Obsah (6)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 7. detsember 2015.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-15-8870 (15286000270) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

§ 424

järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Riita Serikova Kaitsja Kristjan Nõges Süüdistatav P.B, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus kesk-eri, elukoht: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx, töötu, kriminaalkorras varem karistamata, Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 31.07.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada P.B

§ 424

järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

alusel lugeda P.B eelvangistuses viibitud aeg 30.07.201531.07.2015, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust P.B suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui P.B ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata P.B katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena P.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 23.detsembril 2015.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada P.B suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

1. Menetluskulud: KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista P.B-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 292,50 (kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsja tasu 173,04 (ükssada seitsekümmend kolm eurot ja neli senti) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et P.B on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu 465,54 (nelisada kuuskümmend viis eurot ja viiskümmend neli senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11k j kuul k l tasuda k38,74 h eurot. jõ i d i k i l h l 38,80 eurot ning 12-ndal Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99915700088101 ning selgituse “ P.B , otsus nr 1-15-8870, menetluskulud“. 2 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus P.B süüdistatakse selles, et tema,
2. juulil 2015 kella 09.30 ajal juhtis Võru linnas FR. R. Kreutzwaldi tänaval maja nr 96 juures kraavis sõiduautot Volvo V40 registreerimismärgiga xxxxxxxx joobeseisundis, s. o juhtis sõidukit isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 1,09 mg/L kohta, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus P.B-le karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda mõistetavast karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 30.31.07.2015, s. o kaks päeva, kandmisele kuulub seega viis kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Määrata P.B katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle

§ 75

lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; saada 3 kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena P.B-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kolmeks kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav P.B aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav P.B, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.B süüdi tunnistada

§ 424järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas P.B menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (alates 1. jaanuarist 2015.a on kuupalga alammäär 390 eurot) ning kaitsjatasu kokku (123,12 ja 49,92) 173,04 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. P.B on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist ning ka vähendamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ja täismahus, arvestades P.B sissetuleku puudumist, käib temale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast, so 292,50 eurot riigi kanda. 4 KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel nõuab kohus P.B-lt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: sundraha 292,50 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 173,04 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades P.B varalist seisu ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda süüdistatavale KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimalus menetluskulu kokku 465,54 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 5