lg 2 p 7, 8 järgi; K-K K süüdistuses
lg 2 p 3,
lg 2 p 7, 8 järgi lühimenetluses; Prokurör Ringkonnaprokurör Rita Siniväli Süüdistatav K G, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, xxx, elukoht: xxx, asub xxx, kriminaalkorras varasemalt karistamata, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 23.08.2018.a, vahistatud 2 kuuks, mis asendatud 24.08.2018 paigutamisega kinnisesse lasteasutusse; Advokaat Mee Allikmäe Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg E P, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidus, ei õpi, ei tööta, elukoht: xxx, asub Viru Vanglas, kriminaalkorras varasemalt karistamata, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 23.08.2018.a, vahistatud 24.08.2018; Advokaat Toomas Laanemaa K-K K, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, xxx, elukoht: xxx, asub xxx, kriminaalkorras varasemalt karistamata, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 23.08.2018.a kuni 24.08.2018.a, tõkendit kohaldatud ei ole; Advokaat Kadi Sitska 22.01.2019.a. 1 RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. Juhindudes KrMS §-dest 126 lg 3 p.p 1 ja 4, § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 311; § 313;
§-dest § 68 lg 1; 74 lg 1 kohus otsustas: Süüdi tunnistada K G
MS § 238 lg 2 alusel vähendada K Gile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda K Gile mõistetud karistusest kantuks tema pt eelvangistuses viibitud aeg, s.o 23.08.2018.a kuni 28.01.2019.a s.o 5 kuud ja 5 päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest K G tingimisi vabastatakse, on vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva.
lg 1 alusel määrata, et K Gile mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et K G ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle
Kohustada K Git käitumiskontrolli ajal täitma
lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas aadressil: xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljasp Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
7.
lg 2 p 21 alusel kohustada K Git käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 8.
lg 2 p 4 alusel kohustada K Git käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. 9.
lg 2 p 8 alusel kohustada K Git käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada E P mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 15.
lg 1 ja lg 2 alusel määrata, et E Pl kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 6 (kuus) kuud ning mõistetud karistuse ülejäänud osa - 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust mitte pöörata täitmisele tingimusel, et E P ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab talle
16. Kohustada E Pt käitumiskontrolli ajal täitma
lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: elama alalises elukohas aadressil: ххх; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljasp Eesti territooriumi viibimiseks. 17.
18.
lg 2 p 21 alusel kohustada E Pt käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 19.
lg 2 p 4 alusel kohustada E Pt 2 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist leidma endale töökoha. 20.
lg 2 p 8 alusel kohustada E Pt käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides.
lg 1 alusel lugeda E Ple mõistetud koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse – vangistus 6 kuud – algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 23.augustist 2018.a.
sätteid kohaldades vabastada K-K K karistusest ja kohaldada tema suhtes
lg 1 p 2 ettenähtud mõjutusvahendeid ja nimelt allutada K-K K 1 (üheks) aastaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kohustades K-K K 3 temale määratud käitumiskontrolli ajal järgima
lg-s 1 p.p 1-6 nimetatud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas: ххх; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljasp Eesti territooriumi viibimiseks. 27.
lg 2 p 2 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 28.
lg 2 p 21 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 29.
lg 2 p 4 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks. 30.
lg 2 p 8 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides. 31. Määrata K-K K katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse juhataja pt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 32. Rahuldada kannatanu Х Аi tsiviilhagi seni hüvitamata osas s.o 60 euro nõudes. 33. Välja mõista E Plt ja K Gilt solidaarselt kannatanu Х Аi kasuks 60 eurot, milline summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele ххх. Kuni K Gi täisealiseks saamiseni (11.12.2019.
E P’t süüdistatakse selles, et tema koos K-K K ja K Giga 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Tse tee bussipeatuse ja Tse tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal relvataolisi esemeid ja vägivalda kasutades pani toime kahe isiku röövi. Nimelt olles esitanud vara üleandmise nõude, suunasid E P ja K G nende käes olnud relvataolised esemed kannatanute Х Аi ja M Ki pe, E P käes oli laetud õhkrelv WALTHER, millise ta eelnevalt oli saanud K-K Klt. K-K K ja K G tirisid Х Аi maja nurga taha, tõmbasid tema käest ära kartulikrõpsupaki ja „Aura“ veepudeli ning peksid käte ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, sealjuures K-K K peksis kannatanut N.Аit kasteetidega vastu pead ja keha. Seejärel liitus nendega E P ja kõik kolmekesi peksid kannatanut pähe ja kehasse käte ja jalgadega, samuti K.G lõikas tema käes olnud liigendnoaga korduvalt kannatanu selga ja jalga, ühtlasi lõikas katki tema pluusi ja jalatsid ning E P tulistas nimetatud õhkrelvast WALTHER Х Аit korduvalt selga ja pähe. Lõpuks K G ütles uuesti kannatanule, et andku oma asjad ja kannatanu andis neile oma vöökoti, maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet, Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Süüdlaste pt vägivalla tarvitamisega põhjustati Х Аile pikaajalist füüsilist valu ja hirmu, tekitati kerge tervisekahjustus. Sellel ajal kui K G ja K-K K viisid Х Аi’t maja nurga taha, hoidis E P nimetatud õhkrelvaga WALTHER ähvardades, suunates relvatoru kannatanu keha suunas, rinnust kinni kannatanut M Ki, kes end lahti rabeles ja Tse tee bussipeatusesse jooksis ning numbrile „112“ helistas. Põgenemise ajal tulistas E P teda ülalnimetatud õhkrelvast ja tabas vasakusse käsivarde, mis põhjustas kannatanule valu ja kerge tervisekahjustuse. Seega pani E P toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ning sellega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona – röövimisena
K G’it süüdistatakse selles, et tema koos K-K K ja E Pga 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Tse tee bussipeatuse ja Tse tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal relvataolisi esemeid ja vägivalda kasutades pani toime kahe isiku röövi. Nimelt olles esitanud vara üleandmise nõude, suunasid E P ja K G nende käes olnud relvataolised esemed kannatanute Х Аi ja M Ki pe, E P käes oli laetud õhkrelv WALTHER, millise ta eelnevalt oli saanud K-K Klt. K-K K ja K G tirisid Х Аi maja nurga taha, tõmbasid tema käest ära kartulikrõpsupaki ja „Aura“ veepudeli ning peksid käte ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, sealjuures K-K K peksis kannatanut N.Аit kasteetidega vastu pead ja keha. Seejärel liitus nendega E P ja kõik kolmekesi peksid kannatanut pähe ja kehasse käte ja jalgadega, samuti K.G lõikas tema käes olnud liigendnoaga korduvalt kannatanu selga ja jalga, ühtlasi lõikas katki tema pluusi ja jalatsid ning E P tulistas nimetatud õhkrelvast WALTHER Х Аit korduvalt selga ja pähe. Lõpuks K G ütles uuesti kannatanule, et andku oma asjad ja kannatanu andis neile oma vöökoti, maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet, Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Süüdlaste pt vägivalla tarvitamisega põhjustati Х Аile pikaajalist füüsilist valu ja hirmu, tekitati kerge tervisekahjustus. 6 Sellel ajal kui K G ja K-K K viisid Х Аi’t maja nurga taha, hoidis E P nimetatud õhkrelvaga WALTHER ähvardades, suunates relvatoru kannatanu keha suunas, rinnust kinni kannatanut M Ki, kes end lahti rabeles ja Tse tee bussipeatusesse jooksis ning numbrile „112“ helistas. Põgenemise ajal tulistas E P teda ülalnimetatud õhkrelvast ja tabas vasakusse käsivarde, mis põhjustas kannatanule valu ja kerge tervisekahjustuse. Seega pani K G toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ning sellega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona – röövimisena
Samuti süüdistatakse K-K K selles, et tema koos E R ja K Tega 12.01.2018 kella 18.30 paiku Tallinnas Mustamäe tee 86 asuva maja juures isiklikult tasapinnal tekkinud tüli käigus (kuna E V ei andnud M-E Ple suitsu) peksid kannatanut E Vi. Nimelt K T lõi teda rusikaga vastu kukalt ja mitu korda näkku. Samuti lõi kannatanut mitu korda rusikaga näkku K-K K ning E R lõi kannatanut kolm korda rusikaga näkku. Seejärel K-K K tõmbas kannatanu pikali ja K T lõi kannatanule ühe korra jalaga näkku, löök sattus vastu nina, põhjustades valu ja verejooksu. Süüdlaste pt kasutatud vägivald põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse ajuvapustuse, peapiirkonna mitmikpõrutused, verevalumid mõlema silma ümber, parema kulmu kohal marrastuse, verevalumid ja marrastused paremal põsesarnal, ninal, nina all. Samuti K-K K isikuna, kes 12.01.2018 pani toime teise isiku kehalise väärkohtlemise (kriminaalasi nr 18231500102), uuesti korduvalt 10.07.2018 kella 20:40 paiku Kanuti aias (Kalev SPA hoone taga) aadressil Tallinn Aia 3, ründas ootamatult ja põhjendamatult füüsilist vägivalda kasutades temale täiesti võõrast isikut - А Sd, tuues füüsilise vägivalla tarvitamise ettekäändeks tõele mittevastava fakti, et kannatanu on varastanud tema alkoholi, lõi viimast ühe korra rusikaga näkku, põhjustades A.Sle tugevat füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse huule ja suuõõne lahtise haava ning alumise kahe esihamba purunemise. Kannatanu oli sunnitud pargist lahkuma ning pöördus ise traumapunkti, kus tema huult õmmeldi. K-K K tema ees ei vabandanud ja jätkas pargis viibimist, nagu midagi ei oleks juhtunud. Seega pani K-K K korduvalt toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav kuriteona
Menetlus Harju Maakohtus Kohtuliku uurimise käigus süüdistatavad K G, E P ja K-K K tunnistasid end temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi ei tunnistanud. (kd V tl 50) Kohtuistungil esitati kohtule ringkonnaprokurör Rita Siniväli pt kaitsjate nõusolekul ja kohtuistungitel avaldatud järgmised kirjalikud ja menetluslikud tõendid: Ettekanne ja politseiametniku R P ütlused /I kd lk 1 Kannatanu Х А ütlused /I kd lk 4-12 Kannatanu Аi isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, lisadega -PERH dokumendid /I kd lk 13-28 Kannatanu M K ütlused /I kd lk 35-38 Kannatanu M K isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga/I kd lk 39-42 Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fotodega /I kd lk 45-49 Tunnistajate K K ja Ee R ütlused /I kd lk 50-53, 54-55 Tunnistaja N-L S ütlused /I kd lk 56-58 7 Asitõendite vaatlusprotokollid koos fototabeliteg /I kd lk 59-60, 61-64, 65-68, 69-84, 85-86 Kahtlustatava K G kinnipidamise protokoll koos fototabeliga/II kd lk 1-7 Kahtlustatava K G ütlused /II kd lk 12-15 Kohtuistungi protokolli väljatrükk /II kd lk 29-30 Kahtlustatava E P kinnipidamise protokoll koos fototabeliga/II kd lk 31-37 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /II kd lk 41 Kahtlustatava E P ütlused /II kd lk 44-46 Kohtuistungi protokolli väljatrükk /II kd lk 53 Kahtlustatava K-K K kinnipidamise protokoll koos fototabeliga/II kd lk 60-66 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /II kd lk 70 Kahtlustatava K-K K ütlused /II kd lk 71-73 Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt 2018-1385 /II kd lk 90 Asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt 2018-1394 /II kd lk 92 Kannatanu E V ütlused /III kd lk 1-3, 37-42 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga /III kd lk 43- 48 Tunnistaja J V ütlused /III kd lk 10-12 Kannatanu isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /III kd lk 4-12 Tõend nr 68312 /III kd lk 13 Tunnistaja K T ütlused /III kd lk 23-24 Kahtlustatava E R ütlused /III kd lk 29-31 Tunnistaja M A ütlused /III kd lk 35-36 Kahtlustatava K Te ütlused /III kd lk 62-65 Kahtlustatava K-K K ütlused /III kd lk 16-19, 49-52 Kriminaalasja eraldamise määrus 04.10.2018 /III kd lk 90-91 Tsiviilkostja J T ütlused /II kd lk 83-85, III lk 22 -23 Tsiviilkostja I G ütlused /II kd lk 81-82 Iseloomustav materjal: Karistusregistri väljatrükid /II kd lk 94-97 Х Хiumi vastus 25.09.2018 /II kd lk 100-102 Harju Maakohtu otsus 07.07.2018 /II kd lk 103-105 Haabersti LOV Alaealiste komisjoni vastus /II kd lk 106-107 Nõva Kooli iseloomustus /II kd lk 108-112 Kriminaalhooldaja ettekanne K.Gi kohta 2016.a. /II kd lk 113-115 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 14.06.2018 E P osas /II kd lk 116 Keila Linna alaealiste komisjoni vastus /II kd lk 120 Väike-Maarja Õppekeskuse iseloomustus 2016.a./II kd lk 121 Valga Linnavalitsuse iseloomustus 2016.a./II kd lk 122 Tallinna Laste Turvakeskuse iseloomustus K-K K kohta /II kd lk 131-132 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /II kd lk 134-135 Koopia Mustamäe LOV vastusest /II kd lk 136 pöördel Koopia x Keskkooli iseloomustusest /II kd lk 137 pöörde-138 Tõendid liidetud kriminaalasjas: Kannatanu А S ütlused /IV kd tl 2-4/ Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis 2018710-266634/01-22-580308 /IV kd tl 5-6/ äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga / IV kd tl 12- 13/ 8 Tunnistaja M U ütlused /IV kd tl 14-15/ Äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga / IV kd tl 16-17/ Tunnistaja E R ütlused /IV kd tl 20-22/ E-kiri ja asitõendi vaatlusprotokoll /IV kd tl 23-26/ Tsiviilkostja J T ütlused /IV kd tl 45-46/ Kahtlustatava K-K K ütlused /IV kd lk 42-43/ Iseloomustav materjal: Karistusregistri väljatrükk/ IV kd tl 40/ Mustamäe LOV vastus /IV kd tl 34-35/ Koopia Tallinna 32. Keskkooli iseloomustusest /IV kd tl 30-32/ Mustamäe LOV kirjavastus /IV kd tl 38/ Kriminaalhooldaja ettekanne /IV kd 61-64/ K-K K hinnetelehed 2012-2015 /IV kd 52-54/ Süüdistatava individuaalse arengu kaart /IV kd 55/ Nõustamise kokkuvõte /IV kd 56/ SA INNOVE Koolivälise nõustamismeeskonna otsus /IV kd 58-59/. Kohtuotsuse põhistused K-K Kle on esitatud süüdistus
Esmalt süüdistatakse K-K K selles, et tema koos E R ja K Tega 12.01.2018 kella 18.30 paiku Tallinnas Mustamäe tee 86 asuva maja juures isiklikult tasapinnal tekkinud tüli käigus peksid kannatanut E Vi. Nimelt K T lõi teda rusikaga vastu kukalt ja mitu korda näkku. Samuti lõi kannatanut mitu korda rusikaga näkku K-K K ning E R lõi kannatanut kolm korda rusikaga näkku. Seejärel K-K K tõmbas kannatanu pikali ja K T lõi kannatanule ühe korra jalaga näkku, löök sattus vastu nina, mis põhjustas kannatanule valu ja verejooksu ninast. Selles episoodis kannatanuna üle kuulatud E V andis esmalt /III kd tl 1-3/ ütlusi selles, et 12.01.2018 kasutasid tema suhtes füüsilist vägivalda kolm isikut, kellest tundis ära E R ja K K, kolmas isik võis olla K Pärn. Kannatanu ütluste kohaselt toimus sündmus Jüri alevikus Tiku pargis. Kannatanu kirjeldab ka kes teda rünnanud isikutest millist vägivalda tema suhtes kasutas ning neist ütlustest nähtub, et K-K K lõi teda rusikaga, samuti umbes 5 korda näkku, tekitades talle füüsilist valu. E R lõi teda viimasena, kolm korda rusikaga näkku. K-K K ja K Pärnal sarnane poiss lükkasid kannatanu pikali maha ja üks poistest lõi teda jalaga vastu nina. Kannatanu oma ütlustes kirjeldab vigastusi, seda et ta pöördus ka arsti pe. Kannatanuna on üle kuulatud ka alaealise kannatanu E Vi ema J V /III kd tl10-12/, millest nähtuvad E Vile tekitatud vigastused ja politseisse pöördumise asjaolud. Kannatanu E Vi vigastused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest /III kd tl 4-9/ ja SA Tallinna Lastehaigla tõendist /III kd tl 13/, kust nähtub, et 12.01.2018.a tuvastati E Vil ajuvapustus, peapiirkonna mitmikpõrutused ja et laps oli hospitaliseeritud ortopeedia osakonda. Tunnistajana on üle kuulatud K T, kannatanu sõber, kinnitas seda, et 2018.a talvel sai E V tõesti peksa, aga see sündmus toimus Tallinnas, Mustamäel. Nad olid koos E Viga, kuid, kes teda peksid, seda tunnistaja ei näinud. E V ütles emale, et teda peksti Jüris, kuna ema ei lubanud tal sel ajal Tallinnas käia. 9 Kahtlustatavana üle kuulatud E R andis ütlusi /III kd tl 28-31/ selles, et E Vi peksmine toimus 2018.a talvel Tallinnas, Mustamäel, K-K K kodu lähedal. Tema lõi kannatanut ühel korral, ei näinud, et K-K K oleks E Vi löönud, kuid möönab, et võis seda teha. Tunnistajana üle kuulatud E R ema, M A, kasutas õigust keelduda ütluste andmisest oma poja vastu, ütles vaid seda, et E Vi peksti kolmekesi, tema poeg E R, K-K K ja veel üks poiss, kelle nime ta ei tea /III kd tl 3536/. Kannatanu E V on täiendavalt üle kuulatud ning ta on selgitanud, et sündmus toimus tõepest Tallinnas, Mustamäel. Emale ütles, et peksmine toimus Jüri alevikus, kuna ema ei lubanud tal käia Mustamäel ja selle pärast valetas ta emale, et teda peksti Jüris Tiku pargis. Kinnitab, et solvas ühte tüdrukut M-E Pt, mille tagajärjel E R, K-K K ja veel üks noormees, keda ta ei tundnud, tulid talle kallale /III kd tl 37-38/. Selgitab veel, et peksmise ajal tundis ainult E Rt, K-K K nime sai teada K T , kes oli tol korral koos temaga /III kd tl 39-41/. Äratundmiseks esitamise käigus /III kd tl 43-48/ on kannatanu E V tundnud ära K Te, kui kolmanda isiku, kes teda peksis. K T on kahtlustatavana üle kuulatud /III kd tl 62-65/, ta on kinnitanud, et tema lõi kannatanut esimesena, ühel korral rusikaga näkku. Edasi lõi kannatanut E R mitmel korral rusikaga näkku nii et kannatanu kukkus maha. K-K K tõstis kannatanu püsti ja lõi kannatanut ühe korra küünarnukiga pea piirkonda. Kahtlustav kinnitab, et ka tema lõi kannatanut veel ühe korra küünarnukiga pea piirkonda ja ühel korral jalaga näkku. Kahtlustatavana üle kuulatud K-K K ei ole kohtueelsel uurimisel end selles teos süüdi tunnistanud /III kd tl 16-19; tl 49-52/, kohtuistungil tunnistas oma süüd, ütlusi anda ei soovinud. Kohtu hinnangul on K-K K süü selle kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud lisaks omaksvõtule ka teiste kriminaalasjas kogutud, eelp refereeritud tõenditega, eelkõige kannatanu E Vi, tunnistaja K T ütlustega, samuti kinnitavad tema osalust kannatanu peksmises ka kaaskahtlustatavate E R ja K Te ütlused. Kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivust kinnitavad temal 15.01.2018 kannatanu läbivaatusega tuvastatud vigastused, tal fikseeriti verevalumid mõlema silma ümber, parema kulmu kohal marrastus, verevalumid ja marrastused paremal põsesarnal, ninal, nina all. SA Tallinna Lastehaiglas tuvastati kannatanul 12.01.2018 ajuvapustus, peapiirkonna mitmikpõrutused ja ta hospitaliseeriti. Teise kehalise väärkohtlemise episoodi pani K-K K toime kannatanu А S suhtes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 10.07.2018 kella 20:40 paiku Kanuti aias (Kalev SPA hoone taga) aadressil Tallinn Aia 3, ründas K-K K ootamatult ja põhjendamatult füüsilist vägivalda kasutades temale täiesti võõrast isikut - А Sd, tuues füüsilise vägivalla tarvitamise ettekäändeks tõele mittevastava fakti, et kannatanu on varastanud tema alkoholi, lõi viimast ühe korra rusikaga näkku, põhjustades А Sle füüsilist valu ja kerge tervisekahjustuse - huule ja suuõõne lahtise haava ning alumise kahe esihamba purunemise. Kannatanu oli sunnitud pargist lahkuma ning pöördus traumapunkti, kus tema huult õmmeldi. Kannatanuna üle kuulatud А S on andnud ütlusi /IV kd tl 2-4/ selles, et tema läks koos oma tuttava M U 10.07.2018 Kalev Spa juurde parki, et M saaks oma tuttavatega rääkida. Kannatanu seisis eemal, tema juurde tuli üks noormees K, kes hakkas väitma, et kannatanu varastas nende joogid ära. Kannatanu küsis, mis joogid need on, kuid K ei vastanud midagi ning lõi teda ühe korra rusikaga hammaste piirkonda sellise jõuga, et kannatanu tundis valu ja ülemisest huulest tuli palju verd. Kannatanu läks ennast pesema ning nägi, et huul on peks ja pidi minema traumapunkti, kus tema huult õmmeldi. Kannatanule tekitati tervisekahjustus – huule ja suuõõne lahtine haav, samuti olid alumisel esimesel ja teisel hambal olid tükid ära. Seda kinnitab lisaks kannatanu ütlustele ka väljatrükk А S epikriisist/IV kd tl 5/. Äratundmiseks esitamise protokollist /IV kd tl 12-13/ nähtub, et kannatanu А S on tundnud ära K-K K, kui isiku, kes teda Kalev Spa juures pargis lõi. 10 Tunnistajana üle kuulatud M U kinnitab kannatanu ütlusi pargis viibimise aja ja asjaolude kohta, samuti kinnitab, et K-K K lõi kannatanut ühel korral. Kannatanul oli huul katki ja tuli palju verd. Samuti kinnitavad K-K K pt kannatanu löömist tunnistaja E R ütlused /IV kd tl 2022/. Kahtlustatavana üle kuulatud K-K K ei ole kohtueelsel uurimisel end selles teos süüdi tunnistanud /IV kd tl 42-43/, kohtuistungil tunnistas oma süüd, ütlusi anda ei soovinud. Kohtu hinnangul on K-K K süü selle kuriteo toimepanemises tõendamist leidnud lisaks omaksvõtule ka teiste kriminaalasjas kogutud, eelp refereeritud tõenditega, eelkõige kannatanu А S, tunnistajate M Ue ja E R ütlustega. Kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivust kinnitavad temal 10.07.2018 kannatanul kiirabis fikseeritud vigastus – ülahuule lahtine haav, mis vajas kirurgilist korrastust. Kohtu hinnangul on K-K K mõlemad eelkirjeldatud kuriteod toime pandud otsese tahtlusega ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 3 järgi selles, et tema pani korduvalt toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise. E P le, K Gile ja K-K Kle on esitatud süüdistus
Nii nähtub kriminaalasja materjalidest, et nemad panid 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Tse tee bussipeatuse ja Tse tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal relvataolist eset ja vägivalda kasutades toime kahe isiku röövi. Selles episoodis on kannatanuna üle kuulatud Х А, kes andis ütlusi /I kd tl 4-8/ selles et tema oli 23.08.2018.a õhtul kella 23.30 ajal koos M Kiga õues, olid käinud Mustika Keskuse Prismas ja suundusid koju, ühel hetkel tulid Grossi poe juures nende pe kolm isikut, kes umbes 30 meetri kauguselt hüüdsid neile eesti keeles Asjad siia ja suunasid nende pe kaks püstolit. Ühel noormehel olid peas prillid, ta võttis kannatanu käest ära Aura vee pudeli ja kartulikrõpsud, võttis käega rinnust kinni, suunas püstoli kannatanu suunas ja viis ta maja nurga taha. Teine poiss hoidis rinnust kinni Mil ja suunas püstolit Mi suunas. See poiss, kes ta maja nurga taha viis, lõi kannatanule põlvega rindu, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Enesekaitseks lõi kannatanu sellele poisile kaks korda rusikaga lõua piirkonda. Kohe seejärel tuli maja nurga taha ka kolmas poiss, kes lõi kannatanule korduvalt rusikatega vastu pead ja hiljem kannatanu nägi, et sel poisil on mõlemal käel kasteedid. Kannatanu suruti maha, juurde tuli ka kolmas mees, ning nad kõik kolmekesi hakkasid kannatanut peksma käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse. Kannatanu nägi, et prillidega poisil oli käes nuga ja ühel korral tundis kannatanu, et sai ka jalgade piirkonda selle noaga pihta. Nuga oli kannatanu hinnangul lahtikäiv, tera pikkuseks umber 8 cm. Samal ajal kui kannatanut peksti tulistas see poiss, kes enne hoidis kinni Mi, kannatanut mitmel korral tema käes olnud püstolist, samuti tundis kannatanu, kuidas talle paaril korral noaga selga lõigati. Püstolid, millest teda tulistati, olid õhupüstolid, sest kuulid ei olnud läbistavad ning laskmisel oli heli teistsugune, kui tulirelva puhul. Kokku võis peksmine kesta 4-5 minutit. Prillidega poiss ütles kannatanule, et anna mulle oma asjad, kannatanu andis neile oma vöökoti maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet, Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Kannatanu Х Аi vigastused nähtuvad ka isiku läbivaatuse protokollist ja fototabelitest /I kd tl 13-28/ ja PERH EMO kaardist /I kd tl 29-30/, ja teatisest õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest /I kd t 31/, millest nähtub, et Х Аil tuvastati pea paremal küljel 3 mm haav, vasakul peaküljel 3 3mm haava vasaku alalõualuu turse, samuti nähtub, et Х Аi peast opereeriti välja ümar kuul, mis on antud politseile /I kd tl 31/. Samuti on 11 fototabelitelt näha jalgadel ja seljal värske koorikuga kaetud vigastusi, mis võivad olla tekitatud noaga. Kannatanuna on üle kuulatud M K, kes oma ütlustes /I kd tl 35-38/ kinnitab Х Аi ütlusi kuriteo toimepanemise aja ja koha suhtes, seda, et kui üks mees läks Х juurde ja hakkas teda peksma, siis tuli üks kolmest mehest tema juurde ja ähvardas teda relvaga. Kannatanu tundis ohtu oma elule ja tervisele ning hakkas ära jooksma, jõudis Tse tee bussipeatusesse jooksis ning helistas 112. Põgenemise ajal tulistas mees, kes teda kinni hoidis ja relvaga ähvardas, teda mitu korda, üks kuul tabas vasakusse käsivarde, koheselt ta valu ei tundnud, kuna oli šokis, hiljem tundis valu käsivarres. Kohale tuli politsei, hiljem ka kiirabi, kes Х ära viis. Üks möödakäija ütles politseile, et nägi kuidas kolm poissi jooksid ühte trepikotta, politsei leidis need noormehed trepikojast üles ja kannatanu tundis need ära kui isikud, kes teda ja Х Аit ründasid. Kannatanu oma ütlustes kirjeldab ka neid rünnanud isikute välimust. Isiku läbivaatuse käigus on fikseeritud kannatanu M Kile tekitatud vigastus – kriimustus vasakul käsivarrel /I kd tl 39-42/. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on fikseeritud olukord sündmuskohal, Mustamäe tee 169 ja Mustamäe tee 165 korrusmajade juures, kannatanutele kuuluvate esemete (krõpsupakk, Aura Fruit vesi, rula, musta värvi vöökoti) leidmine, samuti fakt, et x korterist leiti ja võeti ära õhkpüstol /I kd tl 45-49/. Tunnistaja K Ki ütluste ja juurde lisatud skeemiga /I Kd tl 50-52/ on tõendatud kuriteo toimepanemise aeg ja koht, samuti kuulis tunnistaja relva vinnastamise metalset häält ning seejärel kahte plaksatust. Tunnistaja Ee R ütlustest nähtub sündmuse aeg ja koht, aga samuti see, et ta nägi heledas särgis noormees hoidis ettesirutatud käes püstolit ja sihtis kedagi, samuti kuulis ta peksmise mütsatusi, nägi maas punases riides noormees, kes tõusis üles ja liikus raskel sammul maja juurest eemale, võttis rula ja läks ära. Tunnistajana on üle kuulatud ka K-K K elukaaslane N-L S, kes üüris korterit aadressil x Tallinnas. Tunnistaja annab ütlusi selle kohta, et 22.08.2018.a hilisõhtul olid tema korteris XA M, K-K K, E P ja K, kelle perenime ta ei tea. Poisid läksid välja suitsetama ja jäid kauemaks, tunnistaja helistas K-K Kle, et kus nad on ja K-K ütles, et nad kohe jõuavad. Nemad Xga läksid ka maja ette suitsetama ja siis jõudsid just poisid tagasi ja läksid korterisse. Korteris nägi tunnistaja E P näos löömise jälge. K ja E tassisid korterist ühe diivani õue ja nad peeti maja ees politsei pt kinni. K peeti kinni korteri esikus. Tunnistaja teab, et Kil on õhkrelv, mida ta kannab seljakotis. Relva andis ta politseile välja, see oli elutoas teleri aluse kapi peal. Samas olid ka kellegi võtmed, kuid tunnistaja ei tea, kelle võtmed need olid /I kd tl 57-58/. Tunnistaja ütlusi relva ja võtmete leidmise koha kohta kinnitab ka vaatlusprotokoll koos fototabelitega /I kd tl 59-60/. Kannatanu Х Аilt röövitud vöökotti ja selles olnud esemeid, ning tunnistaja N-L Se kasutuses olnud korterist leitud Х Аi võtmeid on vaadeldud asitõendi vaatluse protokollis, esemed on ka pildistatud /I kd tl 61-64/. Samuti on asitõendi vaatluse käigus vaadeldud ja pildistatud /I kd tl 65-67/ kannatanu M Ki rula, mille kuriteo toime pannud isikud sündmuskohalt kaasa võtsid ja põõsasse viskasid, kuid mis oli politsei pt leitud, samuti kannatanutelt ära võetud ja maha visatud kartulikrõpse Lays ja jooki Aura Fruit. Kohtueelse uurimise käigus on samuti vaadeldud ja võetud puuteproove õhupüstolilt, ning anumat tekstiga Walther Premium steel BB, milles on näha metalli sarnasest materjalist kuule. /I kd tl 69-84/. Isikute kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest /K G II kd tl 1-10; E P II kd tl 31-41 ja KK K II kd 60-69/ nähtuvad lisaks isikute kahtlustatavana kinnipidamise ajale ja kohale ka neil kuriteo hetkel seljas olnud riided, millest muu hulgas nähtub, et K G kannab prille, olles seega isikuks, kes kannatanu Х Аit kinni hoidis, maja nurga taha viis ja esimesena ründas. E Pl on seljas valge T-särk ja lühikesed püksid, seega on tema isikuks, kelle käes tunnistaja Ee R nägi 12 püstolile sarnast eset ning keda kirjeldab oma ütlustes M K, kui isikut, kes teda ründas ja selja tagant tulistas, kui kannatanu põgenema pääses. Kahtlustatavana ülekuulamise käigus kirjeldab K G kuriteo toime panemise asjaolusid, seda, et mõte kedagi röövida tekkis Kil ja Eil, tema oli sellega nõus. Neile vastu tulid kaks poissi ruladega, kui poisid nendeni jõudsid haaras E selja tagant pükste vöö vahelt õhkrelva Golt 1911 ja sihtis sellega ühte vastu tulnud poissi. K haaras kinni teisest poisist ja nõudis, et ta vöökoti ära annaks, seejärel tõmbas K poisi pimedamasse kohta, ja hakkas teda peksma. Kinnitab, et Kil olid ühel käel nukirauad ja ta lõi poissi nendega ribidesse ja kannatanu kukkumise järel istus K talle peale ja lõi rusikatega korduvalt pähe. K G ise lõi oma ütluste kohaselt kaks korda jalaga näkku ja kaks korda küünarnukiga vastu pead. Poiss, kelle juurde E läks jooksis minema ja siis tuli ka E nende juurde, suunas tal käes olnud relva kannatanu pe. K nõudis vöökoti äraandmist ja kannatanu karjus valust. Kannatanu peksmist jätkati seni, kui kannatanu oma vöökoti ära andis. Kinnitab, et neil oli vaid üks õhkrelv, samuti ei tea, mis sai nukiraudadest, mis oli Kil. Kahtlustatavana üle kuulatud E P andis ütlusi /II kd tl 43 jj/ selles, et õues jalutades tegi ettepaneku kedagi röövida K-K. Kui nad nägid kahte poissi nende pe rulatamas, andis K selja tagant tema kätte õhkrelva, tema jooksis poiste pe ja suunas relva nende suunas. Tema läks ühe poisi pe, haaras temast kinni, kuid poisil õnnestus lahti rabeleda ja ära joosta. Kui poiss ära jooksis, siis tulistas ta poisi suunas mitu lasku, ei tea, kas poiss sai pihta või ei. K ja K olid teise poisi nurga taha tirinud ja kui ta nende juurde läks, siis peksid K ja K seda poissi rusikate ja jalgadega. Peksmise ajal tulistas tema poissi õhkrelvast nii kaua, kui salv sai tühjaks. Poiss andis lõpuks enda vöökoti ära, nad lõpetasid peksmise ja läksid korterisse tagasi. Kas Kerdil või Kil olid peksmise ajal käes nukirauad. Nuga ta ei näinud. Kahtlustatavana üle kuulatud K-K K andis ütlusi selles, et tema ei tea, kes võttis temale kuuluva õhkrelva, tal ei ole nukiraudasid, röövimist ei ole toime pannud. Käisid enne kinnipidamist koos suitsetamas, E ja K jäid veel trepikoja ette, tema tuli tuppa tagasi, korteris pidas politsei ta kinni. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud ja eelprefereeritud tõenditega kindlaks tehtud, et K G K-K K ja E P panid 22.08.2018.a. kella 23.30 paiku Tallinnas Tse tee bussipeatuse ja Tse tee 93 maja (Grossi pood) vahelisel alal relvataolist eset ja vägivalda kasutades toime kahe isiku röövi, esitades vara üleandmise nõude ja ähvardades kannatanuid Х Аit ja M Ki relvataolise esemega, nimelt oli E P käes laetud õhkrelv, millise ta eelnevalt oli saanud K-K Klt. K-K K ja K G tirisid Х Аi maja nurga taha, tõmbasid tema käest ära kartulikrõpsupaki ja „Aura“ veepudeli ning peksid käte ja jalgadega kannatanut pähe ja kehasse, sealjuures K-K K peksis kannatanut N.Аit kasteetidega vastu pead ja keha. Seejärel liitus nendega E P ja kõik kolmekesi peksid kannatanut pähe ja kehasse käte ja jalgadega. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et rünnaku käigus kasutati ühte relvataolist eset – K-K Kle kuuluvat õhkrelva, mille ta vahetult enne röövi andis E P kätte. Samuti on kohtu hinnangul kannatanu Х Аi ründamise käigus kasutatud nuga, mille kohta on ütlusi andnud kannatanu, kes kinnitab, et nägi ühe ründaja käes nuga, sellega lõigati teda jalga ja selga. Kannatanu sellekohaseid ütluseid kinnitavad ka fototabelitel fikseeritud vigastused jalal, selja piirkonnas, samuti see, et kannatanu seljas olnud pusa on selja pealt lõhki lõigatud, samuti on katki kannatanu jalas olnud ketsid. Kannatanu kirjelduste kohaselt oli isikuks, kelle käes ta nuga nägi, K G. E P on kinnitanud, et tulistas nimetatud õhkrelvast Х Аit korduvalt selga ja pähe, seda kinnitab ka kannatanu, pähe tulistamist tõendab ka kiirabis välja kannatanu peast välja opereeritud metalne kuul, mis on üle antud politseile. 13 Kui K G ütles uuesti kannatanule, et andku oma asjad ja kannatanu andis neile oma vöökoti, maksumusega 16eurot, milles olid korteri võtmed võtmehoidjaga, rahakott väärtusega 20 eurot, rahakotis olid kannatanu õpilaspilet, Swedpanga kaart, tšekid, erinevad kliendikaardid. Seejärel kästi kannatanul lahkuda ja teda tulistati uuesti õhkrelvast korduvalt selga. Süüdlaste pt vägivalla tarvitamisega põhjustati Х Аile pikaajalist füüsilist valu ja hirmu, tekitati kerge tervisekahjustus. Samuti on tuvastamist leidnud see, et ajal kui K G ja K-K K viisid Х Аi’t maja nurga taha, hoidis E P nimetatud õhkrelvaga ähvardades, suunates relvatoru kannatanu keha suunas, rinnust kinni kannatanut M Ki, kes end lahti rabeles ja Tse tee bussipeatusesse jooksis ning numbrile 112 helistas. Põgenemise ajal tulistas E P teda ülalnimetatud õhkrelvast ja tabas vasakusse käsivarde, mis põhjustas kannatanule valu ja kerge tervisekahjustuse. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et K G, E P ja K-K K panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ning sellega ähvardades, mis on kvalifitseeritav kuriteona – röövimisena
Kohus leiab, et selle teo on isikud toime pannud otsese tahtlusega nende tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. K Gile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistataval kehtivad karistused kriminaalkorras puuduvad, samas on K G varasemalt, 07.juulil 2016.a kohtu otsusega karistusest vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile
Märkimisväärne on seejuures asjaolu, et ka varasemas kriminaalasjas süüdistati teda muuhulgas
Käesolevas kriminaalasja on K Gi suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine, kuid see on asendatud KrMS § 131 lg 3a alusel paigutamisega kinnisesse lasteasutusse, Х Хiumisse, kus K G viibib ka käesoleval ajal. Alaealise karistamisel on esmatähtis just täideviija isik, mitte aga tema pt toimepandud tegu ja selle raskus. Riigikohus on varasemalt juhtinud tähelepanu, et alaealisele karistuse mõistmisel tuleb lisaks süü suurusele eriti tähelepanelikult arvestada ka teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid (RKKKo nr 3-1-1-99-06, p 15). Alaealise mõjutamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine. Karistuse mõistmisel tuleb seetõttu tähele panna, et see kujundaks alaealises arusaama ühiskondlike normide sidususest ka tema suhtes ning ei muutuks takistuseks tema ühiskondlikul integreerumisel (RKKKo nr 3-1-1-99-06). Süüdistatav on varasemalt kohtu pt karistamata ning ta on alaealine, seega peab kohus põhjendatuks teda kohelda ka karistusõiguslikult leebemalt.
14 Kohus on arvestades süüdistatava K Gi alaealisust kaalunud ka käesoleval korral tema võimalikku karistusest vabastamist vastavalt
sätetele, kuid kohtu hinnangul ei ole selline mõjutusvahend teistkordsel kasutamisel piisavalt mõjus, seega leiab kohus, et K Git tuleb karistada vangistusega sanktsiooni minimaalmääras, määrates talle katseaeg koos käitumiskontrolli nõuetega. Lisaks seadusest tulenevatele käitumiskontrolli nõuetele tuleb K Gi suhtes ka kohaldada lisakohustusi, mis oleksid tema tuleviku huvides. Nimelt
lg 2 p 2 alusel kohustada K Git käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi,
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid,
lg 2 p 4 alusel kohustada K Git käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks ning
E Ple karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust. E P ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta oli ainus, kes kuriteo toimepanemise ajal oli täisealine, kuid oli 18-aastaseks saanud vaid mõni kuu enne juhtunut. Kohtu hinnangul tuleb teda samuti karistada vangistusega sanktsiooni miinimummääras. Samas arvestades tema käitumise suuremat ohtlikkust, võrreldes kaassüüdistatavatega, seda, et tema ähvardas kannatanuid õhkrelvaga ja ka tulistas mõlema kannatanu suunas, kusjuures Х Аit tulistas ta pea piirkonda, nii kaua kuni salv tühjaks sai, üks õhkrelva kuulidest tungis ka kannatanule pähe, leiab kohus, et E Pt tuleb karistada osaliselt reaalse vangistusega selliselt, et koheselt ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust ja vangistuse ülejäänud osa jäetakse tingimisi täitmisele pööramata katseajaga
Lisaks tavapärastele kohustustele tuleb ka E P suhtes kohaldada lisakohustusi, mis aitaksid kohtu hinnangul tal seaduskuulekalt elada. Nimelt tuleb
lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustada E Pt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel kohustada E Pt 2 kuu jooksul pärast koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse ärakandmist leidma endale töökoha ning
lg 2 p 8 alusel kohustada E Pt käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammides. K-K Kle karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ja raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust ja tekitatud kahju osalist hüvitamist. Süüdistataval kehtivad karistused kriminaalkorras puuduvad, samas süüdistatakse teda kolme kuriteo toimepanemises. Nagu varem viidatud, on alaealise karistamisel on esmatähtis just täideviija isik, mitte aga tema pt toimepandud tegu ja selle raskus. K-K K on varasemalt kohtu pt karistamata ning ta on alaealine, süüdistatavatest noorim, kuritegude toimepanemise ajal oli ta vaid 15-aastane. Kohus leiab, et K-K K mõjutamiseks on piisavalt tõhusaks meetmeks tema süüditunnistamine ja karistusest vabastamine vastavalt
sätetele, kuna see annab lapsele võimaluse hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanekust. Samas tuleb K-K K suhtes samuti kohaldada täiendavaid kontrollnõudeid, et soodustada tema seaduskuulekat käitumist ja hariduse omandamist.
lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 2 p 4 alusel kohustada K-K Kt käitumiskontrolli ajal jätkama õpinguid üldhariduse omandamiseks ning
Kuriteoga tekitatud kahju Kannatanu А S esitas tsiviilhagi summas 487.20 eurot, millest 287.20 eurot on kuriteoga tekitatud varaline kahju, mis koosneb hambaravi summast 230.00 eurot (Kaarli 15 Hambapolikliinikus hambanurkade taastamisest summas 230.00 eurot, millest esmase ülevaatuse ja raviplaani eest on tasutud 42.00 eurot, tasuda tuleb veel 190.00 eurot); kahe korra kiirabisse pöördumise visiiditasu a 5.00 eurot, kokku 10.00 eurot (kiirabisse pöördumine 10.07.2018 ja niitide väljavõtmine 16.07.2018); transpordikulu seoses Paldiskist Tallinna sõitudega arsti juurde ja menetleja juurde seitsmel korral a 6.00 eurot, kokku 42.00 eurot; taksoga kiirabisse sõit sündmuskohalt 10.07.2018, maksumusega 5.20 eurot. Samuti soovib kannatanu kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju ehk moraalse kahju hüvitamist summas 200.00 eurot. Kannatanule А S´le kehavigastuste tekitamises on süüdi alaealine K-K K. Tsiviilkostjateks on tunnistatud süüdistatava vanemad J T ja M-R K. VÕS § 1053 lg 2 alusel on kannatanul on õigus nõuda solidaarselt kahju hüvitamist mõlemalt vanemalt, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. J T tunnistas hagi osaliselt – hambaravi hüvitise osas summas 230 eurot, mille ta on kohtuotsuse tegemise ajaks kannatanule hüvitanud, ei tunnista varalist kahju visiiditasude ja transpordikulude osas summas 57 eurot, kuna need on dokumentaalselt tõendamata. Moraalse kahju osas tunnistab hagi osaliselt, 100 euro osas. M-R K hagi ei tunnista, ta ei ela lapsega koos, maksab elatist. Kinnitas, et hooldusõigust talt ära võetud ei ole. Kohtu hinnangul on kannatanu А S tsiviilhagi osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Kannatanu on tõendanud hambaravi maksumust summas 230 eurot ning muus osas onhagi varalise kahju nõudes dokumentaalselt tõendamata, kuigi kannatanul on selleks võimalus olnud – visiiditasu kohta väljastatakse haiglast kviitungid, ka sõidukulusid (bussirongisõite ja taksosõite) võimalik piletite ja arvetega tõendada, seda pole kannatanu antud juhul teinud, seega jätab kohus tsiviilhagi varalise kahju 57 eurot nõudes rahuldamata. Kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes on põhjendatud pes ulatuses, so summas 100 eurot, milline on kohtupraktikat arvestades mõistlik summa arvestades kannatanu vastu suunatud ründe ohtlikkust (üks löök suu piirkonda) ja tekitatud kehavigastusi (haav huules ja kahe hamba kahjustus). Tsiviilhagi tuleb välja mõista K-K Klt märkides, et kuni K-K K täisealiseks saamiseni (14.10.2020.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.