4-19-3344/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-3344 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.G (isikukood XXX) kaitsja Marko Tiirik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesolev määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri 02.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,17,006280 määrati H.G-le KarS § 275 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 200 eurot. Otsus jõustus 19.09.
5. 17.06.2019 esitas PPA taotluse H.G rahatrahvi asendamiseks arestiga.
6. Viru Maakohtu 06.08.2019 määrusega rahuldati PPA taotlus ja asendati H.G-le PPA Ida prefektuuri 02.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,17,006280 määratud rahatrahv 200 eurot (50 trahviühikut) 5 päeva arestiga. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole H.G trahvi suutnud tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Isiku suhtes on välja kuulutatud pankrot. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Aresti kohaldamist välistavad asjaolud puuduvad.
7. Viru Maakohtu 06.08.2019 määruse peale esitas määruskaebuse H.G kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega. Kaitsja märgib, et H.G on pankrotis ja tema suhtes toimub pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-19-2195). Tulenevalt pankrotiseadusest käsutab võlgniku vara pankrotihaldur. Politsei- ja Piirivalveamet oleks pidanud esitama nõude rahatrahvi sissenõudmiseks pankrotihaldurile. H.G on töötu ja tal on 80% töövõimetus. Tal on kuus alaealist last. Sellest tulenevalt ei ole tal võimalik rahatrahvi tasuda. H.G abikaasa suhtes on samuti algatatud pankrotimenetlus (tsiviilasi nr 2-19-2194). Seega ei ole H.G rahatrahvi tasumata jätnud pahatahtlikult. Ka on oluline tähele panna, et H.G ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu arestimajas viibida. Arsti 15.08.2019 otsuse nr 17752 kohaselt põeb H.G kroonilisi haigusi. Talle on välja kirjutatud 7 ravimit, mida ta peab iga päev õigeaegselt võtma. Seega on H.G suhtes aresti kohaldamine välistatud. Ka on maakohtule ette heidetav, et kohus ei selgitanud võlgnikule rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise võimalusi ega käsitlenud seda küsimust pooltega. Selliselt rikkus maakohus väärteomenetluse seadustikku. Samuti arutas kohus ebaõigesti kolme väärteoasja ühel kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et H.G on talle PPA Ida prefektuuri 02.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2440,17,006280 määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 täidetud. Eelmärgitud asjaolusid kaitsja määruskaebuses ka ei vaidlusta.
9. Maakohus asendas H.G rahatrahvi arestiga, taolist otsustust kohtumääruses selgelt ja piisavalt põhistades. Ringkonnakohus nõustub esimese astme sellise seisukoha ja argumentidega ning leiab samuti, et H.G rahatrahv on põhjendatud asendada arestiga. H.G tuli kohtuvälise menetleja otsuse järgi tasuda 200 eurot. Lahendi jõustumisest möödunud peaaegu 2 aasta jooksul on ta sellest midagi maksnud. Vara, millele sissenõuet pöörata, H.G ei ole. Praeguseks on kohtutäitur täitemenetluse lõpetanud TMS § 51 lg 1 alusel, kuna välja on kuulutatud H.G pankrot. Viru Maakohtu 06.08.2019 istungil on H.G kohtu küsimustele vastates märkinud, et tal ei ole trahvide tasumine võimalik ning ta on nõus kandma aresti. Eelmärgitu osutab üheselt sellele, et rahatrahvi jätkuv sissenõudmine H.G-lt ei ole võimalik ning otstarbekas on asendada tasumata trahv arestiga. Selliselt maakohus toimiski. Olgu ka märgitud, et antud juhul ei saanud maakohus vaagida KarS §-s 72 toodud alternatiivset võimalust asendada H.G rahatrahv üldkasuliku tööga. Kõnealust alternatiivi saab kohaldada vaid isiku nõusolekul, kuid H.G maakohtu istungil vastavat nõustumist ei väljendanud.
10. Kaitsja on määruskaebuses märkinud, et H.G ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu arestimajas viibida. Ringkonnakohus väärteoasja materjalide pinnalt taolist järeldust teha ei saa. Nagu juba mainitud, on H.G maakohtu istungil väljendanud valmidust kanda aresti. Mingitki osutust sellele, et ta tervisest tulenevalt selleks suuteline ei ole, H.G ei teinud. Kohtuistungil oli ka H.G kaitsja, kuid vastava väitega ei tulnud esile temagi. Määruskaebusele lisatud arstitõendist selguvalt on H.G tervisega probleeme, talle on välja kirjutatud mitu arstimit ning ära on märgitud, et kroonilised haigused piiravad tema füüsilist koormust. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks H.G ei saaks talle määratud ravimeid võtta aresti kandes. Silmas tuleb pidada sedagi, et H.G arestikaristuse pikkuseks kõnealuses asjas on vaid 5 päev. Tõsi, ringkonnakohtule teadaolevalt on Viru Maakohtus H.G rahatrahvid asendanud arestidega veel kahes väärteoasjas (nr 4-19-3462 ja 4-19-3192). H.G on määruskaebekorras vaidlustanud needki määrused. Ka nimetatud väärteoasjades on H.G-le määratud arest lühiajaline – mõlemal juhul üks päev.
11. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja etteheitega, mille kohaselt jättis maakohus justkui vääralt H.G-le selgitamata rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamise võimaluse ja selle küsimuse pooltega läbi rääkimata. Arutades asenduskaristuse määramise taotlust, sai kohus juhindudes KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 111 lg-st 1 üksnes otsustada, kas H.G rahatrahv asendada arestiga või üldkasuliku tööga (nagu juba märgitud, üldkasuliku tööga asendamist kohus konkreetsel juhul kaaluda ei saanud). Seega ei olnud kohtul PPA taotlust (s.o taotlus asenduskaristuse määramiseks) läbi vaadates võimalik hakata arutama ja kaaluma rahatrahvi pikendamise küsimust. 2
12. Ringkonnakohus hindab põhjendamatuks kaitsja sellegi märkuse, mille kohaselt arutas maakohus kolme väärteoasja – nr 4-19-3462, 4-19-3344 ja 4-19-3192 – väidetavalt ebaõigesti samal kohtuistungil. Arvestades, et kõigi kolme väärteoasja puhul arutati PPA avaldusi H.G-le kohtuvälise menetleja otsusega väärtegude eest määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga, pole selline toimimisviis maakohtule etteheidetav. Ka väärib märkimist, et maakohtu kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole kaitsja asjade samal istungil läbivaatamisele vastu vaielnud.
13. Veel on kaitsja määruskaebuses leidnud, et kuna välja on kuulutatud H.G pankrot, oleks PPA pidanud esitama rahatrahvi sissenõude pankrotihaldurile. Ringkonnakohus möönab, et sissenõudja oleks saanud esitada trahvinõude kohta haldurile pankrotiseaduse (PankrS) §-s 94 nimetatud avalduse. See, kui sissenõudja jätab trahvinõude süüdlase pankrotimenetluses esitamata, toob kaasa aga vaid selle, et trahvinõuet ei ole võimalik rahuldada süüdlase pankrotivara arvel. Samas ei tingi süüdlase pankrot trahvinõude lõppemist ega selle arestiga asendamise võimatust. KarS § 72 ega ükski teine säte ei välista rahatrahvi asendamist arestiga põhjusel, et süüdlane on pankrotistunud. Saanud kohtutäiturilt teatise H.G-le mõistetud rahatrahvi sissenõudmise võimatuse kohta, esitas PPA seega põhjendatult maakohtule avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga (VTMS § 211).
14. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 06.08.2019 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tiit Lõhmus Kohtunik 3