← Eesti

4-19-5299/9

Obsah (6)§ 118§ 193§ 139§ 194§ 142§ 38

4-19-5299 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-5299 Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulah

§ 118lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata.

  1. Harju Maakohtu 29.11.
  2. a määrusele esitas 17.12.
  3. a määruskaebuse menetlusaluse isiku volitatud kaitsja Roman Arefjev, kes palub rahuldada määruskaebus, teha uus määrus, millega võtta väärteoasi menetlusse, ennistada Harju Maakohtu 13.11.
  4. a määruses määratud tähtaeg ning tühistada Harju Maakohtu 29.11.
  5. a määrus. Kaebaja leiab, et tähtaja ennistamiseks esineb piisav alus kuna nii tema kui esindaja ei teadnud 13.11.2019 määruse tegemisest ega kohtupoolse tähtaja määramisest. Nemad ei ole kätte saanud kohtult kirju, määrust või muud teavet kuni 27.11.2019 (st kui esindaja sisenes e-toimikusse). Kaebaja või esindaja ei saanud oodata, et 13.11.2019 määruses määratakse puuduste kõrvaldamise tähtajaks 25.11.
  6. Selgub, et maakohus ei veendunud, et määrus menetlusosalistele reaalselt kätte toimetati, st nii esindajale kui kaebajale. Samuti pole maakohus üritanud rakendada muud kättetoimetamise viisi. Tegemist polnud olukorraga, kus esindaja või kaebaja oleks teadnud, et 13.11.2019 tehti määrus ja seda üritati saata. Elektroonilisel teel polnud see määrus faktiliselt kätte toimetatud ja menetlusosalised ei saanud ette näha, et kohus määras tähtaja. Kaebaja hinnangul määratakse puuduste kõrvaldamiseks tavaliselt tähtaeg päevades, mille puhul tuleb puudusi kõrvaldada alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus määras aga kindla kuupäeva 25.11.
  7. Kaebaja leiab, et juhul kui kohus määrab kindla tähtpäeva ja ei toimeta määrust menetlusosalistele kätte, ei tea ega pruugi menetlusosalised teada konkreetsetest puudustest ja nende kõrvaldamise vajadusest. Maakohus andis seega tähtaja etteruttavalt ning veendumata, et pooltel oli üldse võimalik tutvuda ja arvestada 25.11.
  8. a kuupäevaga. Kuna kaebaja võttis uue kaitsja, siis pöördus praegune kaitsja telefoni teel eelmainitud esindaja poole selgituste saamiseks, et küsida täpsemalt määrusest teadmatuse põhjustest. Kaebaja on kätte saanud esindaja kirjaliku selgituse koos lisaga, kus ta jällegi põhjendab Tallinnast äraolekuga ja interneti ning vajaliku tarkavara puudumisega. Samuti viitas ta tehnilisele probleemile 14.12.2019 kohtukirja edastamisel. Nimelt tuvastas mainitud esindaja, et kohtu poolt saadetud kiri koos kõnealuse määrusega sattus hoopiski rämpsposti, mida ta ei saanud kuidagi teada. Selle väite kinnitamiseks esitas esindaja kaebajale ka kirjaliku tõendi, mis on kaebusele lisatud. Samuti selgitas esindaja, et kui oleks teadnud mainitud määrusest ja kindlaksmääratud ajast, siis oleks üritanud midagi varem ette võtta. Kaebaja palub arvestada nende asjaoludega, kuna äraoleku, digitaalse tarkvara puudumise ja tehnilise võimekuse tõttu oli raskendatud esindaja teadasaamine määrusest/tähtajast elektroonilisel teel. See oli ka loogiline põhjus, miks kaitsja kohe ei reageerinud ja pole kohut või kaebajat millestki teavitanud. Riigikohus on oma lahendis 3-1-2-4-12 sedastanud, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena käsitatav ka see, kui isik ei tea ega peagi õiguslikult teadma tema suhtes tehtud kohtuotsusest. Kaebaja arvates on see põhimõte kohaldatav ka antud väärteo puhul. Kaebuse esitaja ei nõustu kohtu väitega, et kui esindaja teadis juba kaebuse esitamisel selles esinenud puudustest ja lubas need kõrvaldada, pidi ta arvestama, et kohus võib määrata puuduste kõrvaldamise tähtaja. Pole alust ja põhjust väita, et esindaja tegi midagi teadlikult, vastupidi ta on teavitanud kohut juba suuremahulise kaebuse esitamisel, et tal tekkinud tehnilised probleemid lisade esitamisega ja allkirjastamisega. Esindaja pole kaebuse esitamisel märkinud, mis tähtajaks ta suudab puudused kõrvaldada. Samas on tuvastatav, et kui esindaja sisenes kohe e-toimikusse (ilmselt pärast tagasitulekut ja tehnikavahendite saamist) likvideeris ta kõik puudused mõne tunni jooksul pärast 13.11.2019 määruse kättesaamist ja avamist ehk 27.11.
  9. Samuti esitas ta kohe ennistamise taotluse, kuna nägi määruses, et tähtaeg on mööda lastud. Samuti selgub, et kõik puudused olid põhimõtteliselt kõrvaldatud täpselt kahe nädala pärast kohtu poolt määruse tegemist, mida tuleb pidada mõistlikuks ajaks. 3

(4)4-19-5299 Kaebaja palub alternatiivselt ennistada tähtaeg teisel alusel kui kohus jõuab järeldusele, et esindaja käitumine polnud õige ja puudus alus tähtaja ennistamiseks eelnevalt toodud põhjustel. Kaebaja hinnangul on kohus 29.11.2019 sisuliselt tuvastanud, et tähtaja möödalaskmine oli tingitud valitud kaitsja kohustustevastasest käitumisest, mis võib koosmõjus selgitatud asjaoludega anda eraldi ennistamise aluse. Sellest tulenevalt tuleb kaebaja väga negatiivs ete tagajärgede vältimiseks (kaebuses ka viidati töökaotusele juhtimisõiguse äravõtmise tõttu, peretoetuse puudumisele ja rahalistele probleemidele jm) ennistada kaitsja nõuetekohase kohustuse mittetäitmise tõttu, kuna kaebaja käitus kohusetundlikult ja esitas kõik vajalikud dokumendid esindajale õigeaegselt juba kaebuse esitamisel. Samuti ei ole kaebaja ise teadlik kohtu poolt 13.11.2019 määratud tähtajast ega pole kohtult määrust saanud. Kaebaja ei saanud taolist tagajärge ette näha ja oodata, kuivõrd ta lootis esindajale, kuna ta ise ei valda eesti keelt ega oma juriidilisi teadmisi. Kaebaja oli algusest peale veendunud, et asi on korralikult ja nõuetekohaselt tehtud. Kuivõrd kaebaja soovis oma õigusi kohtus kaitsta ja õigeaegselt pöördus õigusabi saamiseks, pole ta ise süüdi, et tema esindaja ei täitnud oma kohustusi või jättis neid nõuetekohaselt täitmata. Kaebaja kinnitab kohtule, kui ta oleks eeltoodust teadnud või aimanud, siis oleks ta koheselt võtnud meetmed ja/või vahetanud kaitsjat. Kahjuks on ta viimast teinud alles selles staadiumis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus selgitab, et väärteomenetluse seadustiku § 193 lg 1 teise lause kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Harju Maakohtu 29.11.2019. a määrus tehti menetlusalusele isikule D.I-le ja tema volitatud kaitsjale A. Plešanovile avaliku etoimiku kaudu nähtavaks ja kättetoimetatavaks selle tegemise päeval 29.11.2019. Seejuures on menetlusalusele isikule D.I-le saadetud määrus ka tema poolt kohtuvälisele menetlejale avaldatud e-posti aadressile XXX ning kaitsjale A. Plešanovile aadressileYYY. See tähendab, et sellest päevast oli nii isikul kui tema kaitsjal võimalik määrusest teada saada ja sellega tutvuda. Seega pidi menetlusalune isik määruskaebuse esitamsel kaitsja vahendusel sellega arvestama, et

§ 193lg-st 1 tulenevalt oli määruskaebuse esitamise viimane päev 16.12.2019.

Kaitsja esitas määruskaebuse aga 17.12.2019, seega hilinenult. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.06.

  1. a määrus nr 1-19-705 ning 1-17-11648).
  2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt sedagi, et ringkonnakohtule laekunud määruskaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.

§ 139lg 5 näeb ette, et apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja.

Ringkonnakohtule R. Arefjevi poolt esitatud määruskaebus on allkirjastamata. Kuivõrd kaebus on esitatud aga hilinemisega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda kaebuse esitajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 8.

§ 194

lg 3 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel

  1. -
  2. peatüki sätteid, arvestades
  3. peatükis sätestatud erisusi.

§ 142

lg 2 p 1 kohaselt teeb ringkonnakohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning apellatsiooni apellandile, kui apellatsioon on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. Kuna menetlusaluse isiku kaitsja esitas määruskaebuse pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist ega taotlenud ka tähtaja ennistamist, tuleb määruskaebus jätta sisuliselt läbi vaatamata. 9. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 38

lg 1, § 142 lg 2 p 1, § 193 lg 1, § 194 lg 4 jätab ringkonnakohus D.I kaitsja Roman Arefjevi määruskaebuse Harju Maakohtu 29.11.2019. a määruse peale läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.