4-19-4695 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Harju Maakohus, Tallin
) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks I.F (isikukood: XXX; elukoht: xxx; e-mail: xxx) Philippe Hint, Hugo OÜ, Endla 15, Tallinn PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 22.08.2019. a otsus, millega I.F karistati
§ 227
lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. 2. Karistada I.F
§ 227lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks.
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
- Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel. Liiklusseaduse § 127 kohaselt tuleb menetlusalusel isikul loovutada juhiluba Maanteeametile viie tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
- Menetlusaluse isiku I.F kaitsja kaebus jätta rahuldamata.
- Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale, kohtuvälisele menetlejale ja Maanteeametile. 1 4-19-4695 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
- augusti
- a otsusega karistati I.F
§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.
Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik 01.08.2019 kell 17:32 xxx 5,7 km mootorsõidukit kiirusega 82+/-3 km/h, millega ületas sellel teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 29 km/h. Sellega rikkus
§ 50
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.
Menetlusaluse isiku kaitsja kaebus
- Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kaebuse, milles palub muuta kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liiki ja määrata karistuseks rahatrahv. Isik ületas kiirust, kuna päike paistis silma ja ei näinud liiklusmärki. Ilma juhtimisõiguseta ei ole võimalik tööd teha ja last kooli ja tagasi transportida. Menetlusalune isik soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus
- Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud teabega. Karistusregistri andmete kohaselt oli kaebajal käesoleva õigusrikkumise toimepanemise ajal mitu kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mille eest on teda karistatud rahatrahviga. Varasemalt määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja on liikluses ohtlik nii toimepandud väärtegude iseloomu kui ka hoolimatu suhtumise tõttu ning palub jätta otsuse muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
- Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
- VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 4-19-4695
- Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
- augustil 2019 kell 17.32 xxx km mootorsõidukit kiirusega 82+/-3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 29 km/h. Sellega rikkus ta
§ 50
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
§ 227lg-s 2 sätestatud väärteo.
6.1.
§ 50
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
§ 227
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. 6.
- Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks
- augustil 2019 mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008366 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 82 km/h. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 50 km/h. Mõõtemääramatust +/- 3 arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS19/00043 kohaselt oli kiirusmõõtur taadeldud 28.02.
- Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad” lisa punkti 8.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o
- augustil 2019, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus. 6.
- Menetlusalune isik selgitas kohtuvälises menetluses esitatud vastulauses, et ta ületas lubatud kiirust, kuna päike paistis silma ja ta ei pannud liiklusmärki tähele, samuti suhtles ta kõrvalistujaga. Kohus märgib seejuures, et rikkumine oli toime pandud I.F elukoha lähedal, samuti xxx vallas, mistõttu ei olnud tegemist menetlusaluse isiku jaoks võõra piirkonnaga, milles kehtivad liikluspiirangud oleks isiku jaoks üllatuslikult. Seega pani I.F teo toime vähemalt kergemeelsusest. Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
§ 50
lg 5 p 3 nõudeid ja pani sellega toime
§ 227lg 2 rikkumise.
KARISTUS 7.
§ 227
lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
- Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
- Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.
§ 227lg 2 näeb ette karistuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/h võrra.
Menetlusaluse isiku sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis keskmise piiri lähedale, s.o 29 km/h. Seega on isiku süü hinnatav keskmisena. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse kaebusest nähtuvat süü ülestunnistamist ja kahetsust. 3 4-19-4695
- Karistusliigi valikul võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse karistusregistri andmeid, mille kohaselt menetlusalusel isikul on 3 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest ning kõik määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. I.Fpuhul on tegemist isikuga, kes aasta jooksul on toime pannud juba neljanda samalaadse rikkumise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada käituma õiguskuulekalt ja see karistuse liik on ennast ammendanud. Karistusena tuleb kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
- Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt kaotab menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõiguseta oma töö ja on raskendatud lapse kooli ja tagasi minek. Kaebuse juurde ei ole aga esitatud ühtegi tõendit ei kaebuse esitaja töökohustuste ega ka lapse kohta (seda enam, et kaebuses on juttu ühest alaealisest lapsest, aga kohtuvälisele menetlejale esitatud kirjas lastest). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et ei töökohustuste täitmine ega ka lapse transportimine ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik pidi teadma, et sellisele liiklusalasele rikkumisele järgneb rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhi- või lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Siiski võttes arvesse isiku kaebuses esitatud väiteid, peab kohus võimalikuks mõnevõrra kergendada menetlusalusele isikule mõistetud karistust ja karistada I.F mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks.
- Lisaks selgitab kohus, et väärteokaristused kustuvad aasta jooksul alates karistuse täitmisest. Ekslik on kaebuse esitaja arusaam, et tema eelnevad karistused on juba peaaegu aegunud ja ei ole kustunud sellepärast, et ta on toime pannud uusi rikkumisi. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kohus selgitab, et kui kaebuse esitaja oleks oma rahatrahvid kohe tasunud, siis oleks need ka aasta pärast aegunud. Kõik rahatrahvid on aga tasumata ja senikaua väärteokaristused ei aegu.
- Eelnevat kokkuvõttes ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, karistades menetlusalust isikut mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4