1-11-2767/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011.a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2767 Kohtukoosseis Malle Preimer Meelika Aava ja Urmas Reinola Kriminaalasi G.F-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 -25 lg 2 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. märtsi
3. a otsus kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.F Süüdistatav G.F sünd. XXX, elukoht XXXXX XXX XX-XX XXXXXXXXXXXX, varem kohtu poolt 12 korral karistatud. RESOLUTSIOON Jätta G.F-i apellatsioon Harju Maakohtu 18.
4. märtsi 2011.a otsusele läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai määrusest teada või pidi teada saama.
5. G.F tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat ja 4 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 3 päeva arvati karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.12.2010.a. Temalt mõisteti välja kriminaalmenetluse kulud, kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid rahuldati vastavuses prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel sõlmitud kokkuleppega ning G.F-ilt mõisteti J. K. kasuks 284.41 eurot ja L. M. kasuks 135.49 eurot.
6. G.F tunnistati muuhulgas KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi selles, et ta tungis 12.11.2010.a koos tuvastamata isikuga röövimise eesmärgil kallale J. K., pani noa kõrile ja nõudis jope üleandmist, mida J. K. ka tegi. Jope, mille maksumus oli 127.82 eurot, taskus oli sularaha 146.99 eurot, 19.17 eurot maksev mobiiltelefon koos 9.58 eurose kõnekaardiga ja võtmekimp. J. K. esitas tsiviilhagi 303.56 suuruses summas, kuivõrd talle aga telefon tagastati, siis vähendas hagisummat 284.41 eurole.
7. G.F esitas kohtuotsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab J. K. tsiviilhagi ning väidab, et sularaha ei ole ta näinud, pole seda võtnud ega nõustu kannatanule 146.99 euro tasumisega. Taotleb tsiviilhagi vähendamist nimetatud summa võrra. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, leiab, et G.F-i apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
9. KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 on kohtumenetluse poolel, nende hulgas süüdistataval, kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitamise õigus üksnes juhul, kui tegemist on Kriminaalmenetluse seadustiku
10. peatüki
11. jao sätete rikkumisega.
12. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole Kriminaalmenetluse seadustiku
13. peatüki
14. jao sätteid rikutud ning osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-05 (RT III 2005, 31, 309), milles väljendatud seisukoha kohaselt on kokkuleppemenetluse kohaldamise üheks eelduseks prokuratuuri ja kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja jõudmine kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis ja karistuse liigis ning määras. Kohtu ülesanne on kontrollida, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet. Lisaks eelnevale märkis Riigikohtu kriminaalkolleegium ülalviidatud otsuses, et kahtlustataval ja süüdistataval on olemas kõik võimalused mitte nõustuda kokkuleppemenetlusega ja taotleda enda kohtuasja lahendamist üldmenetluses. Samuti on süüdistataval õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppe-menetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
15. peatüki
16. jao mingi sätte rikkumisele. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
17. peatüki
18. jao rikkumiseks.
19. Prokuröri, süüdistatava G.F-i ja tema kaitsja poolt on 28.02.2011.a sõlmitud kokkulepe, milles on fikseeritud kuriteo asjaolude, kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra kõrval ka tekitatud kahju laad ja suurus ning märgitud, millises summas ja millisele kannatanule tuleb tekitatud kahju hüvitada, nagu seda nõuab KrMS § 245 /tl 130-134/. G.F on kohtuistungil kinnitanud, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jääb kokkuleppe juurde, kokkuleppe on ta sõlminud omal vabal tahtel ning selgitusi anda ei soovi 2 /tl 196/. Kohus on G.F-i süüdi tunnistanud, mõistnud karistuse ja rahuldanud esitatud tsiviilhagid täpselt kokkulepet järgides.
20. Seega ei esine vaidlustatud kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustiku
21. peatüki
22. jao sätete rikkumist, sellisele rikkumisele ei viita ka apellant oma apellatsioonis ning eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 esimesest lausest, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 jätab ringkonnakohus G.F-i apellatsiooni, milles on vaidlustatud tsiviilhagi suurust, läbi vaatamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Urmas Reinola