1-12-8634/29

(10240100368)Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi Kinnipeetav Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus J.T iskukood XXX, kannab karistust Tartu Vanglas kodakondsuseta, elukoht XXX, Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata J.T temale Viru Maakohtu 25.10.

1. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.T-lt 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank AS-s, viitenumber
2. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-8634 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 07.12.
3. a. Põhjendused. J.T on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 25.10.
4. a otsusega KarS § 257 järgi ja KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus, lugedes mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.02.
5. a otsusega mõistetud raskeima karistusega, 4 aasta 1 kuu 3 päeva vangistusega. Karistusaeg algas 31.10.2010.a ja lõpeb 03.12.2014.a. Õigus ennetähtaegse vabanemise küsimuse arutamiseks tekkis KarS § 76 lg 2 p 2 sätetsatud tähtaja saabumisel 18.11.2012.a. J.T on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 30.08.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 214, § 199 järgi 2 aasta 8 kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat; 05.20.2007 Viru Maakohtu poolt KarS § 209, § 199 järgi vangistusega 2 aastat 10 kuud; 08.02.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi vangistusega 4 aastat 1 kuu 3 päeva Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt J.T alustas õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid õpingute algusest kahe nädala möödudes eemaldati koolist. Läbi on viidud vestlused selgitamaks sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbimise vajadust. J.T on vanglas kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema distsiplinaarsüüteod on ohustanud vangla julgeolekut ja sisekorda ning ta on omanud keelatud esemeid. Vabanedes on elukoht õe juures XXX. Seal on võimalik ka elektrooniline valve. Enne vangistust on elanud nii õe kui ka elukaaslase juures. J.T on omandanud 5 klassi haridust Kohtla-Järve Eriinternaatkoolis. Põhi- ja kutseharidus puudub. Pole motivatsiooni hariduse omandamiseks. Oma sõnul on töötanud 10 aastat mitteametlikult ehitusel. Vabanemise korral on võimalus asuda tööle XXX. Osaühing on andnud garantiikirja, kuid ei ole märkinud, millist töökohta pakutakse. Vangla andmetel on tasumata rahalisi nõudeid 2 480,29 eurot. Vabanemisfondis on 189,20 eurot. Vanematega ei suhtle. Ema elab Venemaal ja isa on vanglas. Suhtleb õe ja vendadega. Eelmistest kooseludest on kaks last, kellest üks elab emaga Soomes ja teine emaga Inglismaal. Abiellus vangistuse ajal uuesti. Väidetavalt suhtleb õe, abikaasa ja ämmaga. Varasem suhtlusringkond on olnud kriminaalase taustaga isikutest. Sugulaste hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega koos kuritegusid toime pannud. On väljendanud kuritegelikke hoiakuid ja negatiivset suhtumist üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. J.T hindab oma vaimset ja füüsilist tervislikku seisundit normaalseks. Diagnoositud kroonilised haigused.. korduvalt esinenud enesevigastusi. Enesehinnang pisut kõrgenenud. J.T on väga hea suhtleja, liialdatult viisakas ja tähelepanelik, hea manipuleerimisoskusega. Tartu Vangla hinnangul kinnipeetava puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 26 % ja vägivaldse kuriteo puhul 29 %. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab J.T ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku teatel on kinnipeetaval kehtiv elamisluba kuni 19.01.
6. a. elu- ja töökoht on olemas. J.T on kuritegusid korduvalt sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Röövimine on toime pandud katseajal. Ka esimene katseaeg ebaõnnestus uute kuritegude toimepanemise tõttu. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku vabastamise korral määrata kinnipeetavale käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Sobiv sotsiaalprogramm on Õige hetk. J.T seletas kohtuistungil, et tal on vangistusest palju kasu olnud. Ta on oodanud seda päeva, et saada kohtu ette ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks. Tal on naine ja lähedased. On töökoht ja hakkab perele raha teenima. Ta on sidunud ennast kogudusega ning pastor toetab teda ka materiaalselt. On vangistuses hakanud uskuma jumalasse ning loodab tema abile. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: J.T on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesoleval ajal kannab teist vangistust J.T ei ole teinud varasematest karistustest piisavaid järeldusi ja on jätkanud uute kuritegude toimepanemist, mis viitab kuritegeliku elustiili kujunemisele Ta on sooritanud kuritegusid korduvalt materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ka röövimine, mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud katseajal Samuti ebaõnnestus esimene katseaeg, kuna J.T jätkas kuritegude toimepanemist. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral ümbritsevad J.T endised tuttavad, kellega ta suhtles ka enne vangistust, nende hulgas on kriminaalkorras karistatud isikuid, kelle poolt ta võib olla mõjutatav Lähtudes korduvast õigusvastasest käitumisest, kuritegude iseloomust on J.T elustiil olnud riskiv, hoolimatu ning ühiskonnas kehtestatud norme eirav J.T on vanglas viibides olnud raskusi distsipliiniga, tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust Võttes arvesse J.T isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on tema vabastamine ennetähtaegselt praegusel ajal liiga varajane KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et J.T tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. J.T on ära kandnud enam kui pool esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud vangistuse ajast ning KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tekkis tal õigus vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisele vabanemisega elektroonilise järelevalve alla. J.T on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tehnilised tingimused on selleks elukohas olemas. J.T tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on ka materiaalsed alused, kuid täitmiskohtuniku hinnangul ei ole need. küllaldased J.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral tema riskide maandamiseks ja uute kuritegude ärahoidmiseks. J.T iseloomustavad tema varasemad eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. J.T on korduvalt varavastaste kuritegude eest karistatud isik. Tema kuriteod on toime pandud katseajal ja kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Ka karistuse kandmise ajal on teda korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Eeltoodut ja kuritegude asjaolusid arvestades ei ole J.T vangistusest ennetähtaegne vabastamine esimesel tähtajal võimalik. Menetlustoiminguga kaasnesid menetluskulud, KarS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik