Obsah (9)

§ 76§ 75§ 78§ 120§ 65§ 424§ 68§ 73§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoobril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-692 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi

§ 76

lg 5 alusel määrata I.A-le katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 08.11.2016. a. Katseajal on I.A kohustatud järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrata I.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi; 2. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sõltuvusteemasid käsitlevas sotsiaalabiprogrammis.

§ 78p 2 tulenevalt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud I.A karistati Tartu Maakohtu 10.03.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-692

§ 120, § 3312, § 121 lg 2 p 1 ja § 117 lg 1 järgi 3 aasta vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, saades 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud 27 päeva vangistust, liites mõistetud vangistusele Tartu Maakohtu 19.03.

1. a otsusega mõistetud ärakandmata 2 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 12.08.
2. a. Kohtuotsus jõustus 18.03.
3. Tartu Maakohtu 19.03.
4. a otsusega karistati I.A

§ 424

järgi 6 kuu vangistusega, arvestades

§ 68

lg 1 alusel eelvangistusaeg 3 päeva sinna hulka, lõplik karistus 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 7 kuud 25 päeva vangistust, mis asendati 470 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud. Tartu Maakohtu 07.05.2012. a otsusega karistati I.A

§ 424

järgi 2 kuu vangistusega, lõplik karistus 1 kuu 28 päeva vangistust

§ 73

lg 1 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

Kinnipeetava karistusaeg algas 12.08.

1. a ja lõppeb 08.11.
2. a. I.A ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 26.09.
3. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab I.A vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt asub I.A pärast vangistusest vabanemist elama talusse, mis tema õe sõnul on pärandatud kinnipeetavale. I.A puuduvad kokkulepped tööandjatega. Vabanemisel soovib kinnipeetav XXX tõttu töövõimetuspensionile jääda. 2 Rahalised nõuded kohtutäiturite andmebaasi kohaselt tal puuduvad, vabanemisfondis on 541 eurot ning õe sõnul on I.A ka säästusid. Kõikidel I.A poolt toime pandud süütegudel on ühiseks jooneks alkoholi kuritarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles nõustus Tartu Vangla seisukohaga. Süüdimõistetu I.A selgitas, et vabanedes asub elama XXXX ning võimalusel otsib endale töö. Tal on südamega probleemid, mistõttu ei soovi enam alkoholi tarbida. Ta on kindel, et saab vabaduses kõikide kohustustega hakkama. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi ning nüüd oskab öelda „ei“. Töövõimetuspension hakkaks olema kusagil 150 eurot ja tal on säästud, millest elada. Kohtu seisukoht I.A kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. I.A on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt

§ 76

lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.A on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning käesoleval hetkel kannab ta karistust kõigi kolme otsuse alusel. Tegemist on esimese reaalse vangistusega. Karistust kannab ta mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (kahe otsuse alusel), kehalise väärkohtlemise eest, millega põhjustati isiku surm ettevaatamatusest, samuti endise abikaasa ähvardamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest. I.A on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 17.03.

1. a käskkirjaga karistati teda kartserisse paigutamisega kaheks päevaks, kuna ta ei andnud äratarvitamata tubakatooteid vanlgaametniku määratud kohas ja ajal hoiule. I.A on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel Tartu Maakohtu 19.03.
2. a otsuse alusel, kuid kuna ta pani toime uue kuriteo, pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Seega ei ole I.A suutnud läbida katseaega nõuetekohaselt. Samas puuduvad andmed selle kohta, et I.A oleks rikkunud katseajal käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et I.A ei ole võimeline neid järgima või täitma talle määratud kohustusi. I.A on vabanemisel olemas kindel elukoht päranduseks saadud XXXX, mis on kriminaalhooldaja hinnangul elamiskõlbulik, kuid vajab hooldamist ja korrastamist. Vabanemisjärgselt puudub tal kindel töökoht, kuid seoses XXXX on plaanis taotleda töövõimetuspensionit. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisfondis 3 541 eurot, täitmisele kuuluvad nõuded puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on I.A määratud vangla majandusabitöödele alates 19.08.
3. a. Samuti on ta motiveeritud osalema tööhõives ning on selleks ka korduvalt soovi avaldanud. Kohtuistungil selgitas ta, et töövõimetuspensioni suuruseks võib olla kusagil 150 eurot. Positiivne on asjaolu, et I.A on vangistuse kestel läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis käsitleb sõltuvusainete tarvitamist ja nendest loobumist. Vangla iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol (teod toime pandud alkoholijoobes). I.A mõistab, et alkoholi tarvitamisest on tekkinud probleemid ning ta on motiveeritud alkoholist loobuma, kuna on lisandunud tervise probleemid. Talle on määratud töövõimekaotus 40%. Tartu Vangla on hinnanud I.A poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse madalaks – järgmise kahe aasta jooksul üldise korduva kuriteo osas 10% ja vägivaldse kuriteo osas 19%. Kohus on seisukohal, et I.A poolt toimepandud teod ei ole olnud niivõrd rasked, mis annaksid aluse kuritegude iseloomu tõttu jätta ta ennetähtaegselt vabastamata. Teise isiku surma põhjustamine oli ettevaatamatusest ning I.A teopanus oli võrreldes kaassüüdimõistetuga väiksem. Kohus leiab, et I.A on olemas kõik vajalikud eeldused toimetulekuks vabaduses. Tal on kindel elukoht, võimalus taotleda töövõimetuspensioni, ta on motiveeritud asuma tööle ning vabanema kuritegude toimepanemise peamisest riskitegurist – alkoholist. Kohtu hinnangul on I.A poolt ärakantud karistuse osa, s.o natuke üle poole mõistetud liitkaristusest, olnud piisav, et mõjutada teda edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema. Tegemist on I.A esimese reaalse vangistusega ning kohus leiab, et karistuse mõistmise eesmärki on võimalik saavutada ka karistuse edaspidisel kandmisel vabaduses. Arvestades eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et I.A tuleb talle mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Selleks, et vähendada alkoholi tarbimisest tingitud uute kuritegude toimepanemise riski, tuleb I.A-le määrata katseajaks järgmised kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetud kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sõltuvusteemasid käsitlevas sotsiaalabiprogrammis.

§ 76

lg 5 sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. I.A karistuse kandmise aeg lõpeb 08.11.2016. a. Seega tuleb talle katseaeg määrata ärakandmata karistusaja ulatuses. kohtunik 4