04.01.2021 koostatud väärteoprotokolli nr 20210104210902 kohaselt 04.01.2021 kell 16:27 lubas H K mootorsõiduki omanikuna juhtida Tallinnas, Valdeku tn, Vabaduse pst ja Metsa tn vahel, liikudes Metsa tn suunas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx isikul I M xxx, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sellega rikkus H K
lg 2 nõudeid ja pani toime
Kaebuse sisu 10.02.2021 esitas H K kohtule kaebuse, mille kohaselt ei tunne ta süüd, et oleks seadust rikkunud. Ei ole otsa ette kirjutatud, kas on juhiluba või ei ole. Tema nägi, et on noor inimene. Kohtumenetlus 05.03.2021.a toimunud kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, samuti uuris väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid (väärteoasja materjalid). Kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde, ei näe endal mingit süüd, palub kohtuvälises menetluses tehtud otsus tühistada. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu, palus jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Osundas, et arvestades menetlusaluse isiku vanust ning isiku vanust, kellele ta juhtimise üle andis, s.o 14-aastasele lapsele, ei ole usutav, et menetlusalune isik ei saanud aru, et tegemist oli niivõrd alaealise lapsega, kellel ei saaks kuidagi seadusest tulenevalt mootorsõiduki juhtimist olla. Pealegi, kui sõiduki juht annab oma sõidukit kasutada teisele isikule, siis on see tema elementaarne kohustus kontrollida, kas isikul on mootorsõiduki juhtimisõigus või mitte. Kohtuväline menetleja ei pea usutavaks menetlusaluse isiku väidet, et ta ei teadnud, et see juht, kellele ta oma sõiduki juhtimise üle andis, on alaealine, kuna Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt on liiklusregistrisse sisestatud kasutajana alaealine I M koos isikukoodiga. Selliseid kandeid saab liiklusregistrisse teha üksnes sõiduki omanik. Menetlusalune isik, sisestades I M oma sõiduki kasutajaks, pidi tema isikukoodi sisestades väga lihtsa matemaatilise tehte tulemusel saama endale vastuseks, et tegemist on alaealisega, kellel mootorsõiduki juhtimist ei ole. Karistus, mis on menetlusalusele isikule määratud, vastab tema süü suurusele ning arvestab õiguskorra kaitsmise huve. Kohtuliku arutamise järeldused VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. H Kile on ette heidetud
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, s.o v astava kategooria mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit või trammi juhtima lubamise eest mootorsõiduki või trammi omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus H K
lg 2 nõudeid.
lg 2 järgi mootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Vaidlust ei ole selles, et väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas juhtis sõidukit xxx reg.märgiga xxx I M, kelle lubas sõidukit juhtima H K kui nimetatud sõiduki omanik. Seda, et sõiduki omanikuks oli H K, tõendab ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Vaidlus on tõusetunud selles, kas H K teadis või pidi teadma, et I Ml mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. H Ki kohtuistungil antud ütluste kohaselt tutvus I Mga seoses tööga, riisusid lehti erinevatel objektidel, tegid tööd koos. 04.01.2021 said kokku xxx teel, tegid suitsu ja ajasid lihtsalt juttu. I M elab ka xxx teel. I. M ütles, et sõidame, tema ütles, et tal juhilube ei ole, et ta ei sõida. Edasi läks I. M rooli. Vaatas, et kuna inimene oskab sõita, järelikult on tal juhiload olemas. I. M läks sõiduki xxx 2 rooli xxx teel, sõiduk oli tema nimel sellel ajal, kuulus talle, nüüd enam ei ole. Juhtimisõigust tal ei ole, kuna tervisetõend aegus, täna tegeleb selle asjaga. Ostis sõiduki, et liikuda, tööd oli vaja teha, ostis sõiduki kuskil detsembris eelmine aasta. Sõiduki ostmise vormistas läbi interneti, tema ei märkinud sõiduki kasutajaks I. M, ei tea, kes märkis. Ei teadnud, kui vana I. M on, tema kannet liiklusregistrisse ei ole teinud. Tema suhted I. Mga olid tööalased, enam ei suhtle. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja ütlused usutavad ega kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Eespool viidatud Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest ei nähtu mitte ainult sõiduki omanik, vaid et sinna on sõiduki kasutajaks märgitud ka I M (xxx). H. Ki väide, justkui tema ei oleks märkinud I. M kasutajaks, on ilmselgelt otsitud ettekääne enda vastutusest vabanemiseks. Registrikandeid liiklusregistrisse kantud sõiduki kohta ei saa teha keegi asjasse puutumatu isik.
loetleb liiklusregistrisse andmeandjad ning lõike 1 p 1 kohaselt saab liiklusregistrisse sõiduki kohta esitada andmeid sõiduki omanik või tema esindaja. Kuna kohtul puuduvad andmed, et H. Kil oleks olnud esindaja, sai I M kohta esitada andmeid vaid H K kui sõiduki omanik. I M kohta andmeid esitades ei saanud H. K mitte teada I M sünniaega, mis tuleneb isikukoodist. Nii sõiduki registreerimistunnistuse väljaandmisel 28.12.2020 kui ka väärteo toimepanemise ajal 04.01.2021 oli I. M vaid 14-aastane, millest H.K kindlasti teadis. Täisealiseks I M saab alles xxx.a, vanusevahet 4 aastat ei saanud xxx-aastane elukogenud H.K mitte teada. Peale selle sõiduki registreerimistunnistusele teise isiku kasutajaks kandmine eeldab tihedamat suhtlemist selle isikuga, mis tõestab, et H.Kile oli kindlasti I M vanus teada. Lähtudes H. Ki isikuandmetest on tegemist elukogenud isikuga, kellel on tema sõnade kohaselt olnud ka juhtimisõigus, oli tal kindlasti teada ka liiklusseaduses sätestatu, st B -kategooria mootorsõidukit võib juhtida 18-aastane isik (
lg 1 p 7) ning vaid seaduses sätestatud juhtudel 16-17-aastane (piiratud juhtimisõigus,
). Seega ei näe seadus ette, et B -kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust saaks omada ka 14 -aastane ning I M kui 14-aastase isiku mootorsõidukit juhtima lubamisel rikkus H K ilmselgelt
lg 2 nõudeid, pannes toime
Kohtu hinnangul pani H K teo toime vähemalt otsese tahtlusega. H. K teades, et I Ml puudub juhtimisõigus, teadis ka, et lubades I M mootorsõidukit juhtima teostab ta süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
Kohtuväline menetleja määras isikule rahatrahvi keskmisest kõrgemas määras, s.o 75 trahviühikut. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Hinnates H. Ki süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus esmalt süüteo toimepanemise asjaolusid. H. K, lubades mootorsõidukit juhtima isiku, kellel vastav juhtimisõigus puudub, on näidanud üles äärmist vastutustundetust ja ükskõiksust nii alaealise enda kui ka kaaskodanike elule ja tervisele. Oht, et juhtimisõiguseta isik võib kellegi vara või elu 3 kahjustada, on alati olemas. Isik, kellel puuduvad õiged juhtimisvõtted, vastav kogemus ning põhjalikud liiklusalased teadmised, on teistele liiklejatele alati ohuks ning seda ka hõreda liiklusega kohtades. Praegusel juhul oli tegemist veel kellaajaga, kus liiklustihedus on suurem ning seega oht kellegi elu või vara kahjustamiseks reaalselt olemas. Seda enam, et I. M oli sõidukit juhtides vaid 14aastane ning kelle ohutunnetust juba vanusest lähtuvalt saab pidada väikeseks. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et süüteo pani H K toime tahtlikult ning ta ei ole tehtut kahetsenud ei kohtuvälises menetluses ega kohtus. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest on oluline, et mõistetud karistus oleks piisav, mõjutamaks isikut uusi süütegusid mitte toime panema. Üldpreventiivseid kaalutlusi silmas pidades on oluline anda signaal kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega kõikidele väärtegudele, mõjutades sellega liiklejaid olema liikluses hoolsad ja lugupidavad ning järgima liiklusseaduses sätestatut. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv isiku süüle ning karistuse veelgi väiksemas määras kohaldamine ei oleks kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ega süüdlase isikuga. Kuna antud väärteoasja menetlemisel ei tuvastanud kohus ei menetlusõiguse rikkumist ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning kaebuse esitaja argumendid ei olnud sellised, mis annaksid aluse kahelda kohtuvälise menetleja õiguslikes hinnangutes, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,21,000092 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.