← Eesti

1-11-8012/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruaril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-8012 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaal

§ 199

lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja § 203 lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse ärakandmata osa 9 kuud 28 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 3. Järva Maakohtu 08. detsembri 2004.

§ 199lg 2 p 4, 8 alusel vangistusega, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust; 4. Jõgeva Maakohtu 03. juuni 2005.

§ 199lg 2 p 4, 8 alusel 5-kuulise vangistusega, mis loeti Kar

S § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 10 päeva vangistust; 5. Tartu Maakohtu 19. juuni 2008.

§ 199lg 2 p 4, 8 alusel 10-kuulise vangistusega, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust; 6. Tartu Maakohtu 02. aprilli 2009.

§ 209

lg 2 p 1, 3 alusel 1-aastase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud 28 päeva vangistust, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks temale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 13 päeva vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud 3 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.J uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab vangla süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt puudub E.J hästi funktsioneeriv sotsiaalne võrgustik, kes saaks talle vabanemisel toeks olla. Elama soovib ta asuda tädipoja poolt üüritud korterisse, mida aga kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik kontrollida, kuna vaatamata lubadusele korterit kriminaalhooldajale näitama tulla süüdimõistetu tädipoeg seda siiski ei teinud. Samas on ta telefonivestluses kinnitanud, et võimalus sinna elamaasumiseks on süüdimõistetul siiski olemas. Kindel töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub, ta varasemad töökogemused on lühiajalised ja ka perekonnal ei ole võimalik teda majanduslikult toetada. Varasemal kriminaalhooldusel ei ole süüdimõistetu suutnud kontrollnõudeid täita. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.J soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt, asuda elama XXXX oma tädipoja juurde, otsida endale töökoha ja jätkata oma elu seadusekuulekalt; on nõus kriminaalhoolduse kohustustega, millised Tartu Vangla on iseloomustuses loetlenud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses E.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Puudub sotsiaalne tugivõrgustik, kohtumenetluses praegu uued kuriteod, 2 kus E.J kahtlustatav. Läbitud sotsiaalprogrammid on küll positiivne näitaja, kuid kahjuks ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavad argumendid on kaalukamad. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.J ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.J-i puhul on positiivne vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti on tal enda sõnul olemas kindel elukoht tädipoja poolt üüritud korteris, mida aga kriminaalhooldajal ei ole olnud võimalik kontrollida, kuna hoolimata tädipoja lubadusest korterit näidata ta seda siiski ei teinud. Seega ei ole elukoha olemasolu ja sellega seotud tingimused kohtu hinnangul siiski piisavalt selged, et ennetähtaegset vabastamist toetada. Tal on küll lähedasi, kellega ta on kontaktis. Kuid iseloomustavast materjalidest nähtuvalt ei ole tal vabanemisel piisavat sotsiaalset suhtlusvõrgustikku, mis tema taasühiskonnastumist toetaks ja abistaks materiaalselt ning aitaks vältida teiste isikute poolset võimalikku negatiivset mõjutatavust, millele viitavad grupis toimepandud kuriteod. Samuti peab kohus arvestama, et E.J on kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud karistust on kahel korral jäetud tingimisi katseaja ja kriminaalhooldusele allutamisega täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Ka käesolev vangistus oli talle algselt mõistetud tingimisi katseajaga, kuid kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu pöörati see siiski täitmisele ja sealjuures tuli kohtul asja arutamiseks süüdimõistetu ka tagaotsitavaks kuulutada. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole tema suhtes üles näidatud usaldust senini ära teeninud, mistõttu tuleb kohtul isiku seekordset usaldamist ja tingimisi ennetähtaegselt vabastamist eriti põhjalikult kaaluda. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu õigusvastast käitumist peamiselt iseloomustanud varavastaste süütegude toimepanek, mistõttu võib järeldada, et nende eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine. Käesoleva vabastamise puhul ei ole talle Eesti Vabariigis kindlat töökohta garanteeritud ning madala haridustaseme ja lühiajaliste töökogemuste tõttu võib see talle ilmselt ka mõnevõrra raskendatud olla. Kuigi enda sõnul on tal võimalik asuda tööle Soome Vabariigis, siis ei ole kohtule ühtegi sellekohast tõendit esitatud ja samuti tuleb arvestada sellega, et kriminaalhoolduse ajal välisriigis töötamine peaks olema siiski erandlik asjaolu isiku puhul, kelle usaldusväärsus seda tõesti võimaldab. Arvestades süüdimõistetu varasemat tagaotsimist seoses karistuse kandmisest kõrvalehoidmisega kriminaalhooldusel, leiab kohus, et E.J-i puhul sellise erandi tegemine ilmselt põhjendatud ei ole. Samuti ei ole garantiikirja esitatud Eestis asuvalt tööandjalt. Seega on jätkuvalt olemas oluline risk süüdimõistetu poolt vabanemisel uute kuritegude toimepanemiseks eelkõige majanduslikust ebastabiilsusest tulenevalt. Samuti võib tööga 3 mittehõivatus materjalide kohaselt mõjutada süüdimõistetu alkoholitarbimist, mis omakorda suurendab õigusvastase käitumise riskifaktorit. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu omaks vabaduses piisavalt toetavaid elutingimusi, mis aitaks tal edukalt taasühiskonnastuda ja jätkata oma elu seadusekuulekalt. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.