Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsus väärteoasjas nr 2302,18,002316 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määruse kohaselt hiljemalt 26.11.2018.a. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsuses väärteoasjas nr 2302,18,002316 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220185051663. 1 4-18-2818 Kohtuotsuse ärakiri saata P.F-ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati P.F -i Liiklusseaduse ( edaspidi
) § 223 lg 1 , § 230 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning
Otsusega tehti kindlaks, et P.F 15.03.2018.a kell 19:00 Tallinna ringtee 38 kilomeetril j uhtis mootorsõidukit, sooritas möödasõitu eespool liikuvast sõidukist, ei veendunud, et möödasõit on ohutu ega takista teisi liiklejaid ning ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, et suudaks möödasõidu katkestada takistuse ilmnedes ning hoidmata ohutut külgvahet , sõitis otsa pärisuunas liikunud sõiduautole Opel ning vastassuunast otseliikunud sõidukile VW Transporter. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju XX’ile, RA OÜ’le ja Swedbank Liising AS’ile. Peale liiklusõnnetuse toimumist juht ei jäänud seisma sündmuskohal ega teavitanud juhtunust häirekeskust ja kirjalikult oli vormistamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Oma sellise tegevusega rikkus P.F
lg 3 p 2 /Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki -, maastikusõiduki - või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti P.F rikkus
lg 4 / Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada/ ja § 51 lg 3 p 3 /Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. P.F rikkus ka
lg 4 p 4, 5 /Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2 –4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi. 2 4-18-2818 Kuivõrd
S § 63 l g 1 kohaselt karistus
lg 1 järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu on käsitletav eraldi teona ning seega määrati selle eest eraldi karistus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime temale väärteoprotokollis inkrimineeritud
nõuete rikkumised. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad
alusel. K ohtuväline menetleja määras P.F -ile KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 ja § 63 lg 3 alusel karistuseks
lg 1 järgi rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning
KAEBUSE SISU 28.05.2018.a esitas P.F kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks
Kaebuse kohaselt ei peatanud ta autot koheselt, kuna oli toimunud avariist šokis. Kiirabi kutsumisel viidi ta haiglasse. Kaebaja palub tühistada trahv
31.05.2018.a saabunud e- kirjast nähtuvalt soovib kaebaja kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 21.06.2018.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja selgitab, et P.F -ile on määratud proportsionaalne karistus ning kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamine ega muutmine. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et P.F -i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Margus Pihl’i 04.05.2018.a otsusele väärteoasjas nr 2302,18,002316 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks
lg 1 alusel m ääratud karistuse osas, tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 3 4-18-2818 Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et P. F juhtis 15.03.2018.a kell 19:00 Tallinna ringtee 38 kilomeetril mootorsõidukit, sooritas möödasõitu, ei veendunud selle ohutuses ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Peale liiklusõnnetuse toimumist ei jäänud seisma sündmuskohal. P.F ei ole eitanud oma süüd möödasõidu ja varalise kahju põhjustamises, n.o
Need teod on tõendatud ka tunnistaja YY’e ütlustega, mille kohaselt juhtis ta saateautot (et anda märku ülekabariidse koorma tulekust), põlesid kollased vilkurid ning hoidis sellega tee kesktelje lähedusse. Üks vastu tulev auto võttis võimalikult teeserva, et ülekabariidne auto möödalasta. Nägi kuidas antud auto tagant alustas möödasõitu suure hooga sõiduk, mis sõitis kesktelje peale. Keeras oma auto paremale, et laupkokkupõrget vältida, aga kokkupõrge toimus auto vasakuküljega Õnnetuse põhjustas Citroen r/n XXXXXX. Kokkupõrke toimumist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juures olevad fototabelid, mille kohaselt on sõiduki Citroen r/n XXXXXX ja Transporter Kastenil vigastatud vasakpool sed küljed. Täpselt nagu tunnistaja YY oma ütlustes selgitas. Seega antud osas puuduv vaidlus. Samuti kohtu hinnangul puuduv vaidlus selles osas, et P.F ei jäänud koheselt peale liiklusõnnetust seisma, vaid sõitis edasi peatumata, mida tõendab tunnistaja X2 ütlused, mille kohaselt ei peatunud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk, vaid sõitis edasi. Peatus alles siis, kui ta sundis liiklusõnnetuse põhjustanud autojuhi Circle K bensiinijaamas peatuma. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et P.F juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal kohas ning sooritas möödasõidu, ei veendunud selle ohutuses, põhjustas liiklusõnnetuse ning peale seda ei jäänud sündmuskohal seisma. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-2210, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus on seisukohal, et P.F-i poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 /Mootorsõiduki- , maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/,
