) § 223 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavate rikkumiste toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühikut, so 120 eurot. Otsuse kohaselt juhtis U.N 06.12.2017 kella 13.30 paiku mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX Tartu linnas Tulbi tänaval Veeriku tänava poolt Maisi tänava ristmiku suunas, kus ei kohandanud pikivahet ees liikunud sõidukiga selliseks, mis võimaldab vältida otsasõitu ootamatult pidurdanud ja seisma jäänud sõidukile ning sõitis tagant otsa sõidukile VW Golf reg.nr. XXX. Liiklusnõuete rikkumise tagajärjel põhjustas U.N varalise kahju A.E. sõiduki VW Golf reg.nr. XXX tagastange kahjustamisega ning OÜ Ö. sõiduki Suzuki reg.nr. XXX esistange kahjustamisega. Samuti juhtis U.N mootorsõidukit, kui temal oli juhtimisõigus 11.07.2017.a juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud, mis liiklusseaduse § 124 lg 1 järgi toob kaasa mootorsõiduki juhtimise ajutise keelamise. U.N esitas otsuse peale kaebuse, milles selgitab, et peab
lg 1 rikkumise kohta esitatud süüdistust ebaõiglaseks ja palub ennast antud süüdistuses õigeks mõista. Ta on veendunud, et avarii põhjustajaks oli VW Golfi juhtinud L.E., kes ei järginud
lg 1 nõudeid ja keeras kõrvalteelt ootamatult ette peateel liikunud sõidukile ning põhjustas sellega avarii. Süüdistuse teist osa, so mootorsõiduki juhtimist olukorras, kus temal oli juhtimisõigus seoses 11.07.2017.a juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud, mis
lg 1 järgi toob kaasa isikul mootorsõiduki juhtimise ajutise keeldumise, ta ei vaidlusta ja tunnistab oma tähelepanematust ja hooletust ning palub kohtul määrata selle eest karistuse, mida kohus õiglaseks peab. Ühtlasi teeb U.N etteheiteid menetlusele, leides, et seda on läbi viidud ebaobjektiivselt ja kallutatult ning L.E. huvidest lähtuvalt. 2 17.01.2019.a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht koos väärteotoimikuga. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata, põhistades seda järgnevaga: - kohtuvälist menetlust on viidud läbi objektiivselt ja süü tõendamiseks vajaliku põhjalikkusega; Kuivõrd
lg 1 rikkumise osas kaebajal vastuväiteid ei ole, siis käsitleb kohtuväline menetleja vaid liiklusõnnetusega seotud juhtumi asjaolusid, mis on järgnevad: - vaidlust ei ole, et 06.12.2017.a kella 13.30 paiku toimus liiklusõnnetus Tartu linnas Tulbi tänaval, kus põrkasid kokku U.N-i juhitud sõiduk Suzuki reg.nr. XXX ja VW reg.nr. XXX, mida juhtis L.E.. Sõidukite kokkupuutele eelnevalt liikus Suzuki Tulbi tänaval ning sõiduk VW mööda Maisi tänavat, kus Tulbi tänava ristmikuni jõudes pööras paremale ja liikus edasi sõidukiga Suzuki samas suunas; - kohtuväline menetleja ei nõustu, et liiklusõnnetus toimus VW juhi kõrvalteelt peateele ette sõitmise tagajärjel, vaid leiab, et kuna VW juht jõudis ohutult ristuvale teele välja sõita ja asuda seal teel edasisuunas liikuma, kuni temale tekkis teele sõidutakistus eelpool oleva sõiduki näol, mille tõttu oli VW juht ohu vältimiseks sunnitud seisma jääma. Kokkupõrge sõidukite vahel, st tagant otsasõit, toimus seega juba ajaliselt edasi kulgenud olukorra käigus; - VW juhi poolne pidurdamine oli adekvaatne käitumine ja lubatud
