4-18-294/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasi nr. 4 -18-294 02.veebruaril 2018 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni esindaja Väino Vaidla ja Kaebuse esitanud isiku H.D Registrikood: XXX Asukoht: Vesivärava 19-10 Tallinn Juhatuse liige Peter Janson Kaitsja Vesse Võhma Vaatas 01.02.2018 avalikul kohtuistungil läbi H.D kaebuse Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Sirje Metsmaker 08.01.2018 otsuse väärteoasjas nr 940017000512 tühistamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Sirje Metsmaker 08.01.2018 otsuse väärteoasjas nr 940017000512 kohaselt 2016 detsembrist kuni 2017 jaanaurini teostas Peter Janson H.D juhatuse liikmena metsaraiet H.D omanduses oleval Järve kinnistul (katastritunnus 42301:003:0547) asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Viinistu küla, olles raie algataja ja korraldaja. Järve kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Raiet korraldas ja juhtis Peter Janson sellistel ilmastikutingimustel ning kasutades sellist tehnikat, mis põhjustas metsamaterjali kokkuveo käigus Järve kinnistu kokkuveoteedel eraldistel 1 ja 2 metsamullal pinnasekahjustusi roobastena sügavamalt kui 30 cm. P.Janson rikkus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3, mille koha selt on keelatud piiranguvööndis metsa majandamisel puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt ning metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1p

1. Pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritav ad looduskaitseseaduse § 71 lg 2 ja metsaseaduse § 70 lg 2 järgi. H.D määrati karistuseks juhindudes KarS § 63 lg 1 looduskaitseseaduse § 72 lg 2 järgi rahatrahv 2000 eurot. H.D vaidlustas 08.01.2018 otsuse väärteoasjas nr 940017000512 paludes otsus tühistada menetlus lõpetada. Kaebust põhjendatakse sellega, et raiet alustati külma ilmaga, kuid tööde käigus muutus ilm soojemaks, mis ei olnud ettenähtav. Rööpad olid üksnes väljaveoteel ja mujal pinnasekahjustusi ei olnud. Kohtuistungil jäi H. D esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Xxx, Xxx, Sirje Metsmaker, kaebuse esitaja seaduslik esindaja Peter Janson. Kohus uuris järgmisi dokumente: - sündmuskoha vaatluse protokoll 04.05.2017.a koos lisadega (lk 1-5); - metsateatis (lk 6); - Keskkonnaameti vastus päringule (lk 7-8); - sündmuskoha vaatluse protokoll 11.07.2017.a koos lisadega (lk 9-12); - H.D (registrikood XXX ) äriregistriväljavõte (lk 17-19); väärteoprotokoll 11.09.2017 väärteoasjas nr 940017000512 (lk 20-22); vastulause väärteoprotokollile (lk 23,24); väärteomenetluse otsuse kättesaamise aja tühistamise määrus (lk 25); väärteoprotokoll 05.12.2017 väärteoasjas nr 940017000512 (lk 26-29); korduv vastulause väärteoprotokollile (lk 30-32); kohtuvälise menetleja otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940017000512 (lk 33-37); kaebus koos sinna juurde lisatud dokumentidega (kohtutoimik lk 1-8); 27.06.2016.a Keskkonnainspektsiooni kiirmenetluse otsus (kohtutoimik lk 28). Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, kuulanud ära tunnistajate ütlused, kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja ja kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § -st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Kaebuse esitaja vaidlustab kohtuvälise menetleja 08.01.2018.a otsuse täies ulatuses ja taotleb otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist, kuna leiab, et H.D ei ole toime pannud looduskaitseseaduse § 71 lõikes 2 nimetatud tegu. H. D alustas raietöid külmunud pinnase tingimustes, kuid tööde käigus ilm muutus ning pind pehmenes ja see oli põhjus, miks väljaveoteele tekkisid tavapärasest sügavamad roopad. Ilmastiku kiire muutumine on vääramatu jõud, mida ei olnud H.D tööde alustamisel võimalik ette näha. H.D ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks H.D olnud võimalik oodata ilma külmenemist enne kokku- ja väljaveo alustamist. Raiutud puidu metsast õigeaegselt välja vedamata jätmine halvendab oluliselt puidu kvaliteeti ja maksumust (ca 3 korda). Samuti puudus H.D igasugune põhjus eeldada, et pind võiks lähiajal uuesti külmuda. H.D ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks H.D rikkunud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg
2. 04.05.2017 sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud rööbaste olemasolu üksnes väljaveoteedel ning mujal langil pinnasekahjutusi ei olnud. „..Väljaveoteedel on näha pinnases roopiad, millest on pinnas roopa kõrvale valli välja pressitud. Mujal langil, väljaveoteede vahelisel alal pinnasekahjustusi, roopiad, auke näha ei ole." Väljaveetud puit oli enne kokku- ja väljavedamist langil ning langil ei ole pinnasekahjustusi tuvastatud. Seega ei ole H.D Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3 rikkunud ning ei ole toime pannud looduskaitseaduse § 71 lg 2 ettenähtud tegu. H.D ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, nagu oleks H.D rikkunud metsa majandamise eeskirja § 19 lõike 1 punkti
3. H.D leiab, et ta ei ole kahjustanud metsamulda sügavamalt kui 30 cm. 04.05.2017 sündmuskoha vaatluse protokolliga on tuvastatud rööbaste olmasolu üksnes väljaveoteedel. Väljaveoteedega seonduvat reguleerib metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3, mille kohaselt raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raie -eelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest. 11.07.2017 sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud, et raietööde käigus kahjustatud teed on korrastatud raie-eelsele tasemele. „...Maaüksuse lõunaküljega paralleelne väljaveotee on kogu pikkuses tasandatud, roopaid näha ei ole. Maaüksuse põhjaküljega paralleelne väljaveotee on kohati tasandatud." seega on H.D täitnud metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 nõuded ning ei ole toime pannud metsaseaduse § 70 lg 2 ettenähtud tegu. 2 H.D ei nõustu kohtuvälise menetleja väitega, et väljavedu toimus langi pinnasel ning sündmuskoha vaatluse protokollis nimetatud väljaveotee ei vasta teeseaduses sätestatud rajatisele. Alates 01.07.2015.a kehtiv ehitusseadustik kohaldub üksnes avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Antud juhul on tegemist kinnistusisese metsa väljaveoteega, mis ei ole määratud avalikus kasutamiseks ning kohtuvälise menetleja väide, nagu ei oleks tegemist teega, ei vasta tegelikkusele. Samuti ei nõustu H.D kohtuvälise menetleja väitega, et H.D on varasemalt karistatud keskkonnaalaste õigusaktide rikkumise eest ning leiab, et see väide on tõendamata ja ei vasta tegelikkusele. Kuna H.D ei ole toime pannud looduskaitseseaduse § 71 lg 2 ja metsaseaduse § 70 lg 2 ettenähtud tegusid, tuleks väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud. 05.12.2017 koostas Keskkonnainspektsioon väärteoprotokolli OÜle H. D selle kohta, et ajavahemikul detsember 2016 – jaanuar 2017 teostas P. Janson H.D juhatuse liikmena metsaraiet Järve kinnistul ja raie käigus tekitas metsa pinnasele sügavamad kui 30 cm rööpad. Kirjeldatud tegu kvalifitseerub LKS § 71 lg 2 ja metsaseaduse § 70 lg 2 järgi . Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoprotokollis etteheidetud rikkumise toimepanemine H.D poolt leidis tõendamist ka kohtumenetluse käigus. Metsamaterjali väljaveoks oli Järve kinnistul kaks 4-meetrist väljaveoteed või kokkuveoteed, millel olevad roopad olid kohati sügavamad kui 40 cm. Tunnistaja P. Koppel selgitas, et teostas raiet ja väljavedu Järve kinnistul . Töid alustas külmunud pinnasega ja tööd lõpetas siis, kui oli soojaks läinud ning tööde lõpuks tekkisid nn väiksed roopad pinnasesse. H.D juhatuse liige P. Janson samuti tunnistas, et metsatööde käigus läks ilm soojaks, pinnas muutus pehmemaks. S ündmuskoha vaatluse käigus on fikseeritud pinnases olevad roopad sügavusega 32-49 cm. Keskkonnainspektsioon ei nõustu seisukohaga, et kaitsealade eesmärk ongi kaitsta mingeid konkreetseid looduskooslusi ja kui kaitse-eeskirjas on mingisugune nõue või piirang majandamisele, majandustegevusele, siis sellel on konkreetne eesmärk. Keskkonnaamet enne raie alustamist täiendavalt informeeris H.D juhatuse esimeest P. Jansonit, mida peab konkreetsel kinnistul raie teostamisel silmas pidama ja esimese punktina ongi märgitud, et raiet ja väljavedu tohib teha vaid sügavalt külmunud pinnasega, s.t enne raie teostamist oleks pidanud juba P. Janson veenduma, kas pinnas on piisavalt sügavalt külmunud, et ära hoida võimalikku pinnase kahjustust. Seega on leidnud tõendamist, et P. Janson oli piirangust teadlik, samuti oli kursis, et raietööde ajal läks ilm sulale ning teadlikult langetas otsuse metsamaterjali väljavedu lõpule viia, sõltumata sellest , et pinnas ei kandnud enam piisavalt. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Sirje Metsmaker 05.12.2017 koostatud väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940017000512 kohaselt ajavahemikus 2016 detsembrist kuni 2017 jaanuarini teostas Peter Janson H.D juhatuse liikmena metsaraiet H.D omanduses oleval Järve kinnistul (katastritunnus 42301:003:0547) asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Viinistu küla, olles raie algataja ja korraldaja. Järve kinnistu paikneb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis. Raiet korraldas ja juhtis Peter Janson sellistel ilmastikutingimustel ning kasutades sellist tehnikat, mis põhjustas metsamaterjali kokkuveo käigus Järve kinnistu kokkuveoteedel eraldistel 1 ja 2 metsamullal pinnasekahjustusi roobastena sügavamalt kui 30 cm. Kirjeldatud tegevusega rikkus Peter Janson Lahemaa rahvuspargi kaitseeeskirja § 22 lõiget 3, mille kohaselt on keelatud piiranguvööndis metsa majandamisel puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt ning metsa majandamise eeskirja § 19 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt on kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsamulda sügav amalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 1l ja l2 nimetatud juhul. Järve kinnistu kuulub H.D omandisse. Peter Janson on H. D ainus juhatuse liige ja vastutab ettevõtte põhitegevusalal ettenähtud nõuete täitmise eest. Raie Järve kinnistul toimus H. D 3 põhitegevusala, metsa kasvatamine ja muud metsamajanduse tegevusalad, raames ja seega ettevõtte huvides tulu teenimise eesmärgil. Seega tegutses Peter Janson raie korraldamisel Järve kinnistul H. D huvides, mistõttu tuleb vastutusele võtta juriidiline isik. Karistusseadustiku § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Õigusvõimeline on äriregistrisse kantud ettevõte. H. D on kantud ärir egistrisse ning kanne on kehtiv. H.D tegu on kvalifitseeritav looduskaitseseaduse § 71 lg 2 ja metsaseaduse § 70 lg 2 järgi. Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 08.01.2018.a üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr
4. Nähtuvalt H.D äriregistri teabesüsteemi väljatrükist on alates 20.04.2009 juhatuse liikmeks Peter Janson. Esindusõiguse regulatsiooni kohta on märgitud, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Ka on Peter Janson kohtuistungil tunnistanud, et o li H. D ainuke juhatuse liige, ka nii 2016 detsember kui ka 2017 jaanuar. Seega oli ja on Peter Janson pädevaks isikuks, kes vastutab ettevõtte põhitegevusalal ettenähtud nõuete täitmise eest ning, kes tegutseb H. D ettevõtte huvides tulu teenimise eesmärgil. Vaidlust ei ole asjaolus, et Peter Janson H.D juhatuse liikmena teostas ajavahemikus 2016.a detsembrist kuni 2017 jaanuarini metsaraiet H.D omanduses oleval Järve kinnistul (katastritunnus 42301:003:0547) asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Viinistu küla, olles raie algataja ja korraldaja. Ehkki raietöid teostas vahetult Xxx, tegutses viimane P.Jansonilt saadud juhiste ja korralduste kohaselt, s.t Koppel alustas töid siis kui P.Janson käskis. Järve kinnistu paikneb Lahemaa rahvusp argi Lahemaa piiranguvööndis. Ka ei ole vaidlust asjaolus, et metsatööde käigus tekitas H.D enda tegevusega nimetatud kinnistul pinnasesse roopad sügavusega 32 -49 cm. Kohtuistungil tunnistas H.D juhatuse liige Peter Janson, et teostasid metsaraiet eelpool nimetatud kinnistul, et laoplats sai kannatada ning teatud kohtadel olid rööpad sügavamad kui 30 cm. Ka 04.05.2017.a sündmuskoha vaatluse protokoll kinnitab, et Järve kinnistu metsamaal asukohaga Harju maakond, Kuusalu vald, Järve kinnistu (katastritunnus 42301:003:0547) on tehtud metsaraiet. Kinnistul on näha kinnistu pikemate külgedega paralleelselt kinnistul kulgevad metsaväljaveoteed, mille pinnases on näha roopaid, milles on pinnas roopa kõrvale valli välja pressitud. Mujal langil, väljaveoteede vahelisel alal pinnasekahjustusi (roopaid, auke) näha ei ole. Sündmuskoha vaatluse käigus on fikseeritud pinnases olevad roopad sügavustega 44 cm, 32 cm, 49 cm, 37 cm, 39 cm, 42 cm. Nimetatud roopad nähtuvad ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabelil. Ka tunnistaja Xxx kinnitas kohtuistungil, et kontrollides S. Metsmakeriga Kuusalu vallas Järve kinnistut, kus tehti aegjärset raiet, olid seal roopad, mis olid märgatavad ning üle 30 cm sügavad. Sama kinnitas kohtuistungil ka Sirje Metsmaker. Nähtuvalt metsateatisest (reg nr 54435000113) oli H.D tegevus, s.o aegjärgse raie teostamine Järve kinnistul (katastritunnus 42301:003:0547) lubatud. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et H.D korrastas (tasandas) eelpool nimetatud roopad vastavalt metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3 tulenevale nõudele, mille kohaselt raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. 11.07.2017 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub samuti, et vaatluse käigus vaadeldud Järve kinnistu metsamaal maaüksuse lõunaküljega paralleelne väljaveotee on kogu pikkuses tasandatud ning roopaid näha ei ole. Maapinnal on näha kopaga silumise jäljed, millel kohati kasvab rohi. Maaüksuse põhjaküljega paralleelne väljaveotee on kohati tasandatud, mõnes kohas on näha maapinna ebatasasuse tõttu lohke pinnases. Sündmuskoha vaatluse käigus tuvastatut kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde lisatud fototabel. Kaebuse esitaja vaidlustab asjaolu nagu oleks H.D oma tegevusega Järve kinnistu metsamaal rikkunud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3, mille kohaselt on keelatud 4 puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaebuse esitaja on seisukohal, et raietöid alustati külma ilmaga, kuid raietööde käigus muutus ilm soojemaks, pind pehmenes ning see oli põhjus, miks väljaveoteele tekkisid tavapärasest sügavamad roopad. Ilmastiku kiire muutumine on vääramatu jõud, mida ei olnud H.D tööde alustamisel võimalik ette näha. Ka ei olnud võimalik H.D oodata, sest puudus igasugune põhjus eeldada, et pind võiks lähiajal uuesti kü lmuda. Ka on kaebuse esitaja seisukohal, et 04.05.2017.a sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud rööbaste olemasolu üksnes väljaveoteedel ning mujal langil pinnasekahjustusi ei olnud. Väljaveetud puit oli enne kokku - ja väljavedamist langil ning langil ei ole pinnakahjustusi tuvastatud. Seega ei ole H. D Lahemaa rahvuspargi kaitse -eeskirja § 22 lg 3 rikkunud ning ei ole toime pannud looduskaitseseaduse § 71 lg
5. Kohus kaebuse esitaja seesuguse seisukohaga ei nõustu. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3 sätestab, et keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Seega on seadusandja täpselt paika pannud, millistel tingimustel on lubatud metsa majandamine piiranguvööndis. Nähtuvalt Keskkonnaameti vastusest päringule on Keskkonnaamet kui Lahemaa rahvuspargi kaitseala valitseja (Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri § 4) seadnud H.D raie tegemisel ka täpsustavad tingimused, milleks mh on, et raietöid on lubatud teostada vaid sügavalt külmunud pinnasega, valides raieaega ja kasutatavat tehnikat selliselt, et puidu kokkuveol ei tekiks pinnasekahjustusi, mis ületavad Keskkonnaministri 27.12.2006.a määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 19 lg 1 punktis 2 sätestatud 30 cm piiri. Kaebuse esitaja tunnistas kohtuistungil, et oli enne raie teostamist teadlik nõuetest, mis kehtivad Lahemaa rahvuspargil, tema kinnistul, ses t on seal aastaid toimetanud ja on väga hästi kursis. Seega oli kaebuse esitaja väga hästi teadlik, et Järve kinnistul on aegjärgse raie teostamine lubatud vaid sügavalt külmunud pinnasega. Koppeli ja Jansoni kokkulangevad ülused kinnitavad, et Peter Janson palus tunnistaja Xxxil, kes oli Xxx omanik ja töötaja, töödega alustada siis, kui ilmad olid külmemad ning esialgu rööpaid ei tekkinudki. K uid mõne päeva möödudes ilm soojenes ja puid välja vedades tekkisid sügavamad roopad, kui oli lubatud. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga, et ilmastiku kiire muutumine on vääramatu jõud. Näiteks võlaõigusseaduse § 103 lg 2 sätestab, et k ohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Asjaolu aga, mis asub väljaspool isiku enda mõjusfääri on selline, mille olemasolu või kulgu ei saa võlgnik mõjutada. Antud väärteoasjas tuleb objektiivselt hinnata, kas ilma muutumist oli Peter Jansonil kui H.D juhatuse liikmel võimalik eeldada ja ette näha või mitte. Ehk kas Peter Jansonil oleks olnud võimalik saabunud tagajärge, s.o sügavamate kui 30 cm rööbaste tekkimist aegjärgse raie tegemisel vältida? Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata jaatavalt. Peter Jansoni ütlustest ei nähtu mingil gi viisil, et ta oleks teinud piisavat eeltööd uurimaks, kas pinnas on piisavalt külmunud (sügavalt külmunud) selleks, et seal raiet teha. Kaebuse esitaja kohtuistungil antud selgitused näitavad, et Peter Janso n H.D juhatuse liikmena ei teinud endast kõik olenevat, et tagada raie tegemine sügavalt külmunud pinnas ega nagu oli Keskkonnaameti poolt kehtestatud nõue ning millest Peter Janso n oli väga hästi teadlik. Nimelt selgitas kaebuse esitaja, et proovis külma aega tabada ning oligi, et külmad käes ja läks metsa lõikama. Tööde käigus läks ilm soojemaks, kuid kogus oli niivõrd väike, et ei saanud tööd pooleli jätta ja oodata uuesti külma. Ei tea ette, kas jääbki soojaks või läheb uuesti külmaks, sest on olukordi, kus ei lähegi külmaks, on olukordi, kus ei saa materjali metsa jätta, see läheb hapuks. Võimalik ilma muutumine eesti kliimas on üldteada asjaolu. Kohtu arvates on ilmaprognoosist võimalik vaadata ning jälgida, kas ilm läheb soojemaks või mitte. Lühiajalised ilmaprognoosid on tänapäeval üsna täpsed, st et kindlasti on võimalik vaadata ja hinnata, kas paari 5 päeva või nädala jooksul läheb ilm soojemaks või külmemaks (Peter Jansoni ja Xxxi ütluste kohaselt teostati raietöid 2 päeva kuni nädal) . Nädala ilmaprognoosi aga Peter Jansoni enda ütlustest nähtuvalt ei jälginud. Seega ei ole kohtu arvates ilma soojenemine mõned päevad pärast raietöödega alustamist selline prognoosimatu nähtus, mida kohusetundliku suhtumise korral ei oleks olnud võimalik ette näha. Seega ei ole ilma muutus raie tööde käigus käsitletav vääramatu jõuna, mida ei olnud võimalik ette näha. Tunnistaja Xxx selgitas samuti kohtule, et tegi Lahemaal Järve kinnistul OÜ H.Dile tööd, osutas nii lõike – kui ka väljaveoteenust. Peter Janson andis teada, millal tuleb minna. Tööd tegi 2 päeva kuni 1 nädal ning töö lõppedes ilmad enam külmad ei olnud. Lõikuse alguses olid miinuskraadid. Ei mäleta, et oleks juttu olnud, et kuna läks soojaks, siis tuleb ära lõpetada. Kogus oli nii väike, et ei olnud mõeldav. Lõpus, kus vedas jäid mingid väiksed roopad, mida ikka metsas tekib. Jansoni käest roobaste kohta ei uurinud. Teab, et Lahemaa rahvuspargis kehtib nõue, et väljavedu tohib teostada külmunud pinnasega ja sellise pinnasega nad ka tööle hakkasid. Peter Jansonit töö ajal koha peal ei näinud. Peter Janson tunnistas ise, et Eesti talved on heitlikud ja väga raske on prognoosida. Seega on Peter Janso n ka ise möönnud, et pinnase soojenemin e raie tegemise käigus on midagi, millega peab arvestama Eesti talve iseloomu silmas pidades. On üldteada asjaolu, et Eesti talved ei ole alati külmad. Soojad talveilmad ja sellest tulenevalt ka pinnase soojenemine on igati ettenähtav ja sellega tuleb arvestada. Seda enam, et H.D tegi raiet Lahemaa rahvuspargis, mis on looduskaitseseaduse § 4 lg 1 p 1 ja lg 2 p1, § 26 lg 2 p1 kohaselt kaitstavaks loodusobjektiks. Seega tuleb siin igal juhul olla oluliselt hoolikam kõigi nõuete täitmise osas, kuivõrd looduskaitseseaduse § 12 lg 2 alusel kehtib selles piirkonnas ka rahvuspargi kaitse-eeskiri. H.D äriregistri väljavõttest nähtuvalt on osaühing juba alates 2008.a tegutsenud metsakasvatuse ja muu metsamajanduse tegevusalal, seega on alust arvata, et H.D on piisavad kogemused, mis puutub metsaraie tegemisse, sh ka ilmastikutingimustega arvestamine selleks, et metsamaad mitte kahjustada. Samuti ei oma vähem tähtsust asjaolu, et käesolevas väärteoasjas oli Keskkonnaamet seadnud raie tegemiseks OÜ H.Dile ka omapoolse lisatingimuse, et raie tegemine on lubatud v aid sügavalt külmunud pinnasel ning Peter Janson oli sellest teadlik. Ilmaprognoosist on võimalik vaadata ning jälgida, kas ilm läheb soojemaks või mitte. Lühiajalised ilmaprognoosid on tänapäeval ka üsna täpsed, st et kindlasti on võimalik vaadata ja hinnata, kas paari päeva või nädala jooksul läheb ilm soojemaks või külmemaks (Peter Jansoni ja Xxxi ütluste kohaselt teostati raietöid 2 päeva kuni nädal) . Nädala ilmaprognoosi aga Peter Jansoni enda ütlustest nähtuvalt ei jälginud . Ka ei kinnita ei Peter Jansoni ega tunnistaja Koppel ütlused, et Peter Janson oleks eelnevalt kontrollinud, kui sügavalt pinnas külmunud on, vaid lihtsalt otsustati töödega alustada, sest proovisid külma aega tabada ning oligi, et külmad ilmad käes. Arvestades, et maapind kõigest paari päeva möödudes juba pehmenes ning tekkisid sügavamad rööpad kui eeskirjades lubatud, siis saab öelda, et tööde alustamisel ei arvestatud, et tegemist peab olema sügavalt külmunud pinnasega. Kui pinnas muutub esimese soojema ilmaga kohe nii pehmeks, et tekivad sügavad roopad, ei olnud pinnas juba töid alustades sügavalt külmunud. Kui pinnas on sügavalt külmunud (s.t mitte ainult pealmine pind) ei mõjuta mõned soojad ilmad pinnast sellisel määral, et tekkiksid roopad mis on sügavamad kui 30 cm. Kohus juhib siinkohal kaebuse esitaja tähelepanu ka Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3 teisele lausele, mis sätestab, et kaitseala valitseja võib puidu kokku- ja väljavedu lubada ka külmumata pinnaselt juhul, kui pinnas võimaldab. Selleks, aga tuleb vastavat luba ka kaitseala valitsejalt küsida. Teades, et ilm soojenes ja pinnas pehmenes, oli võimalik küsida kaitseala valitsejalt nõusolek tööde lõpetamiseks. Peter Janson seda aga teinud ei ole. Nähtuvalt Xxxi ü tlustest ei viibinud Peter Janson ka raie tegemise juures ega käinud kontrollimas selle käiku, ei näidanud üles vähimatki huvi, kas ja kuidas tööd kulgevad. On eluliselt usutav, et ilma soojenemine, mis tingis ka maapinna soojenemise, oli ka Peter Jansonile endale arusaadav, kuid 6 sellest hoolimata ja olles samal ajal teadlik sügavalt külmunud pinnase nõudest, võttis Peter Janson teadlikult riski lasta töö ära lõpetada. Peter Janson võttis riski lasta tööd ära lõpetada, vaatamata võimalikest tagajärgedest raieplatsile, sest vastasel juhul oleks võinud tekkida majanduslik kahju H.D. (Janson kinnitas ise, et pikaajalisel seismisel võib materjal rikneda, samuti märgiti kaebuses, et materjali maksumus väheneb seistes kuni 3 korda ). Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega , et H.D ei ole rikkunud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3, sest 04.05.2017.a sündmuskoha vaatluse protokolliga on tõendatud rööbaste olemasolu üksnes väljaveoteedel ning mujal langil pinnasekahjustusi ei olnud. Nähtuvalt asukoha skeemist väärteomenetluses nr 940017000512 asub sündmuskoht Harju maakonnad Kuusalu vallas Viinistu külas Järve kinnistul (katastritunnus 42301:002:0547) ning Järve kinnistu metsamaa asub eraldistel 1 ja
6. H.D on kohtuvälise menetleja poolt süüks arvatud metsamaterjali kokkuveo käigus Järve kinnistu kokkuveoteedel eraldistel 1 ja 2 metsamullal pinnasekahjustuste tekitamine roobastena sügavamalt kui 30 cm. Seega menetleja poolt sündmuskoha vaatluse protokollis kirjeldatud väljaveoteed, niisamuti ka punktid, millistes mõõdeti roobaste sügavust, paiknevad Järve kinnistu metsmaa eraldistel 1 ja
7. Asjaolu, et tööde käigus tehti kinnistule nn kokkuveo - ja väljaveoteed, ei muuda nimetatud kokkuveo- ja väljaveoteid kinnistust eraldiseisvateks maadeks ja nimetatud kokkuveo - ja väljaveoteed ja nende alune maa on jätkuvalt kõnealuse Järve kinnistu osaks. Tunnistaja Xxx selgitas kohtuistungil, et Järve kinnistu kontrollimise käigus avastasid sügavamad kui 30 cm roopad raielangil, millised olid moodustanud väljaveoteedele. Oli kaks sellist selgelt eristatavat kokkuveoteed. Kokkuleppet, et kui raie tehtud, siis võib ka läbi pehme pinnase minna, kindlasti ei ole. Väljaveoteed ehk siis kokkuveoteed ongi langile tekitatud moodustatud jäljed ja see oligi pinnasekahjustus. Väljaveteed ehk kokkuveoteed asusid raielangil, mida teised ei kasutanud. Tunnistaja Sirje Metsmaker andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt käisid 03.05.2017 sündmuskohal, so Järve kinnistul. Märkasid, et metsatee, mida mööda nad sinna sõitsid, on üheks piiriks Järve kinnistus otsas. Teelt keerasid jäljed Järve kinnistule, metsaveomasina jäljed. Järve kinnistul oli tehtud metsaraiet. Metsa väljaveoks oli lubatud raiuda puistusse sisse 4m laiused kokku- ja või väljaveoteed. Mõlemal teel oli näha roopaid, ühel olid sügavamad roopad kui teisel. Roopad olid sügavamad kui 30 cm. Roopaid mõõtsid kahel väljaveoteel, millised on märgitud paksu punase joonena asukoha skeemil (lk 5 väärteoasja materjalide juures) Järve kinnistu metsamaa eraldistel 1 ja
8. Tee, mis märgitud musta joonega, on üldkasutatav pinnasetee, kust roopaid ei mõõdetud. Mõõtsid vaid sellel konkreetsel kinnistul olevaid roopaid. Tegemist oli aegjägse raiega, seega raiutakse materjali väljavedamiseks sisse 4-meetri laiused koridorid, mida mööda saab see väljavedamismasin liikuda. Kui laoplats ei asu sellel kinnistul, siis veetakse koondatud metsamaterjal välja ning seda tegevust nimetataksegi väljaveoks mingile teisele kinnistule. Kokkuvedu ei toimu selleks rajatud teel, vaid kasutatakse konkreetset pinnast, tegevus toimub metsa langi pinnasel. Seega ei ole asjakohane kaebuse esitaja väide, et rööbaste olemasolu on tõendatud üksnes väljaveoteedel ning mujal langil kahjustusi ei olnud. Nagu kohus eespool märkis ei muuda asjaolu, et tööde käigus tehti kinnistule nn kokkuveo- ja väljaveoteed, nimetatud kokkuveo- ja väljaveoteid kinnistust eraldiseisvateks maadeks ja nimetatud kokkuveo- ja väljaveoteed ja nende alune maa on jätkuvalt kõnealuse Järve kinnistu ehk kinnistu, kus teostati raiet, osaks. Asukoha skeem (lk 5 oleva asukoha skeemil on teed, kus mõõdeti lubatust sügavamd rööpad märgitud punaste käsitsi tehtud joontega) ning ka sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate Xxx ja Sirje Metsmaker ütlused kinnitavad üheselt, et H.D heidetakse ette rööbaste tekitamist Järve kinnistul, mitte kuskil üldkasutataval pinnaseteel, tegemist oligi raielangi osaga, kuhu kahjustused tekkinud 7 olid. Väljaveoteed, millised märgitud asukoha skeemil, asusidki samuti Järve kinnistul asuval langil, mida kasutas ainult H. D raie tegemiseks. Seega on eeltsiteeritud tunnistajate ütlustega, H. D seadusliku esindaja ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendamist leidnud, et H.D on rikkunud Lahemaa rahvuspargi kaitse- eeskirja § 22 lg 3, mille kohaselt on keelatud puidu kokku- ja vaäljavedu külmumata pinnaselt ning selline rikkumine on kvalifitseeritav looduskaitseseaduse § 71 lg 2 järgi. Kohus ei nõustu ka kaebuse esitaja väitega selles osas, et H.D ei ole rikkunud metsa majandamise eeskirja § 19 lõike 1 punkti 2, mille kohaselt kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks. Nimelt on kaebuse esitaja seisukohal, et ta ei ole kahjustanud metsamulda sügava malt kui 30 cm, sest 04.05.2017.a sündmuskoha vaatluse protokolliga on tuvastatud rööbaste olemasolu üksnes väljaveoteedel ning väljaveoteedega seonduvat reguleerib metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3, mille kohaselt raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Kohus on eelnevalt selgitanud, et väljaveoteed, millel tekkisid pinnasekahjustused, asusid OÜ Vastenile kuuluval Järve kinnistul ehk siis raielangil, mitte kuskil üldkasutataval teel. Nimetatud Järve kinnistu vastab metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 sätestatud metsamaa tingimustele, mille kohaselt on metsamaa maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Seega on H. D kahjustanud just metsamulda, kuivõrd rööbaste olemasolu tuvastati just Järve kinnistul asuvatel väljaveoteedel. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et väljaveoteedega seonduvat reguleerib metsa majandamise eeskirja § 19 lg 3, millise paragrahvi nõuded on H.D täitnud. Nimelt metsa majandamise eeskirja §-s 19 lg 3 kohaselt tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Nimetatud sättega pannakse H.D kui raie tegemisega tegelevale ettevõttele lisakohustus, mille täitmine on igal juhul peale iga raie tegemist kohustuslik sõltumata sellest kas raie käigus kahjustati pinnast üle lubatud määra või mitte . Antud sätte puhul peetakse silmas ka neid olukordi, kus pinnase kahjustused ei ole sügavamad kui 30 cm. Olgu pinnase kahjustused missugused tahes, tuleb raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid korrastada vähemalt raieelsele tasemele ühe aasta jooksul raieõiguse lõppemisest arvates. Nimetatud eeskirja § 19 lg 3 ei reguleeri antud juhul OÜ -le H.D ile süüks arvatavat tegu, s.t olukorda kus metsamullal on pinnasekahjustused sügavamad kui 30 cm. Metsaseaduse § 40 lg 6, sätestab, et metsa majandamisega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase kahjustamise maksimaalse lubatud määra kehtestab valdkonna eest vastutav minister metsa majandamise eeskirjaga. Selle sätte alusel kehtestatud metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1p 2 ei luba metsamulda kahjustada sügavamalt kui 30 cm. Kohus tuvastas eespool, et Järve kinnistul ehk raielangil olid rööpad sügavamad kui
9. Eeltoodust johtuvalt on tunnistajate ütlustega, H.D seadusliku esindaja ütluste ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga tõendatud, et H. D on oma tegevusega rikkunud metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 p 2 ning tema tegevus on kvalifitseeritav metsaseadu se § 70 lg 2 järgi. 8 Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § -le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja täitmiseks oli ta kohustatud. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22 lg 3 kohaselt on keelatud puidu kokkuja väljavedu külmumata pinnaselt. Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 p 2 kohaselt on kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm, välja arvatud eeskirja § 14 lõigetes 11 ja 12 nimetatud juhul, metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi, luua eeldusi tuulekahjustuste tekkeks, seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks. Seega, kui Peter Janson oleks olnud hoolikas ning teinud kindlaks, kontrollinud, kas Järve kinnistu maapind oli sügavalt külmunud, siis ei oleks Järve kinnistu pinnakahjustusi sügavamalt kui 30 cm tekkinud. Peter Janson oleks saanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral, nt jälgides ilmaennustust ning märgates ilma soojenemist peatada metsa kokku- ja väljaveo kuni pinnase sügavamalt läbikülmumiseni. Seda enam, et Peter Janson on ka ise tunnistanud, et Eesti talved on heitlikud, seega oli ta teadlik vajadusest jälgida nii lühiajalisi kui ka pikemaid ilma prognoose. Peter Janson oli teadlik, mida on ta ka ise kinnitanud, et raie tegemine Järve kinnistul oli lubatud sügavalt külmunud pinnasel. Seega pani Peter Janson väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuivõrd ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist (et töid jätkates tekivad pinnasele sügavamad rööpad kui on eeskirjadega lubatud), kuid oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda ette nägema. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Peter Janson on süüvõimeline ning KarS
10. ptk
11. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Vastavalt KarS § 14 lg 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna KarS § 2 lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi, vastutab juriidiline isik vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg -s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid (3-1-1-30-11). Juriidilise isiku organi - juhatuse deliktistruktuuri elementide tuvastamisel tuleb minna kuni konkreetse füüsilise isikuni ja tuvastada deliktistruktuur selle füüsilise isiku käitumises. Juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus eeldab seda, et juriidilise isiku juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastne ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (3-1-1-137-04). Juba nii väärteoprotokollis peab olema ära näidatud ja kohtuvälise menetleja otsuses tuvastatud, mil moel tegutses juriidilise isiku organ, organi liige, juhtivöötaja või pädev esindaja juriidilise isiku huvides. Kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuses ja ka väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja põhistanud, milles konkreetselt seisnes H.D huvi. H.D äriregistri väljavõttest nähtub, et H.D i tegevusalaks on metsakasvatus ja muud metsamajanduse tegevusalad. Järve kinnistu kuulub H.D omandisse. Peter Janson on H. D ainus juhatuse liige ja vastutab ettevõtte põhitegevusalal ettenähtud nõuete täitmise eest. Raie Järve kinnistul toimus H.D põhitegevusala, metsa kasvatamine ja muud metsamajanduse tegevusalad, raames ja seega ettevõtte huvides tulu teenimise eesmärgil. Peter Janson on ka ise selgitanud, et ei saanud 9 raie tegemist pooleli jätta, sest kogus oli niivõrd väike ning metsamaterjal oleks võinud hapuks minna ning rikneda. On ilmne, et esimeste külmade ilmade saabumisega kiire tööde alustamine ja ilma soojendes väljaveotööde jätkamine oli tingitud eesmärgist saada metsamaterjalist raha ehk teenida äriühingule tulu (kaebuses märgiti, et materjali seima jäämine võib vähendada hinda kuni 3 korda) . Seega tegutses Pet er Janson raie korraldamisel Järve kinnistul H.D huvides majandusliku kasu saamise eesmärgil , mistõttu on H. D juhatuse liikme Peter Jansoni tegevuse kaudu pannud toime nii looduskaitseseaduse §-s 71 lg 2 sätestatud väärteo, s.o kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise juriidilise isiku poolt ning metsaseaduse §- s 70 lg 2 sätestatud väärteo, s.o metsa uuendamise, kasvatamise või kasutamise nõuete või metsakaitse nõuete rikkumise, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 68 ja 69 nimetatud juhtudel, juriidilise isiku poolt. KarS § 37 sätestab, et süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. H.D õiguslik vorm on osaühing ning H.D on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on tegemist õigusvõimelise juriidilise isikuga. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld - ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Looduskaitseseaduse § 71 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 3200 eurot. Metsaseaduse § 70 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 2000 eurot. Kohtuväline menetleja karistas H.Di looduskaitseseaduse § 71 lg 2 ja metsaseaduse § 70 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks looduskaitseseaduse § 71 lg 2 järgi rahatrahv 2000 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid ning ka kohtumenetluses ei tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kahju vabatahtliku hüvitamise roobaste tasandamise näol. Ka kohus nõustub sellega. H.D on juhatuse liikme Peter Jansoni kaudu teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis, keskkonnale kahju looduskaitseseaduse ega metsaseaduse tähenduses ei põhjustatud, seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et süü ei ole keskmisest suurem. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta, et H.D on varasemalt karistatud samaliigilise, s.o keskkonnaalase rikkumise eest. Nimelt on H.D Keskkonnainspektsiooni 27.06.2017.a kiirmenetluse otsusega karistatud metsaseaduse § 68 lg 2 alusel (metsa, puude või põõsaste ebaseaduslik raiumine, hävitamine ning kahjustamine) karistatud rahatrahviga 2000 eurot. H. D ei ole eelnevast karistusest järeldusi teinud ning on jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kõigest eelnevast johtuvalt on kohtu hinnangul H.D-le rahatrahvi määramine üle sanktsiooni keskmise määra s.o san ktsiooni ülemises kolmandikus, s.o 2000 eurot igati põhjendatud ning vastavuses süü suurusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb H.D kaebus jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata. Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust, puudub alus ka õigusabikulude väljamõistmiseks. Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 1, 133, 134, Otsustas
12. 2.Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse vaneminspektor Sirje Metsmaker 08.01.2018 10 Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 26.02.2018 11