S § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning N.E karistuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 07.02.2006 kohtuotsuse järgi mõistetud ja Viru Maakohtu 15.05.2008 määrusega täitmisele pööratud karistuse ärakandmata osa 3 (kolm) kuud ja 18 päeva vangistust võrra ning N.E liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistus 12.05.-14.05.2008, s.o. 3 päeva karistusaja hulka. N.E kuulub ärakandmisele 4 (neli) aastat 3 (kolm) kuud ja 15 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta N.E suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 10.02.2009. Süüdi tunnistada H.I KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning H.I karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. Tõkend vahistamine jätta H.I suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 14.05.2008. Süüdi tunnistada M.J KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi ning karistuseks 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning M.J karistuseks mõista 2 (kaks) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui M.J ei pane nelja aastasel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. M.J-ile määratud katseaja alguseks lugeda 10.02.2009. Tõkend elukohast lahkumise keeld M.Jsuhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.E-lt, H.I-ltja M.J-iltsolidaarselt 6100 (kuus tuhat ükssada) krooni E R (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista N.E-lt, H.I-ltja M.J-ilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 10 875 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 3 alusel välja mõista N.E-lt, H.I-lt ja M.J-ilt igalt ühelt menetluskuluna ekspertiisitasu 958.35 (üheksasada viiskümmend kaheksa krooni ja 35 senti) krooni riigituludesse.
lg 1 p 5 alusel välja mõista N.E-lt, H.I-lt ja M.J-ilt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 89.50 (kaheksakümmend üheksa krooni ja 50 senti) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 7847 (seitse tuhat kaheksasada nelikümmend seitse krooni, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1197 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava N.E kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista N.E-lt menetluskuluna kaitsjatasu 9581.60 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend üks krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa ja v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. 3 Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Rakvere Laada 27) kasuks 8720.20 (kaheksa tuhat seitsesada kakskümmend krooni ja 20 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1330.20 krooni) krooni v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatava H.I kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista H.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 9794 (üheksa tuhat seitsesada üheksakümmend neli) krooni riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi ja v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 7044.60 (seitse tuhat nelikümmend neli krooni ja 60 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1074.60 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava M.J kaitsjana osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista M.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 7044.60 (seitse tuhat nelikümmend neli krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel Vedro poolt osutatud õigusabi eest. N.E , H.I ja M.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava H.I kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav H.I on kohtueelsel menetlusel (tl 42) öelnud, et „Hõikasin Gerlile ja N.E-le, et leidsin ja läheme minema. Gerli oli veel õues. Võtsin rahakotist 3 või 4 500-kroonist kupüüri ja väiksemaid kupüüre. Raha ma võtmise hetkel üle ei lugenud. Siis ma hõikasin Gerlile, kas jätan raha siia ja läheme meie minema. Gerli tuli kööki. Mina olin rahakotiga köögis, võib-olla tõin sinna ka käekoti. Seda enam nii täpselt ei mäleta. Võttis köögilaualt raha, mille mina olin rahakotist välja võtnud ja sinna asetanud, haaras mul käest kinni ja me Gerliga lahkusime.