lg 7 p 2 kohaselt, kuna VW juhil tekkis vajadus pidurdamiseks ohutuse tagamiseks; - VW juht ei rikkunud teeandmise kohustust, kuna kokkupõrge ei leidnud aset teele välja sõitmise käigus, milles VW juht oleks Suzuki juhile ootamatult ette jäänud, vaid kokkupõrge toimus järgneva olukorra kulgemise järgus, kui VW juht oli sunnitud temast mitteolenematul põhjusel pidurdama ohtu vältivalt; - U.N ei hoidnud vastavalt kiirusele ja tee- ning ilmastikuoludele sellist pikivahet, mis võimaldanuks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile; - sõiduteed ei olnud 06.12.2017.a kella 13.30 paiku jäised ja sellest asjaolust tulenevalt libedad määral, mida kaebaja on püüdnud kohtule esitleda. Ilmateenistuse andmete kohaselt olid üle riigi valdavalt soojakraadid ja kaebaja fotodelt nähtub, et kuigi teel esineb lund, siis suurel osal Tulbi tänava sõiduteel on teekate suisa näha ja ilmselgelt lihtsalt soolalumiselt märg; - olukorras, kus sõidukile sõidab ootamatult ette teine auto, oleks taga sõitva auto juhi inimlikult loogiline käitumine tugev pidurdamine, nagu U.N on kinnitanud, et seda tegi, samas ühelgi sündmuskohal tehtud fotol sõidukist Suzuki tagapool oleval teeosal pidurdamisele viitavaid jälgi ei nähtu. Fotodel on näha üksnes Suzuki rehvide veerejäljed; - kaebajale määratud karistus, so 120 eurot on õiglane. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse muutmata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 3 Kaebust lahendades annab kohus kõigepealt hinnangu menetlusaluse isiku U.N-i etteheidetele menetluse kallutatuse ja ebaobjektiivsuse osas (I), seejärel
lg 1 järgi kvalifitseeritavale rikkumisele (II) ning
I U.N tegi etteheiteid menetlusele, leides, et seda on läbi viidud ebaobjektiivselt ja kallutatult ning L.E. huvidest lähtuvalt, tuues selle väite kinnitamiseks näiteks välja asjaolu, et liiklusõnnetuse sündmuskohal käinud politseiametnikke ei ole kohtuvälises menetluses üle kuulatud põhjusel, et nemad ei ole näinud kõnealuse sündmuse toimumist, mistõttu ei anna nende ütlused menetlusele midagi juurde. Ühtlasi on U.N seadnud kahtluse alla väärteomenetluse alustamise ja selle läbiviimise olukorras, kus nad said L.E. liiklusõnnetuse põhjustaja osas sündmuskohal kokkuleppele. Esiteks märgib kohus, et seadusest ei tulene keeldu alustada väärteomenetlust olukorras, kus liiklusõnnetuse osapooled jõuavad esialgu liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes, sh selle põhjustajas kokkuleppele, nagu see juhtus käesoleval juhul. Teiseks ei ole kohus tuvastanud, et väärteomenetlust oleks viidud läbi kallutatult või ebaobjektiivselt ning L.E. huvidest lähtuvalt. Menetlusaluse isiku poolt viidatust, et kohtuväline menetleja on jätnud osad menetlusaluse isiku poolt vajalikuks peetavad tõendid kogumata kohtu hinnangul sellist järeldust teha ei saa. Nimelt kogub VTMS §-st 64 lähtuvalt tõendeid kohtuväline menetleja, lähtudes väärteomenetluse seadustiku 5. peatüki sätetest. Sellest tulenevalt on see, milliseid tõendeid koguda kohtuvälise menetleja otsustus ning menetlusaluse isiku poolt vajalikuks peetavate tõendite kogumata jätmisest ei saa teha järeldust menetluse kallutatuse või ebaobjektiivsuse kohta. Seda enam, et kohtule esitatud väärteoasja toimikus sisalduvatest materjalidest ja asjas üle kuulatud isikute ütlustest samuti seda järeldada ei saa. II
lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist.1 On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata.2 Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. 3 Ettevaatamatusdelikti koosseisupärasuse kontrollile kehtivad konkreetsed nõuded. Sarnaselt tahtliku süüteoga moodustavad ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, 1 Riigikohtu 21.05.2013.a otsus nr 3-1-1-23-13, p 6 2 Riigikohtu 06.10.2006.a otsus nr 3-1-1-79-06, p 6 3 Riigikohtu 21.05.2013.a otsus nr 3-1-1-23-13, p 6 4 tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos, kus tegu on eeldus, ilma milleta tagajärg ei saabuks. Esmalt tuleb seejuures tuvastada objektiivne hoolsuskohustuse rikkumine (tegu ettevaatamatusdelikti mõttes) ning õigusvastasusseos. Seejuures saab deliktistruktuuri ülesehitusest tulenevalt õigusvastasusseosest ehk sellest, kas tagajärg saabuks ka hoolsuskohustusele vastava käitumise korral, rääkida alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine.4 Vaidlust ei ole, et U.N juhtis 06.12.2017.a kella 13.30 paiku mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX Tartu linnas Tulbi tänaval Veeriku tänava poolt Maisi tänava ristmiku suunas. Vaidlus puudub selleski, et L.E. juhtis Maisi tänaval sõidukit VW Golf reg.nr. XXX ja sooritas parempöörde Tulbi tänavale, so peateele, kus liikus U.N, misjärel toimus U.N-i ja L.E. poolt juhitud sõidukite vahel kokkupõrge: U.N sõitis tagant otsa L.E. poolt juhitud sõidukile. Liiklusõnnetuse toimumist 06.12.2017.a kella 13.30 paiku Tartu linnas Tulbi tänaval U.N-i ja L.E. poolt juhitud sõidukite vahel kinnitavad: PPA infosüsteemist tehtud väljatrükk juhtumi 3100,17,0395585 (VtA 2780,17,010717) kohta, kust nähtub, et 06.12.2017.a kell 13.32 toimus Maisi ja Tulbi tn ristmikul plekimõlkimine, osalisteks olid U.N ja L.E. ning isikud said kokkuleppele; U.N-i poolt Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestised, kus ta annab teada liiklusõnnetuse toimumisest tema juhitud sõiduki ja L.E. poolt juhitud sõiduki vahel; sündmuskohal tehtud fotod, kust on näha Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX ja VW Golf reg.nr. XXX asukohad liiklusõnnetuse toimumise järgselt; menetlusaluse isiku U.N-i ja tunnistajate L.E., M.O., T.J., D.E. ning E.T. ütlused, millistes isikud selgitasid, mis asjaoludel nad 06.12.2017.a Tartu linnas Tulbi tänaval viibisid, sh kinnitavad liiklusõnnetuse toimumist Tartu linnas Tulbi tänaval U.N-i ja L.E. poolt juhitud sõidukite vahel. Vaidlus on, kas U.N , juhtides 06.12.2017.a kella 13.30 paiku Tartu linnas Tulbi tänaval Veeriku tänava poolt Maisi tänava ristmiku suunas mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX, ei kohandanud pikivahet eesliikunud sõidukiga selliseks, mis võimaldanuks tal vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud ja seisma jäänud L.E. poolt juhitud sõidukile VW Golf reg.nr. XXX ja põhjustas sellega varalise kahju A.E .sõiduki VW Golf reg.nr. XXX tagastange kahjustamisega. Menetlusaluse isiku U.N-i ütluste kohaselt keeras ta 06.12.2017 Veeriku tänavalt Tulbi tänavasse. Ta juhtis Suzuki Grand Vitarat ja alustas sõitu Tulbi tänavat pidi Viljandi mnt suunas. Maisi-Tulbi ristmikul keeras talle Maisi tänavalt, kõrvaltänavalt, ootamatult ette Volkswagen. Keeranud välja ristmikule Volkswagen pidurdas kohe järsult ja blokeeris tee. Kui ta märkas kõrvalteelt ette keeravat Volkswagenit, pidurdas ta kohe järsult, aga tal ei olnud võimalik seda avariid kuidagi vältida, sest kuigi tal olid all uued lamellkummid, oli tee lumine, lumelopane ja natuke jäine ning seega polnud momentaalne peatumine võimalik ja ta lohises Volkswagenile tagant sisse. Tema kiirus oli 35-40 km/h: ei jäänud alla 35 tõenäoliselt, aga ei olnud ka üle
