TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja (rii

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 392 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 7 (seitse) kuud; KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 10.-11.12.2014, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda kandmata karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata K.Kle katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust 6 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu; tühistada K.Kle tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2. Kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 välja mõista K.Klt sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 709,70 eurot (sealhulgas ekspertiisitasu 707 eurot) riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 1438 (üks tuhat nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot 70 senti tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates
3. a novembrikuust igakuise menetluskulu osa 119 (ükssada üheksateist) eurot 90 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 K.Kle õigusabi osutamisega seonduv advokaadi aja- ja sõidukulu 243,60 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) 31.10.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 1KKATV); 2) 09.11.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 2KKATV); 3) 15.11.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 3KKATV) – jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde; narkootiline aine (hoiul EKEI keemiaosakonnas) –

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada; 2.4 advokaat Kaja Kiilo kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada 117,60 eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele 3. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5

§ 317

kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6

§ 248

lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED 1. Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on K.K toime pannud kuriteona viiel korral väikese koguse narkootilise või psühhotroopse aine toimetamise üle riigipiiri KarS § 392 lg 1 järgi, mis alates 01.01.2015 on kvalifitseeritav narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses üle riigipiiri toimetamisena süstemaatiliselt KarS § 183 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil, amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin ehk MDMA, kanep ja selle töötlemisproduktid (marihuaana, hašiš jne) ning 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiin (25BNBOMe) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, tellis Hollandi Kuningriigist seni tuvastamata isikult ajavahemikus oktoober-november 2013 vähemalt viiel

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.

1. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 392 lg 1 (alates 01.01.2015 KarS § 183 lg 1) näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud

1. peatüki
2. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
3. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
4. jaos ( ; § 189 - § 192). 4.
5. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud

§-s

1. 4.1.
2. Sundraha

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot.

3 Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse

1. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. 4.1.
2. Riigi õigusabi

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt

§ 43

(Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse

1. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 4.1.2.
2. Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava K.K kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud 270 eurot. 4.1.2.
3. Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava K.K kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Taotluse punktis 4 (Riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud) on kaitsja arvestanud sõidukuludeks 93,60 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 4.1.
4. Ekspertiisitasu

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 707 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad: Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot, akti nr 13E-AN1461 (õiend lk 10). Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 168 eurot, akti nr 13E-AN1467 (õiend lk 18). Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 84 eurot, akti nr 13E-AN1454 (õiend lk 26). Narkootilise aine ekspertiisi maksumus 371 eurot, akti nr 14E-AN1386 (õiend lk 41). 4.1.4. Muu menetluskulu

§ 175

lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu –2,70 eurot. 4.

1. Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale K.K arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 387,60 (270 + 117,60) eurot ning muu kriminaalmenetluse kulu 709,70 eurot (ekspertiisitasu 707 eurot ja postikulu 2,70 eurot). 4.
2. Menetluskulude hüvitamine

§ 189

lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (

§ 189

lg 2).

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse

§-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid.

§ 175

lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus K.Klt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 144 eurot (s.h käibemaks). K.Kle õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 243,60 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine 4 selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad kordades sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad

§ 180alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Arvestades kohtu põhjendusi menetluskuludes ja seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb K.Klt riigi kasuks välja mõista kriminaalmenetluse kuluna sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 144 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 709,70 eurot. 4.

1. Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Kaja Kiilole 117,60 eurot.
2. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. K.K on kahtlustatavana kinni peetud 10.-11.12.2014, seega on K.K viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olevad asitõendid 1) 31.10.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 1KKATV); 2) 09.11.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 2KKATV); 3) 15.11.2013 postisaadetise läbivaatusel ära võetud ümbrik (pakend 3KKATV) – tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; narkootiline aine (hoiul EKEI keemiaosakonnas) – tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5