“ Süüdistatav H.I väitis kohtuistungil, et eeluurimine käis kiirustades, tema oli segaduses ja šokis, kui andis niisugused ütlused. Süüdistatav H.I kinnitas kohtuistungil, et Gerli oli oma auto välja ostnud. Süüdistatava H.I sõnul oli ta samal õhtul N.E näinud ning viimane oli öelnud, et asi läks käest ära ja siis olid nad otsustanud kohe sinna tagasi minna, et äkki on vaja inimesele kiirabi kutsuda ja ka raha tagastada. Süüdistatava H.I ütlustest nähtub, et tema ootas väljas paari meetri kaugusel majast minuti või kaks, kui N.E tuli majast välja, jooksu pani ja ütles ka talle, et „jookse“, mispeale ka tema otsustas, et ta ennast ei näita.
lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel süüdistatava H.I kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Süüdistatav H.I on kohtueelsel menetlusel (tl 42) öelnud, et „Ja siis ütles mulle N.E, et tuleb kohe tagasi minna. Küsisin temalt mispärast, kuid sellele vastust ma ei saanudki. Ta oli löönud oma sõnade järgi taburetiga muti oimetuks ja temast oli ta jäänud meelemärkuseta maha.“ Süüdistatav H.I kinnitas kohtuistungil, et tabureti kohta ütlesid talle uurijad ja ju ta siis nõustus sellega. 6 Süüdistatav H.I kinnitas kohtuistungil, et ta oli maksimaalselt 50 m kaugusel majast, kui nad olid juba liikunud kodu poole ja ta kuulis appikarjeid. Süüdistatava H.I väitel kannatanu karjus päris kõvasti. Süüdistatav H.I põhjendas raha otsima hakkamist sellega, et oli selge, et N.E sealt ilma rahata välja ei tule ning lihtsam oli leida raha, et N.E välja meelitada kannatanust eemale. Süüdistatava H.I sõnul ei olnud tal M.J-iga, kes läks kööki, juttu sellest, et raha on laua peal, vaid sealt, kus oli M.J, oli näha, et see raha on seal. Süüdistatav H.I väitis, et kui tema vett küsis, siis ootasid N.E ja M.J 30 m majast eemal ja kui inimene on kodus, siis pidid nad koos laadale minema, kuid kui ta sai pudeli, siis oli juba Gerli üksi ja N.E ei olnud. Süüdistatav H.I tunnistas, et siis läks ta jooksuga majja sisse ja Gerli tuli talle vaikselt järele. Süüdistatava H.I sõnul oli ta öelnud Gerlile, et midagi on väga jama. Süüdistatav H.I väitis, et kui ta magamistoast välja tuli ning rahakoti ja käekoti köögis laua peale pani, siis M.J oli välisukse peal, köögi uks oli lahti ja sealt oli kööki näha, samuti olid kõik uksed majas, välja arvatud elutoa ja magamistoa vaheline uks, avatud. Süüdistatav H.I kinnitas, et keegi sel ajal, kui ta seal oli, seda ust lahti ei teinud. Süüdistatav H.I tunnistas, et ta võttis raha kotist välja ja seda tegevust nägi M.J pealt. Süüdistatav M.J kinnitas kohtuistungil, et temal tuli idee minna raha saamise eesmärgil E R juurde, sest ta oli teadlik, et E R kui pensionäril on raha kodus. Süüdistatav M.J tunnistas, et nende plaan seisnes selles, et kui E R läheb posti võtma, siis keegi läheb ja käib majas ära. Süüdistatava M.J väitel ootasid nad umbes paar tundi mingi 500 m kaugusel majast, et E R posti võtma tuleks. Süüdistatav M.J kinnitas, et kui nad said aru, et sellest midagi välja ei tule, tahtis tema ära minna, aga N.E ja Jaak tahtsid ikka edasi oodata ja vaadata, kas E R tuleb, kuid viimane ei tulnud. Süüdistatava M.J ütlustest nähtub, et H.I oli laadal ära mingi tunni, kui tema H.I-le helistas, öeldes, et viimane tooks poest viina ja 2 liitrise õlle. Süüdistatava M.J väitel ei olnud H.I enne seda, kui ta alkoholiga sinna tuli, alkoholi tarvitanud. Süüdistatav M.Junnistas, et nad jõid seda viina ja õlut seal ning N.E arvas, et võiks ikka teha, aga kuna inimene välja ei tulnud, siis vägivallaga. Süüdistatav M.J avaldas, et talle see eriti ei meeldinud. Süüdistatav M.J kinnitas, et nende plaan jäi nii, et Jaak läheb küsib vett, mispeale E Rtuleb välja ja siis saab N.E majas käia. Süüdistatav M.J väitis, et tema oli majast eemal mingid paarkümmend meetrit. Süüdistatav M.J kinnitas, et H.I ja N.E läksid koos väravast toa poole. Süüdistatava M.J sõnul H.I käis vett küsimas ja sai pudeli, N.E oli aga hüpanud kohe Jaagu selja taha ja läinud toa poole. Süüdistatava M.J väitel tuli Jaak kaevu juurde, võttis vett pudelisse ja hakkas värava poole minema, kui nad kuulsid, et kannatanu karjub appi. Süüdistatava M.J sõnul jooksis Jaak majja, tema jäi sinna seisma, ootas seal värava juures natuke aega, siis läks ukse peale vaatama. Süüdistatava M.J väitel oli välisuks lahti ning ta kuulis kannatanu nuttu ja nägi Jaagu siiberdamist magamistoast kööki. Süüdistatava M.J sõnul otsis Jaak raha, vaatas algul köögist ja siis magamistoast. Süüdistatava M.J väitel leidis H.I raha ja pani selle omale tasku. Süüdistatava M.J sõnul käis ta ka korra köögis ja tõmbas mõned kupüürid Jaagu käest ära. Süüdistatava M.J väitel läks siis Jaak koos rahaga õue ja tema talle järele ning nad läksid minema. Süüdistatav M.J kinnitas, et tema võttis H.I käest üle 4000 krooni. Hiljem tunnistas süüdistatav M.J , et ta võttis köögis laua pealt raha ja H.I taskust võttis ta raha väljas, kokku üle 4000 krooni. Süüdistatav M.J avaldas, et kuna tal oli auto, mis sai tagatisega laenu eest osta, siis ostis ta kohe samal õhtul auto välja. Süüdistatava M.J väitel N.E-le ja H.I-le raha ei jätkunudki, sest paarsada krooni jäi vaid üle. Süüdistatav M.J kinnitas, et algselt oli neil ikkagi plaan see raha E R varastada ja seepärast nad passisid seal tundide kaupa. Süüdistatava M.J sõnul olid nad algul kolmekesi koos, kuid siis vahepeal käis Jaak laadal, tõi alkoholi ja siis nad passisid jälle kõik kolmekesi seal. Süüdistatav M.J kinnitas, et N.E ja H.I tahtsid ikka sinna minna, et raha saada ning see oli ikkagi seoses vägivallaga. Süüdistatav M.J avaldas, et tema ei läinud koju ära, sest tahtis näha, mida nad teevad seal. Süüdistatav M.J tunnistas, et ta ei uskunud, et nad millegi sellisega hakkama saavad. Süüdistatav M.J kinnitas, et ta ei näinud, kui N.E kannatanu tuppa lükkas, aga ta kuulis, kui N.E kannatanu peale karjus ja kui kannatanu appi karjus. Süüdistatava M.J väitel ei näinud ta kannatanu löömist. 7 Kannatanu E R kinnitas kohtuistungil, et jääb oma kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kannatanu E Ravaldas, et seda ta mäletab, et talle taburetiga pähe löödi, mispeale ta jäi meelemärkuseta. Kannatanu E R sõnul tal kael õudsalt valutas ja ta ei saanud liigutada. Kannatanu E R täpsustas, et taburetiga pähe löömine oli siis, kui temalt kogu aeg raha nõuti ja siis kui selgus, et raha on ära võetud. Kannatanu E R väitel oli siis mees öelnud, et teised said raha, aga tema pole midagi saanud. Kannatanu E R ütlustest nähtub, et hoobi tagajärjel jäi ta kohe meelemärkuseta. Kannatanu E R kinnitas, et oli just eelmisel päeval pensioni saanud ning 5800 krooni oli pensioniraha ja eelmisest pensionist oli ka natuke järel. Kannatanu E R sõnul oli tema kallal üks inimene. Kannatanu E R tunnistas, et see, kes ta tuppa taris ja kes ka talle selle pläraka pähe pani, oli üks ja sama mees. Kannatanu E R väitel raha võtsid teised. Kannatanu E R tundis kohtuistungil ära kiilaspeaga mehe, kelleks osutus süüdistatav N.E. Kannatanu E R kinnitas, et teine mees oli see, kes pudeliga vett käis võtmas ja kellel siis olid pikemad juuksed ja kapuuts peas. Kannatanu E R väitis, et andis mehele veepudeli ja samal ajal nägi, et üks jooksis sealt läbi, mispeale ta küsis, „kui palju teid on“ ja sai vastuseks, et see on nende autojuht. Kannatanu E R avaldas, et tema oli ühes toas, kus üks mees hoidis teda kinni ja raha nõudis, kuid raha oli teises toas ja tema raha võtmist ei näinud ega tea, kui palju oli raha võtjaid. Kannatanu El R väitel suruti teda tugitooli istuma ja visati tekk pähe. Kannatanu E R sõnul oli ta öelnud mehele, et viimane ta rahule jätaks, kuid mees oli öelnud, et hoopis kaitseb teda, et mõni teine oleks võinud ta ära tappa. Kannatanu E R avaldas, et kui ta oli