Kriminaalasi nr 1-14-6302 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6302 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 199

lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti AAA liitkaristus Tartu Maakohtu 14.05.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr XXX mõistetud karistusega üksikkaristusest raskeima suurendamise teel. AAA mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 21.04.

1. a ja lõppeb 26.12.
2. a. Vangla ei toeta AAA vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha AAA tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta AAA tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu AAA selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus kohtul vabastada AAA tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära AAA ja tema kaitsja, leiab, et AAA u tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. AAA kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on AAA temale mõistetud karistusajast (1 aasta 8 kuud 5 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused AAA tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 AAA on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. AAA on toime pannud eriliigilisi süütegusid - varavastaseid, tervise vastu suunatud, liikluses ja avaliku korra vastu suunatud. AAA varasemast elukäigust nähtuvalt on talle eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest mõistetud eriliigilisi karistusi. Sealhulgas on AAA korduvalt mõistetud karistuseks vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, kuid AAA on katseajal toime pannud uued kuriteod. Viimati anti AAA võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 26.04.

1. a otsusega (kriminaalasi nr XXX). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud AAA oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab fakt, et AAA mõistetud vangistus (mis oli asendatud üldkasuliku tööga, Harju Maakohtu 26.04.
2. a otsus) tuli täitmisele pöörata põhjusel, et AAA ei täitnud registreerimiskohustust ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Oluline on kohtu arvates 2 seegi, et AAA ei ilmunud kohtuistungile, kus arutati erakorralist ettekannet, mistõttu kuulutati AAA tagaotsitavaks ja kohaldati tabamisel tõkendit vahistamine. Seega ei ole AAA kasutanud talle antud võimalust kanda karistust vabaduses ja seda vaatamata lähedaste olemasolule ja toetusele. 3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on AAA osalenud järgmistes taasühiskonnastavates tegevustes: ajavahemikul 20.10.
3. a kuni 25.11.
4. a osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja ajavahemikul 01.04.
5. a kuni 21.05.
6. a osales sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Positiivne on seegi, et AAA osaleb vangla tööhõives XXX. Kuigi valdavalt on AAA käitumine vangistuses olnud positiivne, arvestab kohus, et AAA on käesoleval ajal üks kehtiv distsiplinaarkaristus, milline määrati talle 20.03.
7. a keelatud esemete hoidmise eest. Kohus peab oluliseks, et AAA on läbinud sotsiaalprogramme, mis on olnud talle vajalikud ja andnud piisavat motivatsiooni oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, kuna AAA puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks eelkõige tema XXX. AAA on enne käesolevat vangistust alkoholi kuritarvitanud 3 aastat ja varasemalt ei ole ta astunud mingeid samme alkoholisõltuvuse kontrolli alla saamiseks. Vaatamata sellele, et AAA on MTÜ-ga Johannes Mihkelsoni Keskus kokkulepe tugiisiku teenuse saamiseks ja tal on psühholoog Ülle Kalviku nõusolek nõustamiseks ning senini ei ole AAA usaldust kuritarvitanud, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et vabaduses oleksid AAA puhul piisavalt maandatud riskid, mis seonduvad võimaliku tagasilangusega. 3.3 Kohus peab positiivseks, et vabanemise korral on AAA toetavad lähedased (ema, isa ja õde) ja kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Karistuse kandmiselt vabanemise korral soovib AAA alustada õpinguid XXX. Kohtu arvates on oluline, et vabanemise korral oleks AAA tagatud ka majanduslik toimetulek, s.o regulaarne sissetulek. Seega peab kohus positiivseks, et AAA on vabanemise korral garanteeritud töökoht XXX ja ta on motiveeritud likvideerima tasumata nõudeid.
8. Kohus, arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et AAA tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et AAA tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, aga osaliselt ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kohtu sellekohast veendumust ei muuda ka asjaolu, et AAA on avaldanud valmisolekut pöörduda vabanemise korral nõustamiseks psühholoogi poole ja kasutada tugiisiku teenust. Raina Pärn Kohtunik 3