1-17-8761/103

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-8761 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse Siim Raev ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann, määruskaebus liik RESOLUTSIOON
4. Jätta Siim Raevu ja tema kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmanni määruskaebused läbi vaatamata.
5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Raul Tosmann Siim Raevule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Siim Raevult Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot.
7. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Harju Maakohtu
9. märtsi
10. a otsusega tunnistati Siim Raev süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks ning S. Raevule mõisteti 2 aastat vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu
11. augusti
12. a otsusega mõistetud karistusega mõistes liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust alates
13. juunist
15. Tartu Maakohtu
16. veebruari
17. a määrusega vabastati S. Raev tingimisi enne tähtaega ning ta allutati elektroonilisele valvele. Katseaeg määrati kuni
18. aprillini
19. Elektroonilise valve kestuseks määrati 7 kuud. Lisaks kontrollnõudetele määrati S. Raevule kohustused mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas ühe nädala jooksul vabanemisest arvele, alluda ettenähtud psühholoogilisele või psühhiaatrilisele sõltuvusravile, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (va pereliikmed).
20. Tartu Maakohtu
21. oktoobri
22. a määrusega allutati S. Raev katseajal täiendavalt elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud, kuid mitte kauem kui katseaja lõpuni.
24. novembril
25. a tegi kriminaalhooldaja kohtule ettepaneku pöörata S. Raevu karistus täitmisele. S. Raev rikkus elektroonilise järelevalve korda. Lisaks tuvastas ametnik KarS § 75 lg 2 p-s 7 nimetatud rikkumise (teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (välja arvatud pereliikmed) kohustuse rikkumise.
26. detsembril 2019.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja ettepaneku juurde lisades, et vahepeal PPAst laekunud informatsiooni kohaselt tuvastati S. Raevul narkootikumide tarvitamine, st kriminaalhooldusalune on rikkunud narkootikumide tarvitamise keeldu.
27. Tartu Maakohtu
28. detsembri
29. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati.
30. Kohus tuvastas, et S. Raev rikkus neljal korral (7., 8.,
31. ja
32. novembril
33. a) elektroonilise valve täitmisega seotud tingimusi. Kohus luges rikkumised tahtlikeks, arvestades, et tegemist on korduvate rikkumistega. Isikule on ajakava tutvustatud, mille kohta ta on andnud allkirja.
34. S. Raev on katseaja jooksul kahel korral tarvitanud narkootilisi aineid.
35. septembril
36. a kontrolliti kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid ja S. Raevul tuvastati kanepi tarvitamisele viitavad tunnused.
37. novembril
38. a tuvastas politseipatrull taas S. Raevul kanepi tarvitamise tunnused. S. Raev kinnitas, et tarvitas kanepit
39. novembril 2019 kodus. Kohus luges rikkumised tahtlikeks.
40. KarS § 75 lg 2 p 7 rikkumised usaldusväärselt tõendamist leidnud ei ole, kuivõrd S. Raevule võis olla teadmata asjaolu, et ta suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega.
41. Kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ei ole ega täida eesmärki. Kohus andis S. Raevule võimaluse kanda karistust vabaduses. Ta vabastati tingimisi enne tähtaega
42. veebruaril
44. oktoobril
45. a määrati ta täiendavalt elektroonilisele valvele kestusega 5 kuud. Vaatamata talle antud võimalustele, on S. Raev jätkanud kohustuste rikkumist. Arvestades S. Raevu suhtumist, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud ega tulemuslik. Võttes arvesse rikkumiste korduvust ja rikutud kohustuste sisu, on põhjendatud pöörata karistus täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS
46. S. Raev ja tema kaitsja taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata.
47. Kaitsja arvates on karistuse täitmisele pööramine ennatlik. Kaalumata on täiendavad võimalused süüdlase parandamiseks ja ümberkasvatamiseks. Kriminaalhooldaja võttis kõik selgitused ühel päeval, mis näitab, et kriminaalhooldaja ainsaks eesmärgiks oli ettepaneku -2- tegemine karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja ei teinud S. Raevule ühtegi hoiatust ning enda minetusi arvestamata taotles karistuse täitmisele pööramist.
49. novembril
50. a väljendas S. Raev ka pahameelt, et tema sõltuvusprobleemiga ei ole kriminaalhoolduses tegeletud. Asjakohaseks ei saa pidada kriminaalhooldaja selgitusi, et S. Raev ei ole sõltuvusprobleemist kriminaalhooldajat teavitanud. Kriminaalhooldajale olid teada S. Raevule katseajaks pandud lisakohustused. Seega ei saanud ta õigustada oma tegemata jätmisi teadmatusega S. Raevu sõltuvusprobleemist. Paraku on S. Raev kanepisõltlasena jäetud kriminaalhooldaja vajaliku abita ja tähelepanuta. S. Raevu puhul tuleb aga esile tõsta, et ta läks ise psühhiaatriakliinikusse abi otsima ja ka sai seda, ent paraku kriminaalhooldaja süül liiga hilja. Sisu- ja nõuetekohasel kriminaalhooldusel juba
51. a veebruaris psühhiaatriakliinikusse suunamisel oleks kaitsja arvates elektroonilise valve kohustuse rikkumine narkootilise aine tarvitamise osas olnud välistatud.
52. Arusaamatuks jääb ka kriminaalhooldaja väide, et S. Raev lahkus neljal korral varem töölt. Siin on tegemist ilmselgelt puuduliku ajakava koostamisega kriminaalhooldusametniku enda süül. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks pidi S. Raev (kes sai töökohast positiivse iseloomustuse) tööpäeva lõppedes täiendavalt pool tundi sihitult aega veetma, kus ta üldse pidi selle aja viibima ja mis on sellise ajakava mõte.
53. Kriminaalhooldaja etteheited on põhjendamatud ning sisukohane töö tema poolt on jäänud tegemata. Sellest ongi tingitud S. Raevu rikkumised, mis ei anna aga alust karistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhoolduse jätkamine oleks tulemuslik ning võttes arvesse rikkumiste sisu ja korduvust, mis paljuski on tingitud puudulikust kriminaalhooldusest, ei ole põhjendatud erakorralist ettekannet rahuldada ega pöörata S. Raevule mõistetud ärakandmata vangistust täitmisele.
54. S. Raev selgitab, et lahkus tõepoolest varem töölt neljal korral ning rikkus ka kohustust mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
55. Töölt varem lahkumisi põhjendab S. Raev varem antud selgitustega. Täiendavalt lisab ta, et selgitused kõigi rikkumiste kohta võeti samaaegselt. Kriminaalhooldaja aga teavitas S. Raevu rikkumistest alles pärast
56. rikkumist, kuigi valvekeskus informeerib hooldajat momentaalselt igast rikkumisest eraldi.
57. Kanepisõltuvuses osas ei ole S. Raev kriminaalhooldaja poolset abi ja toetust saanud. Seda on ta otsinud ja saanud iseseisvalt. Psühhiaatri vastuvõttude ja raviga on S. Raev juba probleemidest jagu saamas.
58. Paika ei pea kriminaalhooldaja väide, nagu poleks S. Raevuga võimalik kriminaalhooldust jätkata.
59. novembril
60. a, mil kriminaalhooldaja tegi kohtule ettekande, oleks ta pidanud tegema kirjaliku hoiatuse, nagu kriminaalhooldusseadus ette näeb. Varsti juba aasta aega käib S. Raev kriminaalhoolduses ainult elektroonilise valve ajakavasid koostamas, ent kriminaalhooldaja ei ole temaga kordagi vestelnud, ega uurinud abivajadust. Kõik probleemid on S. Raev lahendanud iseseisvalt. S. Raev palub kohtult võimalust jätkata kriminaalhoolduse ja raviga väljaspool vanglat, sest praegusel juhul katkestaks vangistus juba tulemusi andnud ravi ning raske vaevaga saavutatu. -3- RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
61. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
62. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised S. Raevu puhul tuvastatuks. Määruskaebustes märgitu kohaselt on rikkumised aset leidnud põhjusel, ent need on põhiliselt seletatavad kriminaalhooldaja töö kvaliteediga. Nimelt leiavad nii kaitsja kui ka S. Raev, et kui kriminaalhooldaja oleks pakkunud S. Raevule abi ning koostanud ka ajakavad vastavalt tegelikule olukorrale, ei oleks rikkumisi toimunud.
63. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
64. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
65. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et tegemist ei ole S. Raevu esimese rikkumisega – vaatamata varasemalt talle antud võimalustele jätkata karistuse kandmist vabaduses, hoidis S. Raev korduvalt ja tahtlikult kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et S. Raevu suhtumise tõttu tuleb tema katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
66. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas vähene. Seetõttu puuduks S. Raevu kaitsja määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
67. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
68. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on taotluse järgi tutvunud kohtumäärusega, vestelnud kahel korral telefonitsi S. Raevuga kokku 1 tunni ja koostanud määruskaebust 1 tunni. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus leiab, et juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
69. juuli
70. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1 on kaitsja taotlus põhjendatud. -4-
71. Kuna S. Raevu määruskaebust ei rahuldata (see jääb läbi vaatamata), tuleb määratud kaitsjale makstav tasu 129,60 eurot kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel S. Raevult riigi kasuks välja mõista. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -5- Tiit Lõhmus