tugitooli surutud, siis see mees, kes teda kogu aeg kinni hoidis, läks ja piilus elutoa ja magamistoa ukse vahelt. Kannatanu E R arvates kestis ähvardamine võib-olla vähem kui pool tundi, kuid talle tundus, et pikka aega. Kannatanu E R väitel oli mees öelnud, et teised on raha ära võtnud, et tema pole midagi saanud, et kaitses teda ja tahab ka saada. Kannatanu E R tunnistas, et teda viidi algul elutuppa, kuid raha hoidis ta magamistoas. Kannatanu E R sõnul olid köögis laua peal juba rahakott ja käekott, mis olid magamistoast sinna toodud, kuid raha seal enam ei olnud. Kannatanu E R väitel mees lükkas teda magamistuppa. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - kannatanu E R ülekuulamise protokoll 10.05.2008 (tl 3-10). Kannatanu E R on öelnud, et kella 16.00 paiku oli ta toas, kui uksele ilmus üks meesterahvas, kellel oli kapuuts peas ning jope seljas ja kes küsis tema käest vett autole. Kannatanu E R sõnul andis ta tühja pudeli, et meesterahvas saaks kaevust vett võtta. Kannatanu E R väitel sel ajal nagu miski asi välgatas, nagu keegi oleks ukse eest mööda jooksnud, mispeale ta küsis, et kes siit veel jooksis ning sai vastuseks, et autojuht. Kannatanu E R ütlustest nähtub, et võõras võttis kaevust vett ja suundus metsarajale ning tema läks õue ning nägi, et uksest paremat kätt põõsa taga küljega vastu kõrvalhoone ust kükitas üks meesterahvas. Kannatanu E R võttis omaks, et tundis huvi, kes viimane on ja mis ta siit otsib. Kannatanu E R ei mäletanud, mis meesterahvas talle vastas, kuid meesterahvas tuli tema juurde ja hakkas temalt raha nõudma. Kannatanu E R sõnul hakkas meesterahvas täie jõuga teda tuppa tirima. Kannatanu E R tunnistas, et punnis tükk aega meesterahvale vastu, kuid lõpuks sai meesterahvas teda elutuppa veetud, kus lükkas teda tugitooli istuma ja viskas talle teki pähe. Kannatanu E R kinnitas, et vaidles meesterahvale kogu aeg vastu, öeldes, et tal ei ole raha ja et viimane teda rahule jätaks, meesterahvas aga ütles, et ta oleks rahulik, et tema ei tee talle midagi ja teised oleks ta ammu ära tapnud. Kannatanu E R ei teadnud, kus kohast see mees tema kepi oma kätte sai, kuid sellega hakkas mees taguma vastu lauda, lubades mööbli puruks lüüa ja talle pähe lüüa. Kannatanu E R kinnitas, et ta koguaeg püüdis tekki enda pealt ära ajada, kuid mees surus talle vastu, tõmmates teki peale tagasi. Kannatanu E R väitel oli mees kättpidi kogu aeg tal küljes. Kannatanu E R väitel see noormees nõudis koguaeg temalt raha ja kui ta hakkas tõusma, surus jälle teda jõuga istuma. Kannatanu E R kinnitas, et mingil momendil kuulis ta, kui see meesterahvas pani elutoa ja magamistoa vahelise ukse kinni ning peale seda hakkas aeg-ajalt ukse vahelt piiluma, mis magamistoas tehakse. Kannatanu E R võttis omaks, et siis sai ta aru, et keegi on magamistoas. Kannatanu E R väitel see noormees nõudis edasi temalt raha ja lõpuks lubas ta noormehele anda 500 krooni ning koos selle noormehega (pikliku valge näoga ja kiilakas) läks ta kööki ja nägi, et köögilaual vedeles tema käekott ning selle juures rahakott, mis oli rahast juba tühjaks tehtud. Kannatanu E R sõnul ütles ta noormehele, et tal ei ole enam 500 krooni anda, kuna kõik raha on juba ära võetud, kuid noormees nõudis temalt ikka raha ja tahtis teada, kus ta raha hoiab. Kannatanu E R tunnistas, et ütles noormehele, et tal ei ole enam raha, kuna noormehe sõbrad on kõik 8 juba ära võtnud. Kannatanu E R väitel lubas noormees seepeale hakata tema suhtes vägivalda kasutama. Kannatanu E R sõnul enne vägivallaga ähvardamist lükkas noormees ta magamistuppa voodi peale pikali, täpsemalt oli ta voodi serval kägaras. Kannatanu E R sõnul nõudis noormees ikka raha, kuna tema ei ole raha saanud. Kannatanu E R väitel võttis noormees siis mopi varre ja hakkas teda sellega peksma. Kannatanu E R sõnul peksis noormees teda mopi varrega peapiirkonda. Kannatanu E R tunnistas, et tal oli väga valus ja ta langes voodi äärde põrandale, olles seal tükk aega, meelemärkust siiski kaotamata. Kannatanu E R kinnitas, et kui ta hakkas ennast uuesti liigutama, siis kael ja õlad olid valu täis. Kannatanu E R ütlustest nähtub, et magamistoas oli tal kandekott, mille sees oli pruuni värvi käekott ja selles oli tal musta värvi dokumentide kott, milles oli ümbrik eile saadud pensioniga 5200 krooni. Kannatanu E R sõnul oli tal rahakotis veel raha 600 krooni. Kannatanu E R väitel kõik see raha oli temalt ära võetud. Kannatanu E R tunnistas, et tal oli hirm, et noormees lööb ta maha. Kannatanu E R väitel mopi kepiga tagus noormees vastu voodi serva, samuti väänas noormees ta käsi. Lõpuks kinnitas kannatanu E Rseda, et ta ei tea täpselt, millega noormees talle peapiirkonda lõi, kuna ta ei näinud. Kannatanu E R väitel see võis olla mopi vars ja võis olla ka taburett, kuna korra nägi ta taburetti noormehe käes. - koopia kiirabikaardist 10.05.2008 (tl 11), mille kohaselt E R kaebas, et sai löögi taburetiga oletatavasti vastu kaela piirkonda ning temal diagnoositi kaela piirkonna põrutus. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 10.05.2008 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 12-19), millest nähtub, et E Rle kuuluv Metsatiigi talu asub xxxx külas. Talu hooned asuvad külavaheteest umbes 100 m kaugusel metsatuka ääres. Lähima naabrini on ca 300 m. Maja ümbritseb võrkaed ja elumajja pääseb hoovipoolsest uksest. Kõrvalhoone kahepoolse puitukse juures on maja katuseni ulatuv lehtpõõsas. Kõrvalhoone ühe lahtikäiva uksepoole ees pinnasel on jalatsijälje fragment, samuti on majast 20 m kaugusel asuval metsateel, mullasel pinnasel jalatsijälje fragment. Elumajja sisenedes on kohe väike esik ning selle kaudu saab kööki. Koheselt esikust paremat kätt asub elutuba, kus ahju juures vasakul on tugitool, mille peal on tekk. Vasakus seinas asub puhvetkapp ning puhvetkapi kõrval on tugitool, mille taga osaliselt eesriidega kaetud tubasid ühendav uks. Köögist paremat kätt asuv teine uks viib magamistuppa. Magamistoas sissekäigust vasakul asub riietekapp, sellest edasi voodi, mis on kaetud linaga. Voodi peal, seina pool on ruudulisest materjalist käekott ja tumedast nahasarnasest materjalist käekott. Peeglist paremal uks, mis ühendab elu- ja magamistuba. Uks on vaatluse ajal suletud asendis. Esikust kööki sisenedes vasakut kätt, plastikust ämbri kõrval põrandal asub puidust jalutuskepp. Pliidi ukse ja plastämbri vahel on nähtav heleda kattega kokku väänatud põrandamopi vars. - tunnistaja Ü V ülekuulamise protokoll 12.05.2008 (tl 20-22). Tunnistaja Ü V ütlustest nähtub, et kui ta 10.05.2008 õhtul oma tädi E R juurde viimase kutsel läks, siis oli tädi juurde tulnud üks mees, kes oli umbes 20-25 aastane ja kellel pea oli täiesti kiilas. Tunnistaja Ü Vi sõnul ütles ta noormehele, et „vaata kui hea, et tagasi tulid, näen su ka ära“, mille peale mees vastas, et „tema pole siin käinud“. Tunnistaja Ü Vi väitel oli tädi öelnud kõrvalt, et „kuidas ei ole, sina olidki see, kes mind peksis“. Tunnistaja Ü Vi sõnul oli selle peale mees jooksnud toast välja ja tõmmanud ukse enda järgi kinni. Tunnistaja Ü V arvas, et ta tunneks selle noormehe ära. Tunnistaja Ü V avaldas, et on seda meest viimase kuu jooksul korduvalt näinud, ta pesitseb vist Aida perekonna juures V . - äratundmiseks esitamise protokoll 12.05.2008 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 23-25), mille kohaselt tunnistaja Ü V tundis ära talle äratundmiseks esitatud isikute hulgast fotol nr 2 oleva mehe, kellel tol päeval oli seljas valge T-särk. Tunnistaja Ü V tundis mehe ära kitsaste silmade järgi. Fotol nr 2 tunnistaja Ü Vi poolt äratuntud isikuks osutus N.E. - isiku ekspertiisiakt nr 95 15.07.2008 (tl 66-67), milles sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel diagnoositi E Rl lülisamba II kaelalüli (telglüli) hamba murd ja kaela põrutus. Vigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil – 10.05.2008 löögist kõva tömbi esemega pea ja kaela piirkonda. E Rl esinenud vigastused ei ole eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 nädalat kuid mitte üle 4 kuu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt
§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende 9 kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatavad N.E , H.I ja M.J panid toime neile inkrimineeritava kuriteo. Süüdistatav M.J võttis kohtuistungil omaks selle, et temal tuli idee minna raha saamise eesmärgil kannatanu E R juurde, sest ta oli teadlik, et kannatanu E Rl kui pensionäril on raha kodus. Süüdistatava N.E sõnul ütles M.J talle, et kannatanu E Rsaab pensioni ja et tal on raha kodus. Süüdistatavate N.E, H.I ja M.J ütlustest nähtub see, et eelnevalt olid nad kokku leppinud, et minna ja varastada kannatanu E Rlt raha, kui viimane on tulnud posti järele, kuid nimetatud plaan ei teostunud põhjusel, et vaatamata tundide pikkusele ootamisele ei tulnud kannatanu E Rposti järele. Süüdistatavad N.E, H.I ja M.J ei loobunud plaanist kannatanu E Rlt raha saada. Süüdistatavate N.E, H.I ja M.J ütlustest nähtub, et vastavalt eelnevale kokkuleppele läks H.I kannatanu E Rlt vett küsima ning nad lootsid, et kannatanu E Rtuleb toast välja kaevule vett andma, kuid kannatanu E Randis vaid tühja pudeli süüdistatavale H.I-le ja ütles, et viimane võtku ise vett. Nimetatud asjaolu sai kohtu arvates määravaks edasiste sündmuste kulgemisel, sest kannatanu E R tähelepanu ei suudetud kõrvale juhtida ning ta kontrollis olukorda. Süüdistatav N.E tunnistas, et tema kükitas sealsamas maja nurga taga, kus mingid taimed olid ees, kui kannatanu E Rtuli tema juurde ja küsitles teda, et kes ta on ja mida ta siin teeb, mispeale ta sattus paanikasse ja lükkas kannatanu E R elutuppa, pannes viimase istuma tugitooli ja nõudes temalt raha. Süüdistatav N.E eitas seda, et tema oleks kasutanud kannatanu E R suhtes mingit vägivalda, et oli vaid õuest tuppa lükkamine ja tugitoolis jõuga kinnihoidmine, kuid ei olnud mingit löömist, vaid kannatanu E Roli ise kuidagi kukkunud ja löönud pea vastu voodi kõrval olevat kappi ära. Kannatanu E R ütlustega on tõendatud, et meesterahvas tiris teda täie jõuga tuppa, vedas ta elutuppa, kus lükkas tugitooli istuma, visates talle teki pähe. Kannatanu E R sõnul nõudis meesterahvas temalt koguaeg raha. Süüdistatava N.E väide, et ta kannatanu E Rt ei löönud, on ümber lükatud kannatanu E R ütlustega, samuti isiku ekspertiisiaktis nr 95 15.07.2008 sisalduva eksperdiarvamusega, et kannatanu E R vigastused võivad olla saadud 10.05.2008 löögist kõva tömbi esemega pea ja kaela piirkonda. Kannatanu E Ron kohtueelsel menetlusel korduvalt kinnitanud, et see võis olla mopi vars, millega noormees teda peapiirkonda lõi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 10.05.2008 ning sinna juurde kuuluvatelt fototabelitelt nähtub, et kannatanu E R köögis pliidi ukse ja plastämbri vahel on nähtav heleda kattega kokku väänatud põrandamopi vars. Süüdistatav N.E on ise kohtuistungil öelnud seda, et kui kannatanu E Roli talle vastanud, et tal ei ole raha, siis lõi ta harjavarrega vastu lauda paar korda ja küsis uuesti raha. Süüdistatava H.I sõnul oli N.E talle samal õhtul öelnud, et asi läks käest ära ja siis olid nad otsustanud kohe sinna tagasi minna, et äkki on vaja inimesele kiirabi kutsuda. Süüdistatavad H.I ja M.J kuulsid mõlemad kannatanu E R appikarjeid. Süüdistatav H.I võttis omaks, et jooksis majja sisse ja nägi, et kannatanu E Rle oli tekk juba üle pea visatud ja kuulis, et N.E nõuab kannatanu E Rlt raha. Süüdistatav H.I põhjendas raha otsima hakkamist sellega, et oli selge, et N.E sealt ilma rahata välja ei tule ning lihtsam oli leida raha, et N.E välja meelitada kannatanust eemale. Süüdistatav H.I väitis, et kui ta magamistoast välja tuli ning rahakoti ja käekoti köögis laua peale pani, siis M.J oli välisukse peal, köögi uks oli lahti ja sealt oli kööki näha, samuti olid kõik uksed majas, välja arvatud elutoa ja magamistoa vaheline