1-08-8520/50

1-08-8520 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2010.a. Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8520 Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Elari Kulbin kohta Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdimõistetu: U.M( isikukood xxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Taotlus Katseaja pikendamine Kohtuistungi toimumise aeg 28.juuni 2010a RESOLUTSIOON Pikendada Tartu Maakohtu 05.augusti 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr . 1-08-852 U.M*ile KarS § 75 lg.2 p.1 alusel määratud katseaega 6 kuu võrra. KarS § 75 lg.2 p.5 alusel määrata U.M-ile lisakohustus ja kohustada teda pöörduma psühhiaatrile alkoholi võõrutusravi vajaduse väljaselgitamiseks ja allum ettenähtud ravile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaeb use Tartu Maakohtule Jõgeva kohtumajja 10 päeva jooksul arvates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK U.M on süüdi mõistetud 05.08.2008a Jõgeva kohtumaja otsusega KarS § 266 lg.2 p.1, 3 ja § 199 lg.2 p.7,8, järgi ja karistatud1 aasta 2 kuulise vangistusega 2 aastase katseajaga tingimisi ning määratud selleks ajaks kriminaalhooldusele. U.M on kohustatud katseaja jooksul täitma üldisi kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg.1alusel hüvitama kuritegudega 1 tekitatud kahju igakuiselt, 25.kuupäevaks vähemalt 1000 krooni , kuni kahju täieliku hüvitamiseni. U.M esitas 02.09.2009a kohtule avalduse, milles palus vähendada temalt kohtuotsusega väljamõistetud igakuist kahjuhüvitamise summat seoses kindla sissetuleku puudumisega ja toimuvate täitemenetlustega. Tartu Maakohtu 04.detsembri 2009.a määrusega kergendati Tartu Maakohtu 05.augusti 2008.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-08-8520 U.M *ile määratud kahju hüvitamise kohustust, kohustades teda hüvitama kannatanutele tekitatud kahju katteks alates oktoobrist 2009 iga kuu 25.kuupäevaks vähemalt 300 krooni ning määrati U.M -ile lisakohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. 04.05.2010.a esitas kriminaalhooldaja kohtule U.M-i kohta erakorralise ettekande, seoses takistavate tegurite ilmnemisega U.M-i kriminaalhoolduse teostamisel. U.M ei ole täies mahus täitnud talle pandud kahju heastamise kohustust, samuti ei allu ta kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. U.M on töötu, tegeleb tööotsimisega. U.M on 26.04.2010a sooritanud liiklusväärteo, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku KarS § 75 lg. 2 p 5 alusel määrata U.M-ile lisakohustus: pöörduda psühhiaatri vastuvõtule alkoholi võõrutusravi vajaduse väljaselgitamiseks ja alluma ettenähtud ravile. KarS § 74 lg 4 alusel pikendada U.M -i katseaega 6 kuu võrra, et oleks võimalik kontrollida tema psühhiaatri poole pöördumist ja ravile allumist. Kohtuistungil 28.06.2010.a U.M kinnitas, et ta on töötu ja tegeleb tööotsimisega, on end uuesti Tööhõiveametis arvele võtnud. Ei ole kannatanutele kahju hüvitanud alates detsembrist, kuna raha ei ole. Vanematel ei ole võimalik teda rahaliselt toetada. Psühhiaatri poole pöördumisega, et vajadusel läbida alkoholi võõrutusravi, on U.M nõus. Kohtu seisukohad Kohus erakorralise ettekande läbivaatamisel võtab aluseks KarS § 74 lg.4, mis sätestab: kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku kasutada KarS § 74 lg.4 sätestatud võimalustest teist võimalust ja pikendada katseaega. Kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel on kohus määrusega 04.12.2009 juba kasutanud esimest võimalust ja määranud täiendava kohustusekohustanud teda katseajal mitte tarvitama alkoholi. Käesolevaks ajaks on selgunud, et Elari Kulbin on seda kohustust rikkunud ja juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Kriminaalhooldaja on siiski pidanud õigustatuks mitte karistust täitmisele pöörata, vaid nõuda täiendava kohustuse täitmist, kontrollida selle täiendava kohustuse täitmist ja allutada ta ravile. Seega on kriminaalhooldaja ettepaneku eesmärk kõrvaldada rikkumiste põhjus- alkoholitarvitamine, mis on soodustanud nii kuriteo toimepanemist kui ka uusi rikkumisi. Kohus nõustub kriminaalhooldaja lähenemisega. Kriminaalhooldaja poolt nii eelmises kui ka käesolevas erakorralises ettekandes esile toodud raskused U.M -i kriminaalhooldusnõuete täitmisel on sellist laadi, mille kõrvaldamiseks ei piisa ainult U.M -i enda subjektiivsest tahtest: tal puudub erialane väljaõpe, konkurentsivõime tööturul madal ja sellest tulenevad piiratud võimalused eriala valikul. See tähendab, et nõue igakuiselt kahjusid hüvitada võibki käia süüdimõistetule üle jõu. Samas on võimalik süüdimõistetu mõjutamiseks ja tema käitumise korrigeerimiseks kasutada muid mõjutusvahendeid ja kohustusi, mille üle teostada järelevalvet ja tagada seeläbi distsipliin süüdimõistetu käitumises. Kriminaalhooldaja on 2 teinud ettepaneku sekkuda kriminaalhooldusnõuete kehtestamisega U.M -i käitumise põhjustesse -suunata ta psühhiaatri vastuvõtule alkoholiravi vajaduse kindlakstegemiseks ja ravivajaduse korral see ravi ka läbida. Kohus nõustub sellise ettepanekuga. Ei ole põhjendatud loobuda süüdimõistetu üle kriminaalhoolduse teostamisest ja karistus täitmisele pöörata, kui on olemas veel kasutamata võimalusi isiku mõjutamiseks karistust täitmisele pööramata. Kriminaalhooldaja on näinud potentsiaali U.M -i mõjutamiseks täiendava kohustuse määramise ja katseaja pikendamise läbi ja kohus peab põhjendatuks seda võimalust kasutada. El KUlbin on selleks andnud nõsuoleku. U.M-ile tuleb määrata täiendav kohustus ja selle täitmise kontrollimiseks tuleb katseaega pikendada. Asjaolude muutumisel on kriminaalhooldajal võimalus teha ettepanek karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtunik Ü.Raag 3