lg 1 /Mootorsõidukijuhi poolt möödasõidunõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et P.F rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kuna ta otsustas alustada möödasõitu veendumata selle tegevuse ohutuses. Tunnistaja YYe ütluste kohaselt põlesid tema sõidukil kollased vilkurid, millega ta andis märku lähenevast ülekabariidse koorma tulekust. P.F pidi tulesid nägema, kuna väljas oli pime, tee oli kuiv ning liiklusõnnetus juhtus sirgel teel. Samuti on kohus seisukohal, et P. F teadlikult ja tahtlikult ei peatunud peale liiklusõnnetust, vaid otsustas edasi sõita, kuna ta peatati alles tunnistaja poolt Circle K tanklas. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 4-18-2818 Karistusseadustiku § -st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus selgitama mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et ta sõitis edasi, kuna oli šokis, peatas auto mõnesaja meetri pärast. Kohtu hinnangul on selline väide ennastõigustav. Tunnistaja X2 ütlustest nähtuvalt, ei peatunud liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk, vaid sõitis edasi. Peatus alles siis, kui tunnistaja sundis ta Circle K bensiinijaamas peatuma. Samuti tunnistaja YY selgitas, et ta kuulis politseilt hiljem, et liiklusõnnetuse põhjustaja peatati Opeli juhi poolt alles Circle K tankla läheduses oleva silla peal. Seega on tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et P.F ei peatanud oma mootorsõidukit ise, vaid ta sunniti peatuma. Mis puudutab väidet, et kaebaja viidi sündmuskohalt minema kiirabiga, siis ei ole antud väide leidnud kohtu hinnangul tõendamist. Tunnistaja X2 ei maini kiirabi saabumist. Samuti ei nähtu kaebaja poolt esitatud tõenditest, et ta oleks kiirabiga sündmuskohalt haiglasse viidud. Nähtub ainult asjaolu, et isik saabus haiglasse peale liiklusõnnetust, s.o 15.03.2018.a aga kiirabiga saabumise osas puudub märge. Kohus märgib lihtsalt, et liiklusõnnetus toimus 19:00 ning P.F-i esmane sissekanne haiglas oli kell 20:11. Kaebaja väide, et ta oli šokis on kohtu hinnangul jällegi ennast õigustav. Toimikus olevast teatisest nähtub, et P.F ei tuvastatud trauma tunnuseid haiglas, vigastuste aste hinnati kergeks. Samuti ei nähtu võimaliku šoki tunnuseid ka P. F-i poolt esitatud tõenditest. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Seega kuna kaebaja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit ning esitatud tõendid ei kinnita väiteid, ei ole kohtul võimalik analüüsida kaebaja sisulisi väiteid ning kohus jätab need kui tõendamata tõendikogumist kõrvale. Kohus selgitab, et P. F pani ühe teoga toime kaks tegu, n.o
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 03.04.2006.a kohtuotsuses nr 3-1-1-2-06 on märgitud, et KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb sellisel juhul mõlema rikkumise eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. See tähendab, et isiku teod kvalifitseeritakse küll mõlema sätte järgi, kuid mõistetakse üks karistus, lähtudes seejuures raskemat karistust ettenägevast sättest.
lg 1 alusel on võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ning
lg 1 alusel rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega kahest teost raskeim on
Kohtuväline menetleja tegi õigesti määrates karistuse
Kuivõrd
lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu pandi toime eraldi teona, s.t möödasõidu ja liiklusõnnetuse põhjustamine olid juba lõppenud, määras kohtuväline menetleja karistuse selle eest eraldi. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.03.2017.a otsuses nr 3-1-1-6-17 on sedastatud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sanktsiooni maksimaalseks karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Sanktsiooni keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kolmeks kuuni. Kohtuväline menetleja arvestas, et isiku teos puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, samuti arvestati eelneva karistuse olemasolu (
Kohtuväline menetleja määras isikule 5 4-18-2818 karistuseks rahatrahvi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Arvestades süü suurust on määratud karistus kookõlas isiku süü suurusega. Kohus leiab et kohtuväline menetleja on määranud isikule õiglase karistuse.
lg 1 kohaselt on maksimaalselt võimalik isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. Sanktsiooni keskmiseks määraks on rahatrahv 150 trahviühikut, arest 15 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni üheksaks kuuks. Kohtuväline menetleja määras isikule karistuse alla sanktsiooni keskmise, s.o rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot. Kohtu hinnangul vastab selline karistus P. F-i süü suurusele, määratud karistus on alla keskmise määra, isik ei ole süüd tunnistanud ega kahetsenud, on andnud ennastõigustavaid ütlusi (peatas sõiduki ise, oli šokis). Kohtu hinnangul ei ole õigustatud P.F -i ootus, et uue väärteo toimepanemisel võiks kaasneda eelmise karis tusega sarnane või leebem karistusõiguslik kohtlemine. Eriti arvestades asjaolu, et P. F pani karistusregistri väljavõtte kohaselt 15.03.2018.a toime samalaadse teo, s.t liiklusõnnetusega samal päeval sai isik rahatrahvi
nõuete rikkumise ees, s.t ta sõitis vastassuunas ning õhtul põhjustas möödasõidu tulemusel liiklusõnnetuse. Kohus on seisukohal, et P.F-ile mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.