4-19-2447/30

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 4-19-2447

1. detsember 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris G.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi Harju Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon
4. november 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. juuni
7. a otsus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
8. Kassatsioon rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. aprilli
11. a otsusega karistati G.B karistusseadustiku § 63 lg 1 kohaselt liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 alusel 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta juhtis
12. märtsil 2019 Tallinnas mootorsõidukit kiirusega 66 ± 3 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Seega ületas G.B lubatud sõidukiirust vähemalt 13 km/h. Lisaks ei olnud G.B kaasas mootorsõiduki juhtimise õigust ega isikut tõendavat dokumenti. Samuti oli tal läbimata kohustuslik perioodiline tervisekontroll, mistõttu oli tema juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 2 alusel peatunud. Kirjeldatud tegudega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 101 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
13. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles G.B kaitsja Rein Küttim kiiruse ületamise etteheites kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu või menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 alusel. Teistes väärteoetteheidetes taotles kaitsja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. Ühtlasi palus kaebaja hüvitada 349 eurot valitud kaitsja kulu.
14. Kaebaja leidis, et väidetava kiiruse ületamise toimepanemise koht ei ole selge. Pole tõendeid kiirusmõõtja taatlemise ja tehnilise korrasoleku ning mõõtja pädevuse kohta. Menetlusalusele isikule ei näidatud mõõdetud kiiruse näitu. Väärteoprotokoll on kirjutatud käekirjaga, millest ei ole võimalik eksimatult aru saada.
15. Harju Maakohtu
16. juuni
17. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. G.B taotlus valitud kaitsja kulude hüvitamiseks rahuldati.
18. Maakohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokolli menetlusalusele isikule nõuetekohaselt kätte andnud, mistõttu on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. VTMS § 70 lg-s 1 sätestatud kohustus anda väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu kehtib ka protokolli hilisemate täienduste kohta. Menetlusalusele isikule anti väärteoprotokoll, mis sisaldas ainult kiiruse ületamise ning dokumendi esitamise kohustuse rikkumise etteheiteid. Juhtimisõiguse peatumise kohta koostati hiljem väärteoprotokolli lisaleht, mis anti R. Küttimile, mitte menetlusalusele isikule. VTMS § 70 lg 3 kohaselt võib väärteoprotokolli koopia anda menetlusaluse isiku asemel kätte tema kaitsjale, kuid kohtuväline menetleja ei kontrollinud VTMS § 20 lg-s 1 kaitsjale esitatud nõuete täidetust, s.t seda, kas R. Küttimil on õigusteaduse magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Väärteotoimikus ei ole kaitsja diplomi koopiat. Kaitsja kvalifikatsioon tuvastati alles kohtumenetluses, mistõttu ei olnud see asjaolu väärteoprotokolli lisalehe üleandmisel menetlejale teada. Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja pidada R. Küttimit kaitsjaks, kellele võib väärteoprotokolli lisa menetlusaluse isiku asemel kätte anda.
19. Kohus märkis sedagi, et rikkumise toimepanemise koht on märgitud piisava täpsusega. Kaebuse esitajale oli arusaadav, kus ta etteheidetava teo toime pani. Kiirusmõõtur oli taadeldud, mida kinnitab ka taatlustunnistus. Politseiametniku pädevuses ei ole alust kahelda. Kiirusmõõturi näidu tutvustamata jätmine ei ole oluline rikkumine, kuna kiiruse mõõtmises ei ole alust kahelda. Väärteoprotokoll on koostatud küll halva käekirjaga ning selles on palju parandusi ja mahatõmbamisi, kuid protokolli tekst on siiski arusaadav. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis taotleb kohtuväline menetleja maakohtu otsuse tühistamist ja väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
21. Kassaator on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 ning lõike 2 mõttes. Maakohus saanuks väärteoprotokolli nõuetekohast kätteandmist, kaitsja kvalifikatsiooni kontrollimist ja kiirusmõõturi näidu tutvustamist puudutavate küsimuste lahendamisel tugineda tunnistajate ütlustele. Vaatamata kohtuvälise menetleja vastavasisulisele taotlusele kohus tunnistajaid üle ei kuulanud. Samas on kohus otsuses tuginenud tunnistaja ülekuulamise protokollis tehtud parandustele ehk avaldanud alusetult kohtuvälises menetluses ülekuulatud tunnistaja ütlusi. Kohus on otsuses tuginenud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollile, kuigi kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole seda avaldatud ega uuritud. Kohus on uurinud tõendeid valikuliselt. Selliselt toimides on kohus rikkunud tõendite vahetu uurimise põhimõtet.
22. Maakohus eksis, kui leidis, et kohtuväline menetleja ei kontrollinud R. Küttimi õigust menetluses osaleda. Väärteomenetluse seadustik ei kohusta menetlejat lisama väärteotoimikusse kaitsja haridust tõendava dokumendi koopiat ega reguleeri seda, millises vormis võib kohtuväline menetleja anda kaitsjale loa menetluses osaleda. Seega võib loa anda ka suuliselt. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
23. Kassaatori argumendid menetlusõiguse olulise rikkumise kohta väärteoasja arutamisel maakohtus väärivad tähelepanu.
24. Maakohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kui andis väärteoprotokolli lisa kätte R. Küttimile, kontrollimata tema vastavust VTMS § 20 lg-s 1 märgitud haridusnõuetele. Kohus leidis, et nendele nõuetele vastavuse kontrollimata jätmisel „jääks menetlusalusele isikule ekslik mulje, et teda esindab nõuetekohane kaitsja, kes aga tegelikult ei suuda kaitseõigust teostada.“ Sellega rikuti maakohtu hinnangul oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, mis tõi kaasa väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise kõigis G.B-le esitatud etteheidetes. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.
25. Kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumise võib tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. novembri
27. a otsust asjas nr 3-1-1-105-04, p 8). Praeguses asjas ei ole menetlusalune isik ega tema kaitsja kordagi väitnud, et G.B kaitseõigust oleks rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole seda ka tehtud. Nimelt on maakohus ise tuvastanud, et R. Küttimil on ja oli ka väärteoprotokolli lisalehe kätteandmise ajal nõutav haridus olemas. Seega vastas R. Küttim protokolli lisalehe kätteandmisel kaitsjale esitatavatele nõuetele, ta oli pädev kaitsjana tegutsema ja protokolli lisalehe kätteandmine kaitsjale menetlusaluse isiku õigusi ei rikkunud.
28. Õige on kassaatori seisukoht, mille kohaselt väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälist menetlejat lisama väärteotoimikusse kaitsja haridust tõendava dokumendi koopiat ega reguleeri seda, millises vormis võib kohtuväline menetleja anda loa kaitsjal menetluses osaleda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. aprilli
30. a määrus asjas nr 31-1-37-06, p 7.1).
31. Isegi juhul, kui protokolli täienduse kätteandmine kaitsjale oleks rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, oleks tohtinud menetluse lõpetada vaid protokolli täienduses käsitletud etteheites. Liiklusseaduse teisi rikutud norme sisaldav väärteoprotokoll anti menetlusalusele isikule isiklikult, seega väärteomenetlusõigust rikkumata.
32. Eeltoodud põhjustel rikkus maakohus väärteomenetlust alusetult lõpetades oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes.
33. Lisaks ülaltoodule ei järginud maakohus ka VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täies ulatuses arutamise (ab ovo) põhimõtet, mis on samuti käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Nii jättis maakohus kogumata asjakohased (isikulised ja dokumentaalsed) tõendid kiirust mõõtnud ametniku pädevuse ja menetlusalusele isikule kiirusmõõturi näidu tutvustamise kohta (vt eespool p 3) ning tugines samas tõenditele, mida kohtulikul arutamisel ei avaldatud ega uuritud vahetult (tunnistaja A. V-i kohtuvälises menetluses antud ütlused; kõik dokumentaalsed tõendid). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
34. juuni
35. a otsus asjas nr 4-17-5471/47, p-d 11, 15 ja 16.)
36. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2, § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
37. juuni
38. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)