4-19-4853/5

4 – 19-4853 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4853 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi 1 E.F väärteoasi NPALS § 15 lg.1 järgi – Väärteoprotokoll AB 1571598 26.08.2019.a. /väärtegu nr. 2317,19,006407/ Menetlusalune isik E.F isikukood XXX elukoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 30.09.2019.a Tallinna kohtumajas. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Vizel , menetlusalune isik esitas kirjaliku taotluse asja arutamiseks ilma tema osavõtuta. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada E.F NPALS § 15 lg.1 järgi ning mõista karistuseks arest 9(üheksa) päeva. Arest 9(üheksa) päeva kuulub kandmisele Lääne prefektuuri Paide arestimajas Tallinna tn.12 Paide . Arest kuulub kandmisele KarS § 66 alusel osade kaupa a’ 3 päeva kaupa ning arest peab olema kantud
2. detsembriks 2019.a. Aresti ärakandmist arvestada alates aresti kandmisele asumisest. Tähtajaks aresti kandmata jätmisel kohaldatakse sundtoomist. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud. 26.08.2019.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt E.F 23.04.2019.a. Tallinnas kell 19.31 xxx maja trepikojas valdas ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin. Rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg.1 ning väärtegu on kvalifitseeritud NPALS § 15 1 järgi. Kohtuistung E.F-i väärteoasjas toimus 30.septembril 2019.a. .Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud , kuid esitas kohtule taotluse väärtegu arutada ilma tema kohalolekuta. Viibib xxx tööl . Kui mõistetakse karistuseks arest, on menetlusalusel isikul taotlus aresti kandmiseks osade kaupa. . Eelnevast tulenevalt arutab kohus E.F-i väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada E.F väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest kokku arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik on toime pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse rikkumise, mille eest tuleb mõista rangem karistusviis ehk arest, samuti on isikut varem väärteokorras korduvalt karistatud , sealhulgas ka samaliigiliste rikkumiste eest . Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke 1 materjale, leidis, et E.F-i süü NPALS § 15 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: -menetlusaluse isiku kinnipidamise kohta tehtud ettekanne, et soonkinnitusega kilekotti valget värvi pulbrilise ainega /tl.12,); isiku juurest on leitud 3 -kriminaalasjas nr. 19230100303 tunnistajana üle kuulatud E.F-i ütlustega,milles ta tunnistab, et on sõltlane ja tema tuttav F pani tema suitsupaki sisse mitu amfetamiiniga kilekotikest ning tema pani suitsupaki endale taskusse , teades, et need lähevad müügiks.Kui politsei ta kinni pidas, leiti ta rahakoti vahelt kilekott amfetamiiniga, mille ta oli F käest enda tarbeks ostnud, samuti leiti tema suitsupakist kolme grammine amfetamiini pakike ja 1-grammine amfetamiini pakike. /tl.16-17/; kriminaalasjas nr. 19230100303 tehtud ekspertiisiaktiga nr.19E-AN0466 05.06.2019.a. tuvastati, et kilekottides oli amfetamiin /tl. 20-21 / 2 -karistusregistri väljavõtte kohaselt on E.F 12 kehtivat väärteokaristust /tl.5-7/. Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – E.F-ile inkrimineeritud väärtegu NPALS § 15 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti ,õigusrikkumine on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse sätete rikkumise toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik E.F on ise kriminaalasja raames andnud tõeseid ütlusi ning tunnistanud, et tal on narkosõltuvus ning andnud ütlusi, et tema valduses oli väikeses koguses narkootilist ainet. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud E.F-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus tuvastas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise. Kohus asub seisukohale, et kuna E.F on kehtivaid väärteokaristusi kaksteist, nendest enamus NPALS § 15 1 rikkumised, millest viimase eest on aastast 2014, kuid nagu E.F ise tunnistas, on ta sõltlane ning on ainult juhus, et teda pole peale 2014.a. NPALS sätete rikkumise eest kinni peetud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et antud rikkumise puhul tuleb menetlusalusele isikule E.F-ile karistuseks kohaldada aresti .Menetlusalune isik on ka ise suhtunud oma rikkumisse väga vastutustundetult. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, asja arutamine toimus ilma tema kohalolekuta, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatule täitmisele asumisele ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma, samuti kuulub arest ärakandmisele ositi . Kohus määrab kohtuotsuse jõustumisest arvates aresti ärakandmise tähtajaks
3. detsembriks 2019.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111,
4. Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3 4