Esiteks arvestab kohus siinkohal seda, et U.N-i ütluste kohaselt märkas ta L.E. sõidukit 5-10 meetrit enne ristmikku, mis omakorda tähendab, et tal puudus piisav aeg ja ka võimalus pikivahe reguleerimiseks. Teiseks tugineb kohus sellise järelduse tegemisel juba käsitletud tunnistajate L.E., T.J., D.E. ja menetlusaluse isiku ütlustele, kust selgub, et kokkupõrge toimus vaid mõned sekundid pärast L.E. poolset parempööret Tulbi tänavasse ja sündmuskohal tehtud fotodele, kust nähtub nii L.E. kui ka U.N-i poolt juhitud sõidukite asukoht kokkupõrke toimumise järgselt. Fotodelt on näha, et kokkupõrge on toimunud vahetult pärast Maisi ja Tulbi tänavate ristumise kohta ja L.E. juhitud sõiduk on ristmiku äärest saanud edasi liikuda hinnanguliselt ühe auto pikkuse, so kuskil 4-5 meetrit ning U.N-i juhitud sõiduk on tema taga, sealjuures on U.N-i sõiduki tagaosa ristmiku äärega kohakuti. Seega sai L.E. sisuliselt oma sõiduki pärast Tulbi tänavale parempöörde sooritamist nö sirgeks ajada, kui U.N talle juba tagant otsa sõitis. Seega olukorras, kus U.N märkas L.E. sõidukit vaid 5-10 meetrit enne ristmikku ning kokkupõrge sõidukite vahel toimus vaid mõned sekundid pärast L.E. poolset parempööret ning arvestades sõidukite asukohta kokkupõrke järgselt, on kohtu hinnangul asjakohatu rääkida U.N lasunud kohustusest kohandada pikivahe selliseks, mis võimaldanuks tal vältida kokkupõrget L.E. juhitud sõidukiga. Arvestades kokkupõrke toimumise kohta ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selleski, et kokkupõrge toimus mitte seetõttu, et L.E. sõitis U.N-i poolt juhitud sõidukile ootamatult ette, vaid järgneva olukorra kulgemise järgus, kui Volkswagenit juhtinud L.E. oli sunnitud temast mitte oleneval põhjusel pidurdama ohtu vältivalt. Juba käsitletud L.E. ütluste kohaselt vaatas ta, kuna tal oli vaja pöörata paremale, vasakule, et veenduda sõidu alustamise ohutuses ning täpselt vasakule oli Tulbi ja Maisi ristmikul kõnniteele diagonaalselt parkinud üks auto. Sealset auto parkimist kinnitas enda ütlustes ka U.N. L.E. enda sõnul mitte mingisugust autot lähenemas ega sõitmas ei näinud. Ta alustas sõitu, kuna tal oli vasak pool tühi ja sõites mõned meetrid märkas ta enda ees järsku valget kaubikut ja ehmus ning pidurdas järsku. Ühtlasi kinnitas L.E., et tegelikult ei olnud tema vaade vasakule 100% avatud, tema nähtavus vasakule võis olla võib-olla 10-15 meetrit. Neist L.E. ütlustest järeldab kohus, et tegelikult L.E. vaatas parempöörde sooritamise eel ainult vasakule ning täiendavalt paremale ei vaadanud. Kui siinkohal lugeda tõendatuks, et Tulbi tänavas paremal pool tõesti valge kaubik parkis, mistõttu L.E. pidi sellele otsasõidu vältimiseks äkkpidurduse tegema, on L.E. ütluste pinnalt selge, et kui ta oleks vaadanud parempöörde sooritamisele eelnevalt nii vasakule kui ka paremale, oleks ta endast paremal Tulbi tänaval parkinud sõidukit näinud ning oleks sellele teadmisele vastavalt saanud oma edasist manöövrit kujundada, kuivõrd ta oleks olnud teadlik, et tal ei ole võimalik pärast parempöörde sooritamist takistusteta oma sõidureas liikumist jätkata. Samas tegelikult peale L.E. ütluste ei ole asjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et Tulbi tänaval paremal pool teeääres oli kaubik, mille tõttu L.E. pidi Tulbi tänavale parempöörde sooritamise järgselt sellele otsasõidu vältimiseks tegema äkkpidurduse. Menetlusalune isik ja tunnistaja E.T. nimetatud kaubikut ei näinud, tunnistaja D.E. avaldas aga, et kui kaubik oli teisel pool nende bussi, siis võis see olla põhjus, miks L.E. aeglustas, aga tema seda kaubikut ei näinud. Tunnistaja T.J. avaldas, et ta vist mäletab ühte valget kaubikut, mis oli ristmikust vähemalt 15-20 meetrit või siis rohkem ja nende sõidusuunas paremal pool tee ääres, aga vastates küsimusele, millal ta seda kaubikut nägi ja kas enne kokkupõrget oli ka seda kaubikut näha, vastas ta, et tal ei olnud selle jaoks piisavalt tähelepanu. Kohus on seetõttu seisukohal, et kuivõrd peale L.E. ütluste ei ole väärteoasjas ühtegi tõendit, mis veenvalt kinnitaks, et Tulbi tänavale oli paremale poole tee äärde pargitud või seisma jäänud valge kaubik, mis tingis L.E. poolse äkkpidurduse sooritamise, kuivõrd ainsa võimalikku kaubikut 9 näinud tunnistaja T.J .ütlused on kaubiku nägemise osas ebalevad, tuleb asuda seisukohale, et selles osas esineb kõrvaldamata kahtlus, mis tuleb tõlgendada U.N-i kasuks. Seega on kohus seisukohal, et L.E.il ei olnud Tulbi tänavale sooritatud parempöörde sooritamise järgselt ühtegi põhjust äkkpidurduse tegemiseks. Siinkohal märgib kohus sedagi, et kuigi L.E. vaatas vasakule ja tema sõnul vasakult kedagi ei tulnud, siis arvestades L.E. ütlusi, mille kohaselt on ta pigem aeglane liikleja, ühtlasi arvestades talviseid teeolusid, kus temapoolne manöövri sooritamine toimus ilmselt tavalisest veelgi aeglasemalt, ning ka tunnistaja D.E. ütlusi, kust järeldub, et L.E. sooritas parempööret rahulikult, on selge, et pärast L.E.i poolset vasakule vaatamist võis U.N olnud Veeriku tänavast Tulbi tänavale juba pöörde sooritanud ja juba mööda peateed liikuda, enne, kui L.E. parempööret sooritama asus. Eriti, kui võtta siinkohal arvesse toimikus olevaid materjale, kust nähtuvalt asub Veeriku ja Maisi tänavate vahel vaid Nisu tänav, ehk siis on Veeriku tänavast Tulbi tänavale keeramisel Tulbi ja Maisi tänava ristmikuni väga lühike maa. Liiatigi välistab kohtu hinnangul U.N-i vastutuse
sooritas parempöörde Maisi tänavast, kus ta oli „Anna teed“ märgi mõjualas, st, et tal lasus kohustus anda teed Tulbi tänaval, so peateel liikunud U.N-i sõidukile.
p 1 kohaselt on liiklusseaduse tähenduses anna teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. Vaadates tuvastatud asjaolusid, kus U.N liikus peateel lubatud sõidukiirusega, sellest isegi väiksema kiirusega, heidab kohtuväline menetleja U.N-ile ette just seda, et kujunenud ootamatus olukorras, kus U.N-ile sõideti kohtu hinnangul ootamatult ette, U.N ei pidurdanud, kohandanud oma pikivahet ega üritanud muu manöövriga L.E. juhitud sõidukile otsasõitu vältida. Kohtuvälise menetleja poolt viidatu osas, et sündmuskohal puuduvad U.N-i sõidukile omistatavad pidurdusjäljed, millest järeldada, et U.N üritas kokkupõrget vältida, märgib kohus aga järgmist. Kuigi U.N ning ka tunnistaja T.J. on andnud ütlusi, et U.N pidurdas L.E. sõidukit märgates, et kokkupõrget vältida, on asjas sündmuskoha vaatlus, sh skeemid tegemata, kuivõrd L.E. tunnistas kokkupõrkele järgnevalt sündmuskohal oma süüd. Kuivõrd olustik on fikseerimata, siis ei ole fikseeritud ka võimalike pidurdusjälgede olemasolu või nende puudumist. Toimikus olevatest fotodest kohtu hinnangul pidurdusjälgede olemasolu kohta järeldusi teha ei saa. Samas, kui aga nõustuda kohtuvälise menetlejaga ning nentida, et U.N ei pidurdanud, kuivõrd pidurdusjälgi ei ole, siis kinnitaks see kohtu hinnangul pigem kohtu seisukohta, et L.E. poolne parempööre, so U.N-ile ettesõit oli U.N-i jaoks ootamatu, mis omakorda välistas U.N-i poolse pikivahe kohandamise. Ehk siis ei kinnitaks pidurdusjälgede puudumine mitte U.N-i poolt
lg-s 1 sätestatud nõude täitmata jätmist, vaid just L.E.i poolse manöövri ootamatust ning seda, et L.E. rikkus anna teed nõuet. Kohtu järeldust, et liiklusõnnetust ei põhjustanud U.N
