KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-15-10145 Määruse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär, tõlk Piret Juuse, Valentina Miche

§ 74lg 4, Kr

MS § 427 lg 2, § 432, kohus Süüdimõistetu RESOLUTSIOON MÄÄRAS:

1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus J.H-le Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega nr 1-15-10145 määratud katseaja pikendamiseks.
2. Määruse ärakiri edastada J.H-le ja Viru Vangla Kriminalhooldusosakonnale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määrusekaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai määrusest teada, või pidi teada saama. ASJAOLUD Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule erakorralise ettekande J.H-le Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega nr 1-15- 10145 määratud katseaja pikendamiseks kuna süüdimõistetu rikus talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet. J.H tunnistati Viru Maakohtu 15.12.2015 kohtuotsusega süüdi

§ 4120

järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 74lg 1 alusel otsustati karistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 6 kuud.

Katseaja kestel pidi J.H täitma

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 2-1 alusel kohustati J.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt J. H eiras talle määratud kohustusele mitte tarvitada alkoholi. 1 25.03.2016 kell 14:28 tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti politseipatrull J.H aadressil Keskväljak 4c, Jõhvis Tsentraali maa-aluses parklas noorte omavahelisele t ülile reageerides alkoholijoobe 1,14 mg/L kohta. Joove tuvastati alkomeetriga Alcoquant 6020 AI24711 (kalibreeritud kuni 14.06.2016). 04.04.2016 antud omakäelises seletuses kirjutas J.H , et 25.03.2016 võttis ravimit nimega x , pärast mida mõne tunni pärast läks välja ja jõi (viina 3 pudelit 0,5L). Mida ta tegi, seda ei mäleta ravimite tõttu, mida võttis. Jõhvis ta võitles tuttava xxx, kutsuti politsei ja ta korjati ära. Soovib saada võimaluse end tõestada. Rohkem seda ei kordu. Kõik juhtus ravimite tõttu, nüüd lõpetab nende ravimite võtmise. Ravimite pärast kaob mõistus ja hiljem ei mäleta, mida on teinud. Esmakohtumisel 11.01.

1. J.H-le selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. J. H on andnud allkirja, et kriminaalhooldusaluse õigused ja kohutused on talle arusaadavad. Kohustusest mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid arusaamist korrati ka esmase hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel 09.02.
2. Kriminaalhooldusalased kohtumised J.H -ga toimuvad kaks korda kuus. J. H on registreerimiskohustust täitnud korrektselt. 15.02.2016 teavitas ametnikku, et xxx on suunanud teda täiendavatele uuringutele. Viibis haiglas kolm nädalat. Esitas arve-kviitungi selle kohta, et on 04.03.2016 maksnud antialkohoolse ravi eest 30 EUR. Pärast haiglas välja saamist võttis J.H ise ametnikuga ühendust ja tuli registreerimisele 10.03.
3. Kriminaalhoolduse käigus on planeeritud J.H-ga läbi viia sotsiaalprogramm Eluviistreening, millega on planeeritud alustada 19.04.
4. Karistusregistri andmetel J.H katseajal õigusrikkumisi toime pannud ei ole. J.H -le määratud xxx%, kuid isik väidab, et töötab ettevõttes xxx, töölepingut ametnikule esitanud ei ole. Kodukülastuse ajal 11.03.2016 kell 10:50 J.H kodus ei olnud, telefon välja lülitatud. Hilisemas vestluses väitis, et oli tööl. Kriminaalhooldaja leiab, et J.H puhul on vaja põhjalikumat sekkumist alkoholi tarvitamise ja eluviisi muutmise osas hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Ametnik on seisukohal, et katseaja pikendamine annab J.H-le võimaluse aru saada rikkumise tõsidusest ja mõjutab teda kohusetundlikult suhtuma kohtu määratud lisakohustuste täitmisesse. Kohtuistungil J.H selgitas, et tol ajal võttis ta ravimeid, mis mõjusid talle nii, et ta ei andnud aru oma tegudele. Ei mäleta, mis on juhtunud ja kuidas võttis viina. Suvel on plaanis minna xxx , kuna haige vanaema vajab abi. Kriminaalhooldusametnik jäi ettekandes esitatud põhjenduste juurde. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid 2 kohustusi vastavalt

§ 75lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kr

MS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. 25.03.2016 indikaatorva hendi kasutamise protokollist (tl 24) nähtub, et 25.03.2016 kell 14.28 J.H tuvastati joove 1,14 mg/l väljahingatavas õhus, milleta isik rikkus

§ 75lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi.

Kuigi J.H rikkus Viru Maakohtu 15.12.2015 otsusega talle määratud kohustus ei pea kohus otstarbekaks katseaja pikendamist või muu mõjutusvahendi kohaldamist. Kui jätta kõrvale alkoholi tarvitamise keelu rikkumist siis võib lugeda, et J.H katseaeg kulgeb rahuldavalt. Süüdimõistetu tunnistas rikkumist ning andis ka seletusi selle kohta, mis seda tingisid. Isik on olnud xxx ning tema käitumine võis olla tingitud tema tervislikust seisundist ja ravimite mõjust. Kohus leiab, et antud olukorras J.H suhtes täiendavate mõjutusmeetmete kohaldamine ei ole otstarbekas ning piisab kriminaalhooldaja järelevalvest kohtuotsusega määratud tingimuste mahus. J.H on avaldanud koostöövalmidust kriminaalhooldajaga ning talle tuleb anda täiendav võimalus näidata oma võimekust vabaduses toime tulla ja hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks. Lähtudes ülaltoodust, kohus jätab rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotluse J.H -le määratud katseaja pikendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3