1-08-4915/10

1-08-4915 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2009.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-08-4915 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Kaire Päri Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava D.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Prokurör Katrin Lindpere Kinnipeetav D.H Isikukood: XXX; elukoht: xxx Adv.Aivar Kello Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata D.H (isikukood: XXX) Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista D.H-lt kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber
3. Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus, Kalevi
4. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse määrus menetluskulude osas sundtäitmisele ja sellega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused D.H on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 17.06.2008.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-4915 KarS § 331 järgi ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 19.05.2005.a otsusega mõistetud karistuse 5 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust võrra, liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 5 kuud 9 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.11.2004.a ja lõpeb 12.04.2010.a. Tartu Maakohtu 13.01.2009.a määrusega jäeti D.H vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. D.H on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 16.09.1999.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 18.11.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 1 aasta vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga; 3) 16.04.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 - § 15 lg 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel 1 aasta 1 kuu vabadusekaotust; 4) 12.12.2002.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2102 lg 2 p 1 ja § 201 järgi 1 aasta 3 kuud vangistust; 5) 27.08.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 1 järgi 2 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; 6) 19.05.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aastat 5 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 5 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt D.H distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav asub vabanedes elama endisesse elukohta Tallinnas. Soovib õppima minna õhtukooli, et omandada põhiharidus. Omab pikka tööstaaži ehitusel abitöölisena. Vabaduses oli toimetulek hea, kuid kinnipeetav tunnistab, et enamuse tulust teenis kuritegelikul teel. Tasumata haginõudeid on väidetavalt umbes 40 000 krooni. Kinnipeetava sõnul on ta katkestanud kõik suhted kriminaalkorras karistatud isikutega. Narkootikumide tarvitamist alustas 1997.a, tunnistab, et oli sõltuvuses. Läbinud sõltuvusprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi Convictus. Vangla hinnangul ei saa kinnipeetava vabanemisel välistada uue varavastase või narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemist. Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.H ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht õele kuuluvas korteris. Kindel töökoht ja materiaalne toetus puudub. Madal haridustase ja kutseoskuste puudumine raskendavad töökoha leidmist. Ema ja õe sõnul kuuluvad D.H tutvusringkonda kriminaalse taustaga tuttavad, kes võivad talle ka edaspidi negatiivset mõju avaldada. Tsiviilnõudeid on üle 40 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on korduv karistatus, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning kriminaalhooldusel olles pani toime uue kuriteo, puudub tööharjumus ja –kogemus, narkootikumide tarvitamine, kriminaalse taustaga suhtlusringkond, riskeeriv ja hoolimatu elustiil. Eeltoodu alusel leiab kriminaalhooldusametnik et D.H uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge, mistõttu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud D.H ennetähtaegne vangistusest vabastamine, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on kõrge. 2 Kaitsja arvates tuleks D.H-le anda võimalus ennetähtaegselt vanglast vabanemiseks, mis annaks võimaluse tema üle teatud aeg kontrolli teha. D.H avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et D.H tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri vastuväidetega. Tõepoolest, vaatamata positiivsetele lubadustele ei ole võimalik ignoreerida seda, et D.H tegelikult puudub kindla töökoha võimalus ja teda on karistatud kohtu poolt viimase 10 aasta jooksul 5 korda ning kuriteod on läinud raskemaks. Peale selle on tal olnud vanglas distsiplinaarkaristused ja ta on toime pannud vanglas kuriteo – narkootikumi tarvitamise. Senise elukäigu taustal ei saa kohus pidada võimalust õe korteris elamiseks piisavaks garantiiks kindla elukoha tähenduses kriminaalhoolduse jaoks. Eeltoodu näitab, et D.H on enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis koos kindla töö ja elukoha küsitavusega välistavad tema vanglast ennetähtaegse vabastamise. Kohtunik 3