lg 1 ja
lg 1 järgi Menetlusalune isik T.A (ik XXX, EV kodanik, elukoht
lg 2 p 2, § 88 lg 1, § 38 lg 2 ja § 101 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritud
lg 1 ja
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka on koostanud 05.04.2019.a. otsuse väärteoasjas nr 2316,19,001319, milles määrati T.A-le karistuseks KarS § 56, § 63 lg 1 juhindudes
60,00 eurot, mis tuli tasuda 15-ne päeva jooksul, st hiljemalt 30.04.2019.a., kui ei esitata otsuse peale kaebust. Kaebuse sisu Eelpool nimetatud otsusele esitas T.A esindaja Rein Küttim kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus VTMS § 29 lg 1 p 1, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Alternatiivselt palus kaebaja lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu. Kaebuses on esindaja toonud välja, et T.A juhitud sõiduki kiiruseületamise toimumiskohast on kolm erinevat versiooni ja ükski ei vasta tegelikkusele, sest Smuuli tee ei ole ühenduses Pirita teega. Samuti leiab kaebuse esitaja esindaja, et rikutud on mitmeid kiirusmõõturi kasutamise tingimusi, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a. määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõtetulemuste töötlemisele“ ning seega ei ole mõõtetulemused vajalikul määral jälgitavad ning ei saa olla Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 1 alusel väärteomenetluses T.A-le karistuse määramisel. Samuti ei ole esitatud antud asjas tõendeid selle kohta, et politseiametnikul A.X on täitnud VV määruse nr 78 p 3 lg 1 nõudeid ja 2 läbinud vastava väljaõppe, mis andis tal üldse õiguse 09.03.2019.a. kiirust mõõta ja et see õigus oli kehtiv. Esindaja leiab, et on rikutud olulist õigust, nimelt ei ole T.A-le näidatud kiiruse näitu. Kohtuistung Kohtuistungil jäi menetlusalune isik esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et 09.03.2019.a. peeti teda politseiametnike poolt kinni Lauluväljaku kõrval Oru väravas. Teda pidas kinni politseinik X X ja ütles, et ta on kiirust ületanud. Ta andis politseinikule enda ID -kaardi, mida politseinik vaatas ja andis talle tagasi. Siis ta käis midagi täpsustamas kõrvale pargitud politseibussis, tuli tagasi ja ütles, et tal ei ole selle sõidukiga sõitmiseks õigust. Siis käsutati teda autost välja, tema kaassõitja samuti, kellelt võeti ka dokument ära, ta ei tea kas autojuhiluba või ID-kaart. Teda viidi bussi menetlustoimingutele, tema sõber, kaasreisija jäeti bussi kõrvale seisma. Bussis koostati talle väärteoprotokoll. Ta luges protokolli, protokoll ei olnud tema jaoks loetav, kuivõrd seal oli palju parandusi, lisaks vajab ta lugemiseks lugemisprille, ta palus korduvalt, et käib autos ja toob endale prillid, kuid seda ei lubatud teha. Ta küsis, et mismoodi ta kirjutab siia oma seletuse, kui talle ei ole arusaadav, mida protokolli kirjutatud on. Selle peale talle öeldi, et kirjuta siia tutvunud ja muud seletused hiljem. Politseiniku korraldusel ta selle sinna ka kirjutas. Ta ei oska öelda, kas ta ületas sel hetkel kiirust või mitte, arvab, et kiirus kinnipidamise momendil oli 60 ringis. Talle kiirusmõõturi näitu ei näidatud. Temale kiirusemõõturi protokolli ei tutvustatud aga allkiri on sellel tema oma. Sel hetkel, kui teda kinni peeti tervisekontroll ei olnud läbitud aga samal päeval ajas asja korda. Tema oli juhiluba sel päeval kaasas aga seda temalt ei küsitud. Isikusamasuse tuvastamise protokollil on tema allkiri. Politseiametnik luges temale dokumentide sisu ette aga ta ei keskendunud sellele kuna õhkkond oli pingeline. Tema mingeid kiirusemõõtmiseks kasutatavaid vahendeid ei näinud. Kaebuse esitaja kaitsja jäi enda kaebuses toodud seisukohtade juurde juurde ja leidis, et asi tuleb lõpetada VTMS § 30 alusel otstarbekuse tõttu. Riigikohus on leidnud, et
rikkumised ei pea alati lõppema karistuse määramisega. Riigikohtu lahend 3 -1 -1 -705 punkt 6 juhindudes KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetada juhul, kui isiku süü on väike ja puudub avalik menetlushuvi. T.A süüdistatakse kolmes
rikkumises kiiruse ületamine, sõiduki juhtimises omamata selleks juhtimisõigust tõendavat dokumenti ja ka selles, et ta polnud läbinud õigeaegselt tervisekontrolli. Ta leiab, et antud juhul ei ole tegemist oluliste rikkumistega. Kui kohus leiab, et T.A pani toime kiirusületamise, siis tema süü on väike. T.A võttis omaks, et kinnipidamise ajal tal kehtivat tervisetõendit ei olnud. KarS § 56 alusel arvestada kergendavate asjaoludega ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma väärtegude toimepanemisest. Kaitsja leiab, et tunnistaja A. X võttis omaks, et ta rikkus Vabariigi Valitsuse määrust ja ei mõõtnud tema käes olevat mõõtevahendit selles ettenähtud korras. Tunnistaja X X selgitas kohtuistungil, et tema töötab Kesklinna politseijaoskonnas välijuhina. T.A-ga on ta kokku puutunud ühel korral, teostades liiklusjärelvalvet Narva maanteel, kuna menetlusalune isik oli kiirust ületanud ning peatasid ta. T.A sõiduki peatasid lauluväljaku juures Oru hotelli vastas. Ta näitas T.A-le kiirusmõõturi näitu, küsis dokumente ja tutvustas kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Kiirusemõõturi näidu näitamine toimus koheselt auto juures. Kuna T.A ei olnud ühtegi dokumenti (juhiluba, isikut tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimistunnistust), siis kutsusid ta politsei autosse ja tema paariline Andres X vormistas väärteoprotokolli. T.A oli algusest peale agressiivselt meelestatud ja ei tahtnud väga aru saada, mis toimub. Ta näitas T.A-le kiirusmõõturi näitu ja küsis kas näete seda ning kaebuse esitaja vastas jaatavalt. Kõigepealt küsis ta juhiluba ja siis küsis mingit muud dokumenti. Kuna juht ja kõrvalistuja ei olnud kuidagi seotud antud 3 sõidukiga, siis palusid, et ka kõrvalistuja sõidukist väljuks. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kindlasti tutvustati menetlusalusele isikule. Reegel on, et algul antakse menetlusalusele isikule protokoll lugeda ja kui inimene millestki aru ei saa siis politseiametnik tutvustab seda ise ja loeb mis seal kirjas on. T.A-le ta tutvustas ise protokolli. Kiirusemõõteseadet kontrollitakse iga vahetuse alguses. Kontrollitakse, kas aparaat on terve, ega ei ole väliseid vigastusi, kas töötab ja kas kõik kleebised on alles. Sel päeval kontrolliti ka seadet. Mõõdetud kiirus oli kindlasti T.A sõiduki oma, kuna teisi sõidukeid sel hetkel ei olnud. Selle seadmega on võimalik mõõta korraga mitme sõiduki kiirust aga näidule jääb ainult üks ehk siis viimase mõõdetud sõiduki kiirus. LaserCam seade ei ole selle juhtumiga seotud, mõõdeti teise seadmega. Mööda Narva maanteed sõites kõige pealt on Smuuli, siis on Turba, siis Oru ja lõpuks Pirita tee, kõik järjest tulevad. Paranduse on tehtud kiirumõõturi kasutamise protokolli sellepärast, et ta oleks ühtne väärteoprotokolliga. Kiirusmõõturit hoidis ta mõõtmise ajal käes. T.A sõitis teises reas. Menetlusalune isik on selgituse omakäeliselt kirjutanud kiirusmõõturi kasutamise protokolli. Temal on läbitud UltraLyte, LaserCam ja Stalker pädevamõõtja koolitus ning UltraLyte pädevamõõtja koolituse läbis 2008 aastal. Tunnistaja A X selgitas kohtuistungil, et töötab Politsei- Piirivalveametis Põhja prefektuuris Kesklinna politseijaoskonnas. Eelmise aasta märtsis teostasid liiklusjärelvalvet Narva mnt 91 ning tema paarimees X X mõõtis kiirust ja paarimees pidas sõiduki kinni, kuna sõiduk ületas kiirust. Ta seisis kõrval, kui X X näitas aparaadi tablood ja osutas ka kohale, kus kiirus mõõdeti. Sõidukis oli kaks isikut juht ja kõrvalistuja. Kontrollimisel selgus, et T.A ei olnud sõiduki registreerimistunnistuses kasutajana registreeritud, samuti ei olnud tal sõiduki registreerimistunnistust kaasas. Samuti selgus, et isik ei omanud kehtivat juhtimisõigust. Juht kutsuti politsei autosse ning algas tavapärane menetlemine. Protokolli koostas tema. Isikul ei olnud juhtimisõigust, kuna tal ei olnud kehtivat tervisetõendit. Kui ei ole kehtivat tervisetõendit ei ole ka juhtimisõigust. Seda ta ei mäleta, kas menetlusalune isik palus autost prille tuua. Ultralyte kiirusmõõtja peaks olema lasermõõtu. Sõidukis eraldi mõõturit ei olnud, mõõtmine toimus tänaval püsti seistes ehk siis seade oli käes. Isikusamasuse tuvastamise protokoll koostati seetõttu, et isikule ei olnud kaasas ühtegi isikut tõendatavat dokumenti. Tunnistaja Peeter Annikve selgitas kohtuistungil, et T.A on tema lapsepõlve sõber. Sel päeval nad läksid T.A-ga motomessile näituste väljakule. Alustasid sõitu Tondilt ja tulid Vana–Narva maanteed ja sõitsid lauluväljakust mööda, et Pirita teele minna. Tema seda ei jälginud mis kiirusega T.A sõitis. Mäest alla sõites seisis politseibuss ja neid peeti kinni. Politseiametnike oli kaks ning teatati, et T.A on ületanud kiirust ja küsiti dokumente. Seda ta ei mäleta, kas politseil oli kiirusemõõtja kaasas aga millegigi nad ilmselgelt kiirust mõõtsid. Neil paluti sõidukist välja tulla, küsiti ka temalt dokumente ning T.A läks politseibussi. Tema ootas väljas nii kaua kui T.A bussis oli. T.A kogu aeg prille ei kanna. Ilmselt teksti lugedes tuleb tal prille kasutada. Kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul väärteomenetlemisel ei ole rikutud väärteonorme. Süüdistus mis menetlusalusele isikule on esitatud on arusaadav ja õigusrikkumine on ka väärteoasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kohtuväline menetleja leiab, et asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust ületada on äärmiselt ohtlik, suhteliselt suure tõenäosusega kui peaks juhtuma või sellisel kiirusel liikuva juhi teele ilmuma ootamatu takistus jalakäija või mõni lahti pääsenud koduloom, on jalakäija vigastused eluohtlikud, kui mitte surmavad. Lisaks kiiruseületamisele pani menetlusalune isik toime veel kaks õigusrikkumist esiteks puudus kehtiv tervisekontroll.
sätestab tervisekontrolli läbimiseks tähtajad ja ilmselgelt kontrollitakse juhtide tervist ka põhjusega. Mida vanemaks saab juht, seda lühem on korduva tervise kontrolli läbimise tähtaeg ja seda põhjusega. Juhi kohustus on enne sõitma 4 asumist kontrollida, kas tal on vajalikud dokumendid kaasas. Samuti on juhil kohustus kontrollida dokumente, mis lubavad tal mootorsõiduki juhina liikluses osaleda on ka kehtivad. Kohtuväline menetleja leiab, et ilmselgelt ei saa rääkida avaliku huvi puudumisest või isiku väikesest süüst. Kiirusepiirangud teedel ja tänavatel on kehtestatud selleks ja selliselt, et võimalikku ohtu vältida või hoida tekkida võiv kahju minimaalsena, aga selleks, et see saaks nii olla peavad juhid ennekõike kinni pidama kiirusepiirangutest. Mootorsõidukit juhtides ei saa liikumiskiirust tunde järgi mõõta, peab jälgima spidomeetrit. Menetlusalune isik on leidnud protokollidel õiged kohad kuhu omapoolsed selgitused märkida ilma prillideta. Kiirusemõõturiseadme näitu isikule näidati, seda kinnitas ka tunnistaja A.X ja puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kiirust mõõdeti laserseadmega, millega on võimalik mõõta üksnes ühe sõiduki kiirust korraga. Kui seadme laserkiire alasse peaks ilmuma segav takistus, siis näitu ei kuvata. Mõõtmisel on järgitud mõõtemetoodika nõudeid, mõõtja oli erialaselt pädev, kiirusmõõteseade omas kehtivat taatlust, näit mis fikseeriti oli usaldusväärne ja kiirusemõõtmine vastas mõõteseaduses ära toodud tingimustele. Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja teinud käesolevas väärteoasjas seadusliku otsuse. Rahatrahv 60 eurot on kolme õigusrikkumise sanktsiooni keskmises määras vastab isiku süü suurusele, üleastumise raskusele ja arvestab Riigikohtu poolt antud suuniseid. Kohuväline menetleja loodab, et selline karistus avaldab menetlusalusele isikule eripreventiivset mõju ja palub jätta kaebus rahuldamata ja ostus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud väärteoasja kohtuliku arutamise käigus ära kaebuse esitaja, kaitsja, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, uurinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumendid; kiirusmõõturi kasutamise protokolli, mille kohaselt T.A sõidukil Volvo V50 reg.nr x X mõõdeti 09.03.2019.a. kell 12:16 Harjumaal Tallinna linnas Narva maanteel Smuuli ja Pirita tänavate vahel suunaga Pirita tee poolt sõidukiiruseks 66 km/h +/- 3 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks on 63 km/h. T.A on protokolli allkirjastanud ning selgitanud, et talle ei ole fikseeritud kiirusenäitu näidatud vaid näidati ainult mõõduriista ennast. Samuti nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõtur Ultralyte LTI 20-20 100 LR nr UX020599, taatlustunnistus nr TTRS – 18/00314, mida testiti 09.03.2019.a. kell 08:20 ja mõõtur oli töökorras. taatlustunnistus nr TTRS – 18/00314, millest nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõtur Ultralyte LTI 20-20 100 LR nr UX020599, mis on taadeldud 18.12.2018.a. isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille kohaselt 09.03.2019.a. kell 12:17 aadressil Narva mnt 91 tuvastati menetlusaluse isiku ütluste - välimuse ja politsei andmebaasi mKAIRI abil isik, kelleks osutus T.A . Infosüsteemis olev foto ühtis isikuga visuaalsel võrdlemisel. Isikusamasusse tuvastamise protokolli on T.A allkirjastanud. päringu vastus, mille kohaselt oli T.A (T.A) ik XXX mootorsõiduki juhtimisõigus 09.03.2019.a. kell 12:16 peatunud seoses mootorsõidukijuhi tervisetõendi kehtivuse lõppemisega. T.A mootorsõiduki juhtimisõigus taastus 09.03.2019.a. kell 18:00; Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et T.A juhtimisõigus on peatunud 16.12.2017.a. ja taastunud 09.03.2019.a. 5 karistusregistri teatise, mille kohaselt omab T.A ühte kehtivat väärteokaristust, mis on toime pandud 09.04.2016.a.
lg 1 ning määratud on rahatrahv 300 eurot, mis on täidetud 05.11.2018.a.; väljavõte X Xi koolitusest, millest nähtub, et X X on läbinud 12.03.2008 pädeva mõõtja koolituse; UltraLyte kasutusjuhend; Kaitsja etteheide selle kohta, et segaseks jääb nende jaoks teo toimepanemise koht on kohtus ümber lükatud nii väärteoprotokolliga, kus on märgitud, et rikkumine pandi toime 09.03.2019.a. kell 12:16 Narva mnt 91 Smuuli tee ja pirita tee vahel Pirita suunas. Seda on kinnitanud kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad A. X ja A. X. Ka T.A on ise kinnitanud, et teda peeti kinni Lauluväljaku kõrval Oru väravas. Kohus leiab, et väärteoprotokollist ja väärteoajas tehtud otsusest on üheselt arusaadav, et kaebaja juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 13 km/h, sõites kiirusega 66 km/h+/-3 km/h, ja et lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Kaebaja on väärteoprotokolli omakäeliselt kirjutanud, et on protokolliga tutvunud, seega ei ole kaebaja avaldanud, et väärteoprotokolli sisu ei ole talle arusaadav. Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või, mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele „ 2. peatükis. Antud juhul sõidukiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt, mida kinnitab X Xi koolituse väljavõte, et ta on 12.03.2008 läbinud pädeva mõõtja koolituse. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist ja taatlustunnistuse kohaselt nähtub, et mõõtevahendil oli kehtiv taatlustunnistus (18.12.2018.a.) ning mõõtmise ajal järgiti mõõtemetoodika nõudeid on antud mõõtetulemus jälgitav ja usaldusväärne. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt on jälgitavad mõõtetulemused väärteoasjas karistuse määramise aluseks. Nähtuvalt kohtule esitatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõteseadet Ultralyte LTI 20-20 100 LR nr UX020599 laserradarit (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS – 18/00314) ja seade oli töökorras 09.03.2019.a. kell 12:16 rikkumise tuvastamise ajal. Samuti on antud seadet testitud ka veel 09.03.2019.a. kell 08:20 ning seade oli töökorras. Seega antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina ning puudub alus kahelda selles, et mõõdetud kiirus antud ajal ja kohas võis kuuluda mõnele teisele sõidukile. Väärteoasjas ei nähtu mõõtmisel kohase mõõtemetoodika mittejärgimist. Kuivõrd väärteoasjast ei nähtu mistahes asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuses mõõteseaduse § 5 mõistes, loeb kohus tõendatuks T.A (T.A) käitumises
6 Vaidlust ei ole selles, et 09.03.2019.a. kell 12:16 juhtis T.A Harjumaal Tallinna linnas Narva mnt maja nr 91 juures Smuuli tee ja Pirita tee vahel Pirita suunas mootorsõidukit asulasisesel teel. Tunnistajate ütluste õiguses puudub kohtul alus kahelda, kuivõrd tunnistajaid on hoiatatud teadvalt valeütluste andmise eest, samuti ei ole usutav, et isikud, kes kaebajat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt süüstavaid valeütlusi. Tunnistajata A.X ja Andres X ütlustest nähtub, et antud ajal teostasid nad liiklusjärelvalvet ning antud kohas on piirangumärk 50 km/h. Kaebaja sõiduk peatati seetõttu, et kaebaja ületas kiirust ning kaebaja sõidukil mõõdeti kiiruseks 66 km/h+/-3 km/h. Tunnistaja A.X tutvustas kaebajale kiirusmõõturi lugejat ning mõõtealas teisi sõidukeid ei olnud. Kiirusmõõtur oli mõõtmise ajal käes. Juhile on kiirusemõõtja näitu tutvustatud. Riigikohus on oma otsustes nr 3-1-1-114-13 punktis 9 ja nr 3-1-1-109-10 punktis 10 märkinud, et kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemine ka vaid ühel tõendil. Vastasel juhul oleks välistatud selliste elujuhtumite muutumine kohtumenetluse esemeks, mida tõenduslikul tasandil tavatsetakse kirjeldada sõna-sõna-vastu-olukordadena. Samuti on senises kohtupraktikas vaid ühele tõendile tuginevate süüdimõistmiste puhul aktsepteeritavaks peetud seda, et tuginetakse ainult otsestele tõenditele, täpsemalt öeldes ütlustele. Samas on senises Riigikohtu praktikas ka järjekindlalt rõhutatud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. Kohus leiab, et kuivõrd rikkumist ei salvestatud ei muuda see mõõtjaga saadud teavet ebausaldusväärseks. Mõõtmistulemused on fikseeritud nõuetekohaselt kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Samuti puudub kohtul alus arvata, et liiklusjärelevalvet teostav ametnik oleks teadlikult kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kandnud ebaõiged andmed. Kaebuse esitaja ega ka kaitsja ei ole toonud väärteoasja kohtulikus menetluses esile ühtegi põhjendatud mõistlikku kahtlust, miks oleks politseiametnik pidanud soovima koostada kaebajale ebaseaduslikku väärteoprotokolli. Ka ei pea kohus võimalikuks, et ametnik oleks omistanud kaebaja sõidukile kiiruse, mis tegelikult kuulus mõnele teisele sõidukile, kuivõrd tunnistajate ütlustest ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kaebaja sõiduk liikus kahesuunalisel teel üksinda, lähenes, seega loeb kohus tuvastatuks, et 09.03.2019.a.kell 12:16 Harjumaal Tallinna linnas Narva mnt 91 maja juures mõõdeti T.A (T.A) poolt juhitud sõiduki Volvo V50 reg.nr x X kiiruseks 66 km/h +/- 3 km/h, lõpptulemus 63 km/h.
lg 2 kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid.
lg 3 p 2 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.
lg 3 kohaselt mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli käesoleva seaduse § 97 lg 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et T.A (T.A) on juhtimisõigus peatunud 16.12.2017.a. seoses tervisekontrolli mitte läbimisega. Kaebaja on ka kohtuistungil tunnistanud, et sel hetkel, kui teda kinni peeti tal tervisekontroll ei olnud läbitud aga samal päeval ajas asja korda. Samuti nähtub Maanteeameti liiklusregistrist ja päringu vastusest, et T.A juhtimisõigus taastus 09.03.2019.a. kell 18:00. Seega väärteo 7 toimepanemise ajal 09.03.2019..a. kell 12:16 T.A ei omanud kehtivat juhtimisõigust, kuivõrd tervisekontroll oli läbimata. Samuti rikkus T.A
lg 1 nõuded, mille kohaselt peavad juhil olema juhtimisel kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. Kaebaja küll kohtuistungil väitis, et tema esitas politseiametnikule ID kaardi ning juhiluba oli samuti kaasas aga kuna seda ei küsitud siis ka ei esitanud. Kohus leiab, et kaebaja ütlused on paljasõnalised, kuivõrd on koostatud kohapeal isikusamasuse tuvastamise protokoll, mille kohaselt 09.03.2019.a. kell 12:17 aadressil Narva mnt 91 tuvastati menetlusaluse isiku ütluste - välimuse ja politsei andmebaasi m-KAIRI abil isik, kelleks osutus T.A . Infosüsteemis olev foto ühtis isikuga visuaalsel võrdlemisel. Isikusamasusse tuvastamise protokolli on T.A allkirjastanud. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistajate ütlustes, mille kohaselt kaebajal ei olnud esitada väärteo toimepanemise ajal ühtegi dokumenti (juhiluba, isikut tõendavat dokumenti, sõiduki registreerimistunnistust). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ja on seega pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik pani toime väärteo, millega küll seadis ohtu kõigepealt iseenda, kuid süüteo iseloomu ja samalaadsete süütegude massilist toimepanemist arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Kohus leiab, et väärteomenetluses ei ole tuvastatud väärteomenetlusõiguse normide eiramist. Vastavalt
lg 1 sätestatule karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201 – 203, 205 – 207, 209, 211, 212, x – 219, 221 – 224 ja 226 – 241 sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 20 trahviühikut (s.o. 80 eurot).
lg 1 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (s.o 120 eurot). Kuna
lg 1 ja
S § 63 lg 1 kohaselt karistus
Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuseks rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb karistuse määra valikul lähtuda ettenähtud 8 sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellest põhimõttest lähtuvalt võiks asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses on proportsionaalne süü suurusega, kuivõrd karistus on määratud sanktsiooni keskmises määras Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja ei ole otsuse koostamisel märkinud kergendava või raskendava asjaolu tuvastamist ning ka kaebemenetluses ei ilmnenud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seega ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks olla aluseks karistuse määramisel alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi üks, mis oli samuti liiklusalane rikkumis, s.o
Isikul on antud rahatrahv täidetud. Samuti kohus arvestab, et menetlusaluse isiku juhtimisõigus on taastunud 09.03.2019.a. Eelnevat kogumis hinnates leiab kohus, et menetlusalusele isikule on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras KarS § 56 lg 1 ettenähtud nõudeid järgides ning puuduvad igasugused alused määratud karistuse muutmiseks või kergendamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätted. Seega KrMS § 173 lg 1, § 175 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud (kaitsjatasu) summas 612 eurot T.A kanda /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.