4-19-3391/7

4-19-3391 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-3391 (2302,19,007839) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu K.I ; sünniaeg: XXX; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx Raul Annuka, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. K.I süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 10 (kümme) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi, ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 27.10.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. Väärteotoimikus asuv ümbrikusse pakendatud CD plaat fotodega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 1 alates selle kuulutamisest, s.o alates 06.09.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 27.05.2019 koostatud väärteoprotokollist nr 20190527375701 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 27.05.2019 kell 08:57 peeti xxxx tänav xxxx juures (xxxx suunas), xxxx kinni sõiduk, mida juhtis K.I, kes juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav ja tunnistab end süüdi. Töötaja, kes pidi autot juhtima jõi ennast täis. Pidi ise rooli minema, et auto xxxx keskuse juurest ära viia. Kuna pidi ise bussijaamast bussiga ära sõitma, viis auto bussijaama parklasse. Helistas inimesele, kes pidi sõiduki üle võtma. On kaua aega xxxx töötanud, seetõttu ei ole juhtimisõigust taastanud. xxxx on ka vahepeal kinni peetud. Varasemad trahvid on tasumata, kohtutäiturid peavad kinni. Viimast trahvi tasuma asunud ei ole. Oleks nõus tegema üldkasulikku tööd, mitte niisama istuma. Saaks olla sellega rohkem kasulik. Kui määratakse arest, siis taotleks ositi kandmist. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud. Arvestades isiku karistusandmeid, on suur tõenäosus, et paneb toime kuriteo. Taotleb aresti 10 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt K.I juhtimisõigus 27.05.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli taastamata alates 30.01.
8. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui juhtimisõigus oli taastamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 22.12.2015 kui oli kinni peetud samasuguse väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 22.12.2015 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse taastamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv ja menetlusalune isik oli väärtegu toime pannes isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 2 olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on eelnevalt juba kahel korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Samuti on isikut ka teiste liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest korduvalt karistatud. Nii eelnimetatud liiklusalaste väärtegude kui ka teiselaadsete väärtegude eest on isikut karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Seejuures on üks rahatrahvidest karistuse täitmata jätmise tõttu asendatud ka arestiga. Seejärel on ta taaskord vaatamata juhtimisõiguse puudumisele juhtinud sõidukit isikuna, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega varasemad karistused rahatrahvide näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades eelmiste määratud rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide maksmiseks või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahvid pole oodatud mõju taganud. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba ajal, mil tal on juhtimisõigus puudub, korduvalt kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Kohtuistungil esitas kohtuvälise menetleja kohtule kiirmenetluse otsuse, mille kohaselt on menetlusalust isikut ka pärast menetlusesemeks olevat väärtegu 06.07.2019 karistatud LS § 201 lg 1 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, mida menetlusalune isik samuti tasuma hakanud ei ole. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik teadlikult ignoreerib määratud karistusi, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Kuivõrd isikut on ka varasemalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt ja karistatud mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata, on menetlusalune isik üheselt teadlik nii toime pandud teo keelatusest, võimalikest põhikaristustest kui ka nende tähtaegadest. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa. Seda kinnitab ka asjaolu, et vähem kui kahe kuu möödudes pani ta toime juba uue samalaadse väärteo. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samas leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut on arestiga karistatud neli aastat tagasi ja sedagi asenduskaristusena, peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. 3 Menetlusalune isik taotles aresti asendamist üldkasuliku tööga, kuid kohus leiab, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusaluse isiku puhul ei ole tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud ja esmakordse aresti mõistmisel võiks kaaluda selle asendamist. Menetlusalust isikut on korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata ning väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvi asendamine arestiga ei ole samuti oma eesmärki täitnud. Menetlusalune isik on ka pärast menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannud samalaadse väärteo, mis näitab seda, et menetlusalust isikut varasemad karistused ei ole mõjutanud. Seega juba menetlusaluse isiku karistusandmed välistavad mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamise. Menetlusalune isik selgitas, et ta töötab ning ta taotles seoses sellega karistuse kandmise määramist osadena, säilitamaks võimaluse edasi töötada ja karistust kanda nädalavahetustel. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusalune isik töötab, peab kohus võimalikuks taotlus karistuse kandmise määramises ositi rahuldada ja määrata karistuse kandmine ositi, andes karistuse ära kandmiseks menetlusalusele isikule pikema ajavahemiku, et karistuse kandmine ei tingiks töö kaotust. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4