4-18-6401/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril 2019.a. Tallinn Väärteoasja number 4-18-6401 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi T.L isikukood XXX elukoht xväärteoasi Ühistranspordiseaduse § 85 lg.1 järgi. Vaidlustatud lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.12.2018.a. kiirmenetluse otsus 410118018529 nr.
2. Kohtuväline menetleja Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Paldiski mnt.48a, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 1; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Jätta T.L-i kaebus rahuldamata. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.12.2018.a kiirmenetluse otsus 410118018529 nr.093146 jätta muutmata. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 20 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul vaidlustatud otsuses märgitud arveldusarvele. Rahatrahvi tasumisel märkida kindlasti viitenumber
3. 1 Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud. Tallinna Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei inspektor L.Jüris koostas
4. detsembril 2018.a. kiirmenetluse otsuse 410118018529 nr.093146 selle kohta, et 08.12.2018.a. kell 11.11 ajal Tallinnas bussis nr. 16 sõitis T.L ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.L Tallinna Linnavolikogu määruse nr.29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hinnad § 6 p.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud ühistranspordiseaduse § 85 lg.1 järgi ning karistas teda rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 20 eurot. Kaebuse sisu. Ülalmärgitud kiirmenetluse otsusele esitas T.L Harju Maakohtule kaebuse ning leidis, et kiirmenetluse otsus tuleb tühistada ,kuna selline rikkumine oli tal esimene. Palub piirduda hoiatusega. Edaspidi lubab olla hoolikam. Taotleb kiirmenetluse otsuse tühistamist. Kohtuistungil osaleda ei soovi. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kaebaja esitas kaebuse ameti 08.12.2018 väärteootsusele, milles ta palub talle tehtud kiirmenetluse otsus tühistada ja jääda lihtsalt hoiatuse juurde, kuna tal on see esimest korda, ta on alati pileti ostnud ning seekord tõesti jäi see kahe silma vahele, kuna kaks päeva tagasi lõppes kuukaart ja sel päeval sõitis esimest korda peale kuukaardi lõppu ning ei pannud tähele. Amet ei nõustu kaebaja väärteootsuse tühistamisega, põhjusel, et kaebaja suhtes vormistas 08.
5. 2018 kohtuväline menetleja kaebajale kiirmenetluse otsuse, kuna rikkumise asjaolud olid selged ja kaebaja tunnistas oma süüd ning nõustus kiirmenetluse läbiviimisega. Kohtuväline menetleja selgitas kaebajale tema õigusi ja kohustusi vastavalt väärteomenetluse seadustikule § 19, seda kinnitab ka väärteoprotokolli pöördel olev kaebaja allkiri ja tutvumise kuupäev
6. 12.2018.a. Kaebajale vormistatud kiirmenetluse otsusest nähtub, et kaebaja 08.12.2018 kell 11.07 (pühapäev), sõitis bussis nr 16 kui Endla tn 8 ameti piletigrupp tuvastas piletikontrolli teostamisel kaebaja rikkumise. Väärteoprotokolli kohaselt sõitis kaebaja ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, millega rikkus Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kor ra ja sõidupiletite hin dade § 6 p 2, mille kohaselt sõitja on kohustatud 2 igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi või samaväärse andmekandja või QRpileti koodi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi või samaväärse andmekandja valideerimist QR-pilet annab sõiduõiguse pärast koodi valideerimist ning sama määruse § 6 p 3, mille kohaselt sõitja on kohustatud tuvastama sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku heli- ja valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst; ja § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel sõiduõigust tõendava dokumendi; koos isikustatud Ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument. Kohtuväline menetleja menetluse käigus tõendeid kogumis hinnates leidis, et kaebaja süü on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega väärteootsuses, milles ta tunnistas oma süüd, et tal puudus sõidupilet, kuna kaardil oli raha otsa saanud ning määras kaebajale ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi viis trahviühikut s.o 20 eurot. Kui isik õigusaktides kehtestatud nõudeid ei järgi, siis isikul sõiduõigust (sh soodustingimustel ja tasuta) ei teki. Selline järeldus on kooskõlas ÜTS § 85 lõikega 1, mille kohaselt on sõitmine sõiduõigust tõendava dokumendita käsitletav väärteona. Amet leiab, et kaebajale määratud trahvimäär 5 trahviühikut s.o 20 eurot, ei ole rahaliselt suur karistus, vaid kohustab kaebajat edaspidi hoolikamalt jälgima, et ühistranspordi kasutamisel oleks ühiskaardil sõiduõigust omav pilet olemas. Seda enam, et kaebaja väärteootsuses selgitas, et tal sai Ühiskaardil raha otsa, mitte seda, et tal lõppes kaks päeva tagasi kuukaart, nagu kaebaja oma kaebuses märkis. Seega on kaebaja edaspidi hoolsam ja teab täpselt millistel tingimustel ta ühistransporti kasutab (üksikpilet või kuukaart). Amet on seisukohal, et kaebaja poolne tegu s.o. sõitis ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita on tõendatud ning kaebajale koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410118018529 on õiguspärane ning määratud rahatrahv ÜTS § 85 lg 1 järgi 5(viis) trahviühikut s.o 20 eurot, on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et T.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja 08.detsembri 2018.a. kiirmenetluse otsus 410118018529 nr. 093146 jätta muutmata. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu määrusele nr 29, Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korrale ja sõidupiletite hindade § 6 p. 2,-le, on sõitja kohustatud igal ühissõidukisse sisenemisel valideerima Ühiskaardi või samaväärse andmekandja või QR -pileti koodi. Ühiskaardi kontol olev sõidupilet ja/või aktiveeritud sõidusoodustus annab sõiduõiguse pärast Ühiskaardi või samaväärse andmekandja valideerimist QR-pilet annab sõiduõiguse pärast koodi valideerimist ning sama määruse § 6 p 3, mille kohaselt sõitja on kohustatud tuvastama 3 sõiduõiguse olemasolu, mille olemasolust või puudumisest annavad valideerimisel märku helija valgussignaal ning seadme ekraanil kuvatav tekst; ja § 15 lg 2 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on sõitja kohustatud esitama kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel sõiduõigust tõendava dokumendi; koos isikustatud Ühiskaardiga esitatakse isikut tõendav dokument. Ühistranspordiseaduse § 85 lg.1 alusel karistatakse kehtiva piletita sõidu ees t bussis, trammis, trollibussis või reisirongis rahatrahviga kuni 10 trahviühikut. Vaidlust ei ole selles, et 08.12.2018.a. kell 11.11 ajal Tallinnas bussis nr. 16 sõitis T.L ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita. Kirjeldatud tegevusega rikkus T.L Tallinna Linnavolikogu määruse nr.29, 13.11.2014 Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise korra ja sõidupiletite hinnad § 6 p.2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud ühistranspordiseaduse § 85 lg.1 järgi ning kohtuväline menetleja karistas T.L rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 20 eurot. Väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et T.L-ile süüksarvatud tegu, kehtiva piletita sõitmine bussis ,on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Õigusrikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega väärteootsuses, milles ta tunnistas oma süüd, et tal puudus sõidupilet, kuna kaardil oli raha otsa saanud . Kui isik õigusaktides kehtestatud nõudeid ei järgi, siis isikul sõiduõigust (sh soodustingimustel ja tasuta) ei teki. Selline järeldus on kooskõlas ÜTS § 85 lõikega 1, mille kohaselt on sõitmine sõiduõigust tõendava dokumendita käsitletav väärteona. Menetlusaluse isiku T.L-i teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut ÜTS § 85 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 5 trahviühikut s.o. 20 eurot . Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning kaebajale määratud trahvimäär 5 trahviühikut s.o 20 eurot, ei ole rahaliselt suur karistus, vaid kohustab kaebajat edaspidi hoolikamalt jälgima, et ühistranspordi kasutamisel oleks ühiskaardil sõiduõigust omav pilet olemas. Seda enam, et kaebaja väärteootsuses selgitas, et tal sai Ühiskaardil raha otsa, mitte seda, et tal lõppes kaks päeva tagasi kuukaart, nagu kaebaja oma kaebuses märkis. Seega on kaebaja edaspidi hoolsam ja teab täpselt millistel tingimustel ta ühistransporti kasutab (üksikpilet või kuukaart). Kohus nõustub eelnimetatud kohtuvälise menetle-ja seisukohaga .Kaebaja poolne tegu s.o. sõit ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita ,on tõendatud ning kaebajale koostatud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 410118018529 on õiguspärane ning määratud rahatrahv ÜTS § 85 lg 1 järgi 5(viis) trahviühikut s.o 20 eurot, on proportsionaalne toime pandud süüteoga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul ei ole tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et T.L-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 20 eurot on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus ei kuulu rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 4