lg-s 1 sätestatud nõude rikkumisega, ei väära ka üle kuulatud U.L.ütlused, kuivõrd U.L.andis ütlusi, et temaga kontakteeruti politsei poolt ja edastati talle arvamuse andmiseks mõningad käesoleva väärteoasja materjalid, so 3 fotot (digifailid 0370, 0368, 0373) liiklusõnnetuse sündmuspaigast. Neile materjalidele tuginedes kujundaski U.L.oma arvamuse, millist ta väljendas nii politseiametnikule edastatud vastuskirjas kui ka kohtuistungil. Samas ei ole asjas ekspertiisi teostatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sisuliselt on tegemist U.L.subjektiivse arvamusega, mis on antud osalisele informatsioonile tuginedes, mistõttu ei ole tema poolt antud arvamus kasutatav U.N-ile etteheidetava käitumise, so liiklusnõude täitmata jätmise tõendamiseks. 10 Viimasena märgib kohus, kuna kohtuväline menetleja ja ka menetlusalune isik on pidanud vajalikuks ilmastikuoludele tähelepanu juhtimist, et asjas üle kuulatud isikute ütlustest ja ka sündmuskohal tehtud fotodest selgub, et sündmuskohal valitsesid talvised ilmastikuolud. Kuigi tunnistaja U.L.ütlused ei ole kasutatavad U.N-i süü tõendamiseks liiklusõnnetuse põhjustamises, tuleneb liikluseksperdina töötava tunnistaja ütlustest, et kui tegemist ei ole ootamatute teeolude muutumisega, siis ei saa teetingimusi vaadata liiklusõnnetuse põhjusena, sest mõjutada saavad ainult sellised teetingimused, mida juht ei saanud ette näha. Seega, kui heita ette U.N-ile ilmastiku- ja teeoludega mittearvestamist, siis olid teetingimused teada ka L.E., mistõttu oleks ka tema pidanud manöövrit tehes, so Tulbi tänavale tehtava parempöörde tegemisel nendega arvestama. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et U.N ei põhjustanud 06.12.2017.a kella 13.30 paiku Tartu linnas Tulbi tänaval Veeriku tänava poolt Maisi tänava ristmiku suunas liikudes, juhtides mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX,
lg 1 nõude rikkumisega liiklusõnnetust L.E.i poolt juhitud sõidukile tagant otsa sõites. Seega ei ole U.N-ile võimalik omistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemist ega teda selle eest vastutusele võtta. Seega tuleb väärteomenetlus
lg 1 rikkumise osas U.N-i osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. III
lg 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba, käesoleva seaduse §-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument.
lg 1 järgi on mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine.
lg 3 p 1 kohaselt peatub mootorsõiduki juhtimisõigus, kui juhiloa kehtivusaeg on lõppenud.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221– 224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Riigikohus on märkinud, et juhtimisõiguse peatumine
lg 3 p 1 alusel ei too kaasa juhtimisõiguse kaotamist, kuivõrd
Kolleegium leiab, et selline tegu on karistatav liiklusnõuete muu rikkumisena
lg 1 järgi.5 U.N ei ole esitatud kaebuses, kus ta tunnistab oma tähelepanematust ja hooletust, ega ka kohtuistungil vaidlustanud, et ta juhtis 06.12.2017.a kella 13.30 paiku Tartu linnas Tulbi tänaval mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX olukorras, kus temal oli juhtimisõigus 11.07.2017.a juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud. Lisaks sellele, et U.N tunnistab rikkumise toimepanemist, on toimikus olemas 02.07.2018 seisuga väljavõte Liiklusregistri andmetest U.N-i juhtimisõiguse kohta. 5 Riigikohtu 20.04.2018.a otsus nr 4-17-4621, p-d 14, 17 11 Sellest nähtub, et U.N-ile omistati juhtimisõigus 11.07.2015 ning talle 10.03.2016 kätte antud teistkordse esmase juhiloa XXXXX kehtivusajaks oli 01.03.2016 kuni 10.07.2017. Samuti on näha, et 11.07.2017 on U.N-i juhtimisõiguse kohta tehtud registrisse kanne, et see on peatunud seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega ja asjaolu, et 02.07.2018 seisuga U.N-ile pärast juhiloa nr XXXX kehtivusaja lõppemist uut juhiluba väljastatud ei olnud. Eeltoodu alusel tegi kohus, kindlaks, et U.N juhtis 06.12.2017.a kella 13.30 paiku mootorsõidukit Suzuki Grand Vitara reg.nr. XXX olukorras, kus tema juhtimisõigus oli 11.07.2017.a seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud. Sellega pani U.N toime
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. /../hooletuse puhul ei näe isik ette hoolsusetu teoga kaasnevat tagajärge, kuigi oleks võinud ja pidanud seda ette nägema (nt isik ei märganud kiirust piiravat liiklusmärki ja sõitis seetõttu lubatust kiiremini). /…/reeglina pole isik hooletuse puhul üldse teadlik oma käitumise õigusvastasusest, unustades oma kohustused täitmata või jättes märkamata midagi, mille tähelepanemiseks ta oli kohustatud.6 Kohus on seisukohal, et U.N pani
U.N on ka ise tunnistanud, et ta oli juhiloa kehtivusaja osas tähelepanematu ja hooletu ning kohus nõustub selle seisukohaga, kuivõrd U.N oleks olnud võimalik omal juhtimisõiguse olemasolus ilma eriliste jõupingutusteta veenduda: tal oleks tulnud vaid vaadata talle väljastatud ja olemasoleva juhiloa pealt selle kehtivusaega. Seda enam, et U.N-ile oli väljastatud esmane juhiluba, mille kehtivusajaks on
lg 2 kohaselt kuni 2 aastat.
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise puhul ei ole kohus tuvastanud U.N-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.7 Kuivõrd kohus leidis, et U.N-i suhtes kuulub väärteomenetlus lõpetamisele
lg 1 rikkumise osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteo tunnuste puudumise tõttu, siis kuulub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.2018.a otsus väärteoasjas nr 2780,17,010717 tühistamisele osaliselt, so U.N-i karistamise kohta
S § 63 lg 1 alusel liitkaristuse, so rahatrahvi 120 eurot, määramise osas. Seega võtab kohus siinkohal seisukoha vaid
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest U.N-ile mõistetava karistuse osas. 6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 18 komm. 17.2 7 Riigikohtu 20.03.2017.a otsus nr 3-1-1-6-17, p 9 12 KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 20 trahviühikut. Arvestades
lg 1 järgi on rahatrahvi maksimaalseks määraks 20 trahviühikut, siis on keskmiseks määraks 10 trahviühikut. Käesoleval juhul määras kohtuväline menetleja U.N-ile
S § 63 lg 1 alusel karistuseks 30 trahviühikut, so 120 eurot. U.N on karistusregistrisse kandmata isik. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et U.N pani liiklusnõuete rikkumise (peatunud juhtimisõigusega mootorsõiduki juhtimise) toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, mistõttu võib temapoolset rikkumist pidada pigem ühekordseks käitumiseks, mitte tema väljakujunenud käitumismustriks. Samuti võib peatunud juhtimisõigusega mootorsõiduki juhtimist pidada siiski pigem kergemaks rikkumiseks, kuivõrd sellisel juhul on isikul juhtimisõigus olemas, aga see on peatunud. Kohus ei ole tuvastanud, et U.N-i puhul esineks KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Kohus arvestab sedagi, et U.N on kogu menetluse vältel tunnistanud mootorsõiduki juhtimist olukorras, kus tema juhtimisõigus oli seoses juhiloa kehtivusaja lõppemisega peatunud ning samuti, et teise, so
lg 1 rikkumise osas lõpetas kohus menetluse U.N-i teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ning hinnates U.N-i süü väikseks, peab kohus võimalikuks karistada U.N-i
lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemise eest karistusega alla sanktsiooni keskmise määra, määrates talle karistuseks rahatrahvi 5 trahviühikut, so 20 eurot. KOHTU SEISUKOHT MENETLUSKULUDE OSAS Kohus lahkus nõupidamistuppa otsust tegema 03.07.2019 kell 12.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.