uks, avatud. Süüdistatav H.I tunnistas et ta leidis teisest toast rahakotist raha ja pani raha köögis lauale, öeldes N.E-le, et raha on laua peal, et jätku inimene rahule. Nende süüdistatava H.I ütlustega on ümber lükatud süüdistatava N.E ütlused, et ta ei tea, kas keegi veel tuli majja. Kannatanu E Ron öelnud, et vaidles meesterahvale kogu aeg vastu, öeldes, et tal ei ole raha ja et viimane teda rahule jätaks, meesterahvas aga ütles, et ta oleks rahulik, et tema ei tee talle midagi ja teised oleks ta ammu ära tapnud. Kannatanu E Rkinnitas, et mingil momendil kuulis ta, kui see meesterahvas pani elutoa ja magamistoa vahelise ukse kinni ning peale seda hakkas aeg-ajalt ukse vahelt piiluma, mis magamistoas tehakse. Samuti oli kannatanu E R sõnul mees öelnud, et teised said raha, aga tema pole midagi saanud. Kohus leiab, et ka kõik need kannatanu E R ütlused lükkavad ümber süüdistatava N.E ütlused, et ta ei tea, kas keegi veel tuli majja. Süüdistatav H.I tunnistas, et ta võttis raha kotist välja ja seda tegevust nägi M.J pealt. Süüdistatava M.J sõnul jooksis H.I peale kannatanu E R appikarjeid majja ning tema läks natukese aja pärast ukse peale vaatama. Süüdistatava M.J väitel oli välisuks lahti ning ta kuulis kannatanu nuttu ja nägi, kui H.I otsis raha, vaatas algul köögist ja siis magamistoast. Kohus leiab, et õiged on süüdistatava Gerli 10 M.J ütlused, et ta võttis köögis laua pealt raha, sest hiljem ta kinnitas, et N.E-le ja H.I-le raha ei jätkunudki, sest paarsada krooni jäi vaid auto tagasiostmisest üle. Kohus loeb kannatanu E R järjekindlate ütlustega tõendatuks selle, et tema rahakotis oli 5800 krooni. KarS § 200 lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga. KarS § 200 lg 2 p 7,9 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega. Röövimise objektiivse koosseisu tunnusteks on seega võõras vallasasi, selle äravõtmine ehk valduse muutus ning vägivald kui valduse ülemineku vahend. Vägivald võib olla nii füüsiline kui ka psüühiline, mis loob aluse asja üleminekut takistava või takistamist eeldava vastupanu mahasurumiseks. Vägivald peab olema ajaliselt seotud asja hõivamisega. Ajaline seotus tähendab seda, et vägivalda kasutatakse asja äravõtmise ajal, aga samuti vahetult enne või pärast selle üleminekut süüdlase valdusesse. Süüdistatavad N.E, H.I ja M.J realiseerisid röövimise koosseisu selliselt, et süüdistatav N.E kasutas kannatanu E R suhtes vägivalda ning süüdistatavad H.I ja M.J hõivasid samal ajal kannatanu E R raha. Niisugusel juhul vastutavad süüdistatavad N.E , H.I ja M.J röövimise kaastäideviimise eest sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas ainult süüdistatav N.E kannatanu E R suhtes vägivalda ning teised hõivasid samal ajal kannatanule E Rle kuuluva raha. Kokkulepe ühiseks ja kooskõlastatud tegevuseks saavutati antud juhul vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus, sest üksteise tegemistega oldi kursis. Süüdistatavate N.E , H.I ja M.J poolt toimepandud tegu on kohtueelsel menetlusel õigesti KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritud, sest nad võtsid vägivallaga, isikute grupis ja sissetungimisega kannatanu E Rlt ära raha selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteokoosseis KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi on täidetud, kui tegutsetakse vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistatavate N.E, H.I ja M.J käitumises esinevad neile inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate N.E, H.I ja M.J karistust kergendab süü osaline tunnistamine ning süüdistatavate N.E ja M.J karistust kergendab lisaks veel puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatavate N.E, H.I ja M.J karistust raskendab KarS § 58 p 3 kohaselt süüteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes. Kõrges eas isikuks loetakse isikut, kes on vanem kui 75 aastat. Kannatanu E R näol on tegemist kõrges eas isikuga, sest ta on 84 aastat vana. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatavate N.E, H.I ja M.J isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat N.E on varem kriminaalkorras 2-l korral karistatud ning väärtegude toimepanemise eest on teda 8-l korral karistatud. Süüdistatav N.E pani uue tahtliku kuriteo toime katseajal, mis on katseaja tingimuste olulisim rikkumine. Süüdistatav N.E vabanes Murru Vanglast eelmise karistuse kandmiselt 22.05.2007 Harju Maakohtu 09.05.2007 määruse alusel juhindudes KarS § 76 sätetest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 06.06.2008, kusjuures tema karistuse ärakandmata osa oli 22.05.2007 seisuga 1 aasta ja 14 päeva. Viru Maakohtu määrusega 15.05.2008 pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel süüdistataval N.E kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Süüdistatavat H.I on varem kriminaalkorras 3-l korral karistatud, kuid väärtegude toimepanemise eest ei ole teda karistatud. Süüdistatav H.I pani uue tahtliku kuriteo toime katseaja lõppemisest arvates veidi vähem kui kuu aja pärast. Süüdistatav H.I vabanes Murru Vanglast eelmise karistuse kandmiselt 16.04.2007 Harju Maakohtu 03.04.2007 määruse alusel juhindudes KarS § 76 sätetest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta. Seega ei ole süüdistatavad N.E ja H.I kumbki teinud kohtu arvates vajalikke järeldusi oma eelnevatest karistustest. Süüdistatavat M.J ei ole varem kriminaalkorras karistatud, kuid teda on väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud. KarS § 200 lg 2 p 7,9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette kolme- kuni viieteistaastane vangistus. KarS § 76 lg 6 sätestab, et kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, viiakse kandmata jäänud 11 karistuse osa täide. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Vaatamata sellele, et kaastäideviimise aspektist lähtuvalt ei ole oluline see, kes mida konkreetselt tegi, on siiski karistuse mõistmisel oluline arvestada iga süüdistatava teopanust. Arvestades kõike eeltoodut ja seda, et süüdistatava N.E teopanus oli kõige suurem, tuleb teda karistada kõige pikema vangistusega, kuid seda siiski ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras. Samuti leiab kohus, et süüdistatavat H.I tuleb karistada vangistusega, mis jääb ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemaks. Kohus leiab, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada süüdistatavate N.E ja H.I puhul ka ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemate karistustega. Arvestades kõike eeltoodut, samuti kuriteo toimepanemise asjaolusid, on välistatud süüdistatava H.I karistusest tingimisi vabastamine. Süüdistatavat M.J tuleb kohtu arvates karistada vangistusega ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras, kuid tema suhtes on võimalik karistuse eesmärke saavutada, kohaldades KarS § 73 lg 1,3 sätteid ja vabastades ta tingimisi kogu temale mõistetava karistuse kandmisest ning määrates talle sealjuures nelja aasta pikkuse katseaja. Kannatanu E Ron kohtueelsel menetlusel esitanud tsiviilhagi temalt röövitud raha osas summas 5800 krooni. Kohtuistungil suurendas kannatanu E Roma esialgset tsiviilhagi 300 krooni võrra, sest AS-le Rakvere Haigla on tasutud arve alusel 8 voodipäeva eest kokku summas 200 krooni ja Tervise Abi OÜ-le on tasutud arve alusel kaelatoe eest 100 krooni. Kohus on seisukohal, et kannatanu E R tsiviilhagi kokku summas 6100 krooni on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süüdistatavad N.E , H.I ja M.J on kannatanu E Rle kahju tekitanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel tervisekahjustuse tekitamisega ja omandi rikkumisega. Ühise kuriteoga tekitatud kahju eest on vastutus jagamatu ja tuleb hüvitada solidaarselt.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige №oremreferent 27. mail 2009.a Tartu Ringkonnakohus otsustas: H.Väinaste I.Golubev 12 Kohtuotsus jõustus №oremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.