kohtukulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
20. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel edasikaebeõiguse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Apellatsioonis sisalduv taotlus menetluskulude tasumiseks antud tähtaja pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata.
21. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 näeb ette, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on seadustiku
22. peatüki
23. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (lause 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (lause 2).
24. I.R-i apellatsioonist ei nähtu ühtki KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Kokkuleppemenetluses ei ole võimalik apellatsiooni esitada põhjendusega, et süüdistatava hinnangul on esitatud tsiviilhagi liiga suur. Hagi suurus oli süüdistatavale teada kokkuleppe sõlmimise ajal. Ometi on ta kaitsja juuresolekul ja peale õiguste tutvustamist kokkuleppega nõustunud ning sellele alla kirjutanud. Ka on süüdistatav maakohtu istungil kaitsja juuresolekul kinnitanud, et ta jääb kokkuleppe juurde ja et see väljendab tema tegelikku tahet. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni tsiviilhagi osas pidada ainetuks.
25. I.R on taotlenud ka menetluskulude tasumiseks maakohtu määratust pikema tähtaja andmist. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude ositi tasumine on kohtu diskretsiooniotsustus – see pole käsitatav süüdistatava subjektiivse õigusena. 2 Üldreeglina peab süüdimõistetud isik vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 menetluskulud täies mahus ja koheselt hüvitama ning kulude ositi tasumine saab olla üksnes erandlikel asjaoludel tehtav soodustav otsustus. Arutatavas asjas ongi maakohus määranud, et kohtukulud kuuluvad hüvitamisele ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Pikemaks ajaks menetluskulude tasumise hajutamist ei ole senises kohtupraktikas aktsepteeritud ning kriminaalkolleegium ei pea vajalikuks arutatavas asjas väljakujunenud praktikat muuta.
26. Arutataval juhul puuduvad KrMS § 318 lg-s 4 toodud alused kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg 3 p-st 4 jätab ringkonnakohus I.R-i apellatsiooni läbi vaatamata ja tema taotluse menetluskulude tasumiseks antava tähtaja pikendamiseks rahuldamata. 3