4-18-6296/30

(230218010568)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja I.Z Elukoht xxx; isikukood xxx ; töökoht xxx; e-post xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp , asukoht Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn Väärteoasi I.Z kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 19.11.2018 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 230218010568 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: I.Z Kaebuse esitaja kaitsja Juri Tolmatšov Kohtuvälise menetleja esindaja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri vanemväärteomenetleja Jaak Paju Tunnistajad: V I , S M , P K ja S T Kohtuistungi toimumise aeg 11.03.2019 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133- 135 ja § 155-156 Jätta I.Z kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus 11.2018 Pihl üldmenetluse

1. otsus väärteoasjas nr 230218010568 I.Z karistamise kohta liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 (seitsmekümne viie) trahviühiku ulatuses, s.o 300 (kolmsada) eurot, muutmata. 4-18-6296 KarS § 66 lg 2 alusel lubada I.Z tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Jätta kaebuse esitaja õigusabi kulud tema endi kanda. Rahatrahv tuleb tasuda kahe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198 LUMINOR Bank pangas, viitenumber
2. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates
3. 04.
4. MAAKOHUS TUVASTAS Menetlusalune isik I.Z esitas 03.12.2018.a Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri 19.11.2018.a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,010568, millega karistati I.Z L iiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kaebus esitaja seisukoht on järgmine. Viktoria I.Z liikus vasakpoolses sõidureas antud teelõigul kehtestatud kiirusega. Tema ees liikus sama kiirusega auto SEAT, reg number xxx. Auto SEAT taga liikudes hoidis kaebuse esitaja LS § 46 lg 1, 2 järgi ette nähtud pikivahet. Auto SEAT juht peatus järsult ning hakkas teostama vasakpoolset manöövrit tagasipöörde reale, lülitamata seejuures õigeaegselt sisse suunatuld. Kaebuse esitaja sõitis välja tagasipöörde reale, kus toimuski kokkupõrge. Löök tabas SEAT’i vasakut külge. Kaebuse esitajast paremal paal liikus teine mootorratas, mida juhtis V I , seetõttu ei saanud kaebuse esitaja reastuda parempoolsesse sõiduritta. Vastavalt LS § 39 lg 1 juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Vastavalt LS § 48 lg 1 enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre SEAT’i juht nimetatud Liiklusseaduse nõudeid ei täitnud. Ülaltoodu alusel leiab kaebuse esitaja, et tema Liiklusseadust ei rikkunud. Kaebaja palub tühistada Ida Prefektuuri tehtud otsus ning lõpetada menetlus väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. I Kohtuistung 2

(2)4-18-6296 Kohtuistungil palus politsei jätta kaebus esindajarahuldamata ja otsus muutmata. I.Z suhtes Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja I.Z ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning jäi kaebuse juurde. Lisaks sellele mainis ta, et tema arusaama järgi, tähendab pikkivahe hoidmine seda, et kaks sõidukit peavad siis ühes sõidureas liikuma, ja kokkupõrge peaks toimuma ka samas sõidureas. Temal aga juhtus nii, et tema sõitis täitsa teises sõidureas, ja kui oleks tema mingisuguse sõiduki tagumisse ossa sisse sõitnud, siis ta ei kaebaks otsuse peale edasi. Selles olukorras ta tegi kõike võimaliku vältimaks kokkupõrget, selleks läks siis teisse sõiduritta üle. Kohus avaldas ka asja materjalid. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2.2 Kuulanud ära menetlusaluse isiku, tema k aitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et I.Z tegevus on väärteo otsuses kvalifitseeritud LSõigesti -s 223 ning § lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on tõendamist leidnud. Väärteomenetluse protokolli (lk 69) kohaselt, 29.09.2018 kell 14.45 Kuusalu vallas, Harju maakonnas, Tallinn-Narva mnt, 57. km, I.Z juhtis mootorratast Yamaha, vastavalt oma ratta kiirusele ei hoidnud pikivahet eespool oleva sõidukiga ning sõitis otsa sõidukile Seat, mis eespool ootamatult seisma jäi. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju I P , varaline kahju on fikseeritud sõiduki vaatlusprotokollis. Sündmuskoha vaatlusp rotokollidega (lk 14,15, 18-51) ning sõidukite vaatlusprotokolldega (lk 53-56) on tõendatud, et liiklusõnnetus põhjustas varalist kahju nii sõiduauto, kui ka mootorratta omanikule, kannatada sai ka I.Z ise (lk 17). 2.3 Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väide selle kohta, et sõiduauto SEAT juht peatus järsult ning hakkas teostama vasakpoolset manöövrit tagasipöörde reale, lülitamata seejuures õigeaegselt sisse suunatuld, on ümberlükatud tunnistajate ütlustega. Nii, tunnistaja P K (sõiduautu SEAT juht) andis kohtus ütlusi, et 5-6 sekundit enne manöövri alustamist ta lülitas sisse suunatuld. Neid ütlusi kinnitasid ka tunnistajad S T ja S M . Mõlemad andsid ütlusi selle kohta, et P K pani suunatule sisse mitte vahetult ennem pöörde sooritamist, aga kindlasti varem. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et nimetatud tunnistajad eksisid või andsid kohtus valeütlusi kuna pole tuvastatud, et tunnistajatel oleks mingi alus valeütluste andmiseks. Tunnistaja V I andis ütlusi, et suunatuld ta ei näinud, kuid see ei tähenda veel seda, et suunatuli ei olnud sisse lülitatud kuna antud asjaolu on tuvastatud ülalnimetatud tunnistajate ütlustega. Kohus on seisukohal, et tunnistaja I lihtsalt e i märkinud seda. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et LS § 39 lg 1 nõue, et juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist, oli täidetud sõiduauto juhi poolt. 2.4 Kohus ei soostu ka kaebuse esitaja väitega, et sõiduauto juht rikkus LS § 48 lg 1 nõudeid. 3

(2)4-18-6296 Vastavalt sellele normile, enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale . Tuleb nõustuda kaebuse esitajaga selles osas, et SEATˇi juht ei suundunud aegsasti sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre, aga hoopis jäi seisma sõiduteel enne vasakpööre alustamist, aga taoline peatumine ei ole keelatud nimetatud LS normiga. 2.4.1 Kohtu arvates rikkus sõiduauto juht hoopis LS § 48 lg 4 nõudeid. LS § 48 lg 4 sätestab, et kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust . P K aga hakkas vähendama kiirust (ning jäi ka seisma) juba sõiduteel. Samal ajal kohus on seisukohal, et antud asjaolu ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. 2.5 Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega, et pikivahe hoidmine LS § 46 lg 1 mõistes tähendab seda, et kaks sõidukit peavad ühes sõidureas liikuma ja kokkupõrge peaks toimuma ka samas sõidureas. Kohus on seisukohal, et taoline LS § 46 lg 1 tõlgendus on ekslik kuna antud paragrahv räägib ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukist täpsustamata seda, kas nimetatud sõiduk peab liikuma ühes ja samas sõidureas või mitte. 2.6 Kohus on seisukohal, et käesolevas liiklusõnnetuses on süüdi mõlemad osapooled, nii I.Z , kui ka P K kuna mõlemad rikkusid LS sätteid ning nende tegevus on otseses seoses õigus vastase tulemusega. Asjas pole vaidlust selles osas, et sõ iduauto juht rikkus oma tegevusega mitu LS sätteid, selle viitab muuhulgas ka P K suhtes koostatud väärteoprotokoll (lk 71). Samal ajal LS § 46 lg 1 kirjeldatud õigusnormi eesmärk on gi see, et vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile vaatamata sellele, mis on selle sõiduki pidurdamise või peatumise eesmärk või põhjus, kas taolise pidurdamise või peatumisega rikutakse Liiklusseaduse sätteid või mitte. 2.6.1 Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kui I.Z oleks valinud sellise pikkivahe, et ta oleks olnud võimeline ohutult peatuma, ei oleks ta pidanud üldse tagasipöörde ritta ümberreastu magi. Aga kuna kokkupõrge siiski toimus, siis juba see asjaolu viitab sellele, et Kuragina ei hoidnud vajalikku pikivahet eespool oleva sõidukiga. 2.7 Vastavalt Liiklusseaduse § 46 lg-le 1 , j uht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Olles rikkunud seda nõuet , pani I.Z toime 223 lg 1 LS § ettenähtud . väärteo Kohus asub seisukohale, et I.Z pani süüteo vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo kaudse tahtlusega , kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu. Seega, I.Z on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas 4

(2)4-18-6296 Karistuse mõistmisel arvestab menetleja kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule määratud rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses on oluliselt (75 trahviühikute võrra) alla Liiklusseaduse § 223 lg 1 ettenähtud karistuse keskmise määra . Kohus on seisukohal, et karistuse määramisel arvestas kohtuvälise menetleja vajalikul määral nii toimepandud teo asjaolude ning raskusega, kui ka I.Z süü astme ning isiksusega. Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud väärteomenetluse seadustiku ning liiklusseaduse sätteid. I.Z-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning puuduvad igasugused seaduslikud alused menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 alusel või määratud karistuse kergendamiseks. Samal ajal, võttes arvesse määratud rahatrahvi suurust, on otstarbekohane KarS § 66 lg 2 alusel lubada I.Z tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p- st 1 ja §-dest 108-111 Innokenti Menšikov Kohtunik 5