§-dest 75, 751, 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras: 1. Vabastada J.K temale Tartu Maakohtu 30.09.2014.a otsusega nr 1-14-6299 mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist kohustusega alluda elektroonilisele järelevalvele. 2.
lg 3 p 1, lg 4 alusel kohaldada J.K suhtes elektroonilist järelevalvet 2 (kaks) kuud arvates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. 3.
Juhul, kui määruskaebust ei esitata, jõustub kohtumäärus 18. juunil 2016.a ning sellisel juhul on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva.
4. Kohustada J.K järgima katseajal
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1-14-6299 − elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.
lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel kohustada J.K järgima katseajal järgmisi kohustusi: − − − − mitte tarvitama alkoholi; asuma tööle või võtma end töötuna arvele 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest alates; mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; osalema alkoholisõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis ning tugigrupis Anonüümsed alkohoolikud. 6. Määrus saata täitmiseks Tartu Vangla Võru kriminaalhooldusosakonnale ja J.K-le ning teadmiseks Tartu Vanglale, prokurörile ja kaitsjale. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 30.09.2014.a otsusega nr 1-14-6299 tunnistati J.K süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati J.K-le mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 06.08.2013.a otsuse nr 1-13-6838 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati päevast, millal J.K saabub vanglasse karistust kandma. Kinnipeetava karistusaeg algas seega 09.08.2015.a ja lõpeb 11.08.2017.a. Tartu Vangla esitas 12.04.2016.a Tartu Maakohtusse materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab J.K ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdlane J.K avaldas istungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda ja on nõus elektroonilise järelevalvega. On aru saanud oma alkoholi probleemidest. Soovib elada seaduskuulekalt ja mitte tarvitada alkoholi. On nõus lisakohustustega: mitte tarvitada alkoholi, asuma tööle või võtma end töötuna arvele ühe kuu jooksul vabanemisest 2
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 30.09.2014.a otsusega mõisteti J.K-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat ja 2 päeva vangistust, mida süüdlane kannab alates 09.08.2015.a. Kuna J.K on käesolevaks ajaks kandnud karistusajast ära vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, siis on olemas
Justiitsministri 22.02.2007.a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Elukoha sobivuse kontroll-lehelt nähtub, et Annike Juhansoni eluaseme üldine olukord vastab elektroonilise valve kohaldamiseks nõutavatele tingimustele ning elektroonilise valve seadmiseks on oma kirjaliku nõusoleku andnud Annike Juhanson. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.K puhul võib positiivsena välja tuua, et kinnipeetava iseloomustuse (vangla toimiku teine osa, lk 17-19) kohaselt puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused. Süüdlase käitumine vanglaametnike ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel on olnud korrektne, konflikte pole esinenud. J.K on vangistuses osalenud järgmistes taasühiskonnastavates 3
lg-s 1 sätestatud kontrollnõuded.
lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 4
lg 5 alusel tuleb määrata J.K-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei esita määruskaebust, jõustub kohtumäärus 18. juunil 2016.a. Kohtumääruse jõustumise kuupäeva seisuga, so 18.06.2016.a on J.K karistusest ärakandmata 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust, seega tuleb J.K-le määrata katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses.
lg 3 p 1 kohaselt võib teise astme kuriteo korral elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et J.K suhtes on põhjendatud kohaldada elektroonilist järelevalvet 2 kuud. Kohus lähtub asjaolust, et J.K ärakandmata karistusaeg on küllaltki pikk - peaaegu 1 aasta ja 2 kuud ning seega üks kuu oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ning ei oleks tulemuslik, arvestades J.K isikut ja tema tõsist alkoholiprobleemi. Marju Persidskaja kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.