o. 320 eurot Kohtunik Kadi Aavik Avalduse sisu asenduskaristuse määramise taotlus Avalduse esitaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), Esindaja Elen Eigo Aunbaum, riiginõuete osakonna jurist (e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee ) Süüdimõistetu võlgnikuna G.L
ja
otsusega nr 1-11-13932 mõistetud ja osaliselt kandmata jäänud rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 151,68 eurot, vangistusega 50 (viiskümmend) päeva ning asendada vangistus 50 (viiekümne) tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada 2 (kahe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada G.L-i üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-x xxxxx xxxx xxxxxxxxxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Selgitada G.L-ile , et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. 6. Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Paide esindusele. - Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 23.01.2012.a otsusega nr 1-11-13932 tunnistati G.L süüdi
lg 2 p 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, so 320 eurot.
32 eurot kuus. Kohtuotsus jõustus 08.02.2012.a. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 31.01.2017.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 644,23 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Avalduse kohaselt on isikul rahalise karistuse tasumata summa jääk 151,68 eurot. Asjas on toimunud laekumisi, kuid ebaregulaarselt ning tasumata on ka sama kohtuasja raames välja mõistetud teised kohtukulud. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1. Menetlusosalise seisukoht 03.03.2017 kohtuistungil Süüdimõistetu G.L kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. Hetkel on alates 2017.a. algusest töötuna arvel. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Isikul on probleemid südamega, kuid tervis lubab teha jõukohast tööd. Üldkasuliku töö tunnid saaks isik ära teha 2 kuu jooksul. Isik avaldas, et elab juba aasta aega aadressil xxxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ning soovis alluda kriminaalhooldusele nimetatud piirkonnas. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2 KrMS § 417 lg 3 sätestab, et kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatud korras.
lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. G.L ei ole kogu rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur Anne Böckleri kinnitusel ei ole G.L ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest ei ole ta kogu nõuet tasunud. Seetõttu on põhjendatud G.L-ile mõistetud tasumata rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. G.L on süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 3,20 eurot), s.o. 320 eurot, mis kuulus tasumisele ositi 10 kuu jooksul. G.L on tasunud temale mõistetud rahalisest karistusest 168,32 eurot. Seega on temal veel tasumata temale määratud rahalisest karistusest 50 miinimumpäevamäära s.o. 151,68 eurot, millele
Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi jõukohase üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga, määrab kohus, et G.L tuleb teha 2 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 50 tundi üldkasulikku tööd.
lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-x xxxx xxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit. ( Kadi Aavik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.