← Eesti

1-13-8761/4

Obsah (4)§ 238§ 180§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2013.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-13-8761 (12230118309) Kohtukoosseis Kohtun

§ 238

lg 2 alusel 27 päeva vangistust tingimisi 18 kuulise katseajaga, otsus pööratud täitmisele Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega, karistus kantud. Süüdistatav kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON Juhindudes

175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311, 313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 kohus otsustas:

  1. Tunnistada K.L (ik XXX) KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud. 1
  2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud karistus vangistus 4 (neli) kuud üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd, mõista karistuseks 240 (kakssada nelikümmend) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
  3. KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 alusel allutada K.L üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal peab ta järgima KarS § 75 lg 1 p 1–6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
  4. K.L (ik XXX) suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista K.L-ilt menetluskulud: - (ik XXX)

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 96 ( üheksakümmend kuus ) eurot;

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti);

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.L, 1-13-8761, menetluskulud“.

  1. Välja mõista K.L-ilt XXX(ik XXX) kasuks 718 (seitsesada kaheksateist) eurot. Väljamõistetud summa kanda XXXarveldusarvele nr XXX Krediidipangas.
  2. Asitõendid - mobiiltelefon Samsung GT-S5230, arvutihiir Logitech koos USB juhtmega, kõrvaklapid Logitech koos mikrofoniga – on tagastatud XXX. Edasikaebamise kord 2 Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on KarS järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mis seadus selle eest ette ei näe. Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni , mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK K.L’t süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 alusel selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tungis 18.12.2012 ajavahemikul 17:00 – 23:00 ukse avamise teel korterisse asukohaga Tallinn XXX kust varastas XXX kuuluvaid esemeid väärtuses 780 eurot. Seega pani K.L toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, sissetungimisega. 01.10.2013.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Paul Pikma, süüdistatav K.L ning tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 4 kuud vangistust, mis asendada vastavalt KarS § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 240 tundi, mille tegemise ajaks määrata 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 16.10.2013.a. toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav K.L, et on süüdistusest aru saanud, nõustus kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses, kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning taotles menetluskulude ajatamist maksimaalse võimaliku määrani. Tsiviilhagi osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb K.L temale esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. K.L-ilt tuleb XXX kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 718 (seitsesada kaheksateist) eurot. MENETLUSKULUD

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud K.L-ilt välja alljärgnevalt: -

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsja tasu summas 96 (üheksakümmend kuus) eurot,

§ 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot (nelikümmend viis senti);

§ 179

lg 1 p 2 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot.

§ 180

lg 3 alusel tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „K.L, 1-13-8761, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Violetta Kõvask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.