1-09-4487/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.

1. 2009 Tartu Kohtumaja Asja number 1-09- 4487 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Jane Oidsalu Prokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu R.K (R.K) vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsutamine R.K ( ik: XXX; kannab Tartu Maakohtu 27.04.2009 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9; § 209 lg 2 p 1, 3; § Süüdimõistetu 349 ja § 345 lg 1 järgsete kuritegude eest mõistetud liitkaristust1 aasta ja 5 kuud vangistust; karistusaja algus 04.12.2008 ja lõpp 03.05.2010, ennetähtaegse vabanemise teoreetiline võimalus 18.08.2009) Kaitsja advokaat Tiia Tafenau (Advokaadibüroo Sirje Must ) Juhidudes KrmS § 426 lg. 2, kohus Krimnaalasja täitemenetlus Määras : Jätta süüdimõistetu R.K ennetähtaegselt vanglast vabastamata temale Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 27.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ühe aasta ja viie kuulisest vangistusest( karistuse algus 04.12.2008). Mentluskulud panna R.K-le. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja R.K-lt menetluskuluna advokaaditasu 300(kolmsada kolmkümmend) krooni riigieelarvesse. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB-s 10220034800017, viitenumber
2. Vabatahtliku täitmise aeg 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale. Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates määruse kuulutamisest , s.o. alates 07.08.
3. Asjaolud Tartu Maakohtu 27.04.2009 otsusega tunnistati R.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9; § 209 lg 2 p 1, 3; § 349 ja § 345 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti R.K-le liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. Karistusaja algus 04.12.2008 ja lõpp 03.05.
4. R.K on kuuel korral kriminaalkorras karistatud; väärtegude eest on teda karistatud 7 korral. Menetlusosaliste seisukohad R.K selgitas kohtuistungil, et vabanedes soovib asuda tööle koka või baarmani abina tunnitasuga 22 kr/h. Alkoholiprobleemi ta enda juures ei näe. Elama asuks vanemate elukoht xxx. Tartu Vangla iseloomustus: Nähtub, et suhted päritoluperekonnaga on keerulised. R.K on kergesti mõjutatav , nõrga frustatsioonitaluvusega. R.K on enda sõnul olnud pikeme perioodi jooksul alkoholi liigtarvitaja , väidetavalt sooritanud kuriteod alkoholijoobes. R.K ei tunnista mingeid alkoholi liigtarvitamisest tekkinud probleeme ning ei ole valmis koostööks sellel teemal. R.K on väljendanud vestluses mõningaid kurtegeliku mõtteviisi pooldavaid seisukohti, samuti esineb negatiivsest meelestatut ametiisikute vastu, koostöövalmis on ta minimaalsel määral omakasu eesmärgil; R.K ei tunnista ühiskonnanormide vajalikkust, ei näe ennast ühiskonnas vajaliku osana; tingimis karistus on pööratud täitmisele; R.K ei teadvusta tekitatud kahju ning ei oma motivatsiooni oma käitumist muuta. R.K on hasartmängusrluse tõttu tekkinud võlgnevusui; R.K oam käitumises negatiivseid tulemusi ei näe. R.K enesehinnang tundub vestluse põhjal olevat mõningal määral kõrgendatud ning enesehinnangu alus ei ole ühiskonna polt aktsepteeritav. Korduvad kuriteod ja võimetus õppida vigadest viitavd impulsiivsusele; on esinenud impulsiivset käitumist konfliktsituatsioonis. R.K ei oska nimetada elus ette tulevaid probleeme; probleemide lahendamisel kasutanud ebaefektiivseid lahendusstrateegiaid (alkohol, vägivaldsus, kuritegevus ). Käitumine olnud tihti impulsiivne, mõtlematu tagajärgedega mittearvestav. Tartu Vangla on uue kuriteo toimepanemise riski hinnanud R.K puhul kõrgeks. Kriminaalhooldusosakonna iseloomustuses nähakse võimalust R.K ennetähtaegselt vanglast vabastada. R.K saaks vabanemisel asuda elama vanemate juurde x. Kriminaalhooldajale ei ole R.K töökohta, kuhu ta vabanemisel tööle asuks, nimetanud. Kohtutäiturite andmebaasi järgselt on R.K vastu rahalisi nõudeid 235 008,14 krooni; vanimad nõuded 2001 aastast. R.K on kriminaalhooldusel olnud kaks korda, neist esimesel korral ennetähtaegselt vabastanuna; esimene katseaeg kulges halvasti. Teisel katseajal olnud alkoholiprobleemid ; teine katseaeg jäi pooleli vahistamisest tulenevalt uue kuriteo toimpanemisest . Kriminaalhooldaja on tõdenud, et senised kriminaalhooldused ei ole andnud positiivseid tulemusi. Kriminaalhooldusosakond on uue kuriteo riskifaktoritena välja toonud: madal haridustase, tööharjumuse puudumise, mõjutatavuse, suhtlusringkonna kriminaalse tausta, 2 alkoholi liigtarbimise, tasumata rahalise nõuete suurer hulga, kõrgendatud ootused oma toimetulekule pärast vangistust. Samas on ettekandes nõustutud R.K ennetähtaegse vabastamisega ning temale kriminaalhoolduse üld ja erikohustuste panemisega. Prokurör Alar Häidberg ei pidanud võimalikuks R.K ennetähtaegselt vanglast vabastada. R.K on 7 korral kriminaalkorras karistatud isik. On mõttetu lootus , et R.K ennetähtaegselt vabastades asuks seaduskuulekale teele. Prokurör viitas sellele, et R.K ei ole vanglas midagi kasulikku teinud, ta ei ole osalenud sotsiaalprogrammides. Prokurör oli seisukohal, et kriminaalhooldus ei ole võlurohi, mis inimest suunab. R.K on enamik kuritegudest toime pannud tema enda sõnul alkoholijoobes, kuid ei teadvusta endale seda; R.K enda sõnad selles, et ta ei saa midagi lubada on ilmekad . Kaitsja Tiia Tafenau pidas võimalikuks R.K kriminaalhoolduse alla vabastada. Tal on olemas elukoht , võimalik töökoht; on nõus seaduskuulekalt elama ja madalapalgalisi töid tegema. Asjaolu , et R.K ei näe endal alkoholiprobleemi, näitab tema enesekindlust; kriminaalhoolduse järelevalve all suudaks ta õiguskuulekalt elada. Mitmeid R.K kuritegusid võib tema nooruse arvele kirjutada. Kohtu põhjendused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, on seisukohal, et R.K vanglast ennetähtaegne vabastamine ei ole praegu põhjendatud. R.K on korduvalt karistatud, ennetähtaegselt vabastatud, teda on karistatud katseajal toime pandud kuritegude eest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub et senini ei ole R.K kriminaalhooldusega toime tulnud. Kriminaalhooldusosakonna ettekanne ei ole mõistetav; välja on toodud R.K kohta negatiivsest ning uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid välja toodud, kuid ometi on väljendatud seisukohta , et R.K saaks ennetähtaegselt vanglast vabastada ja määrata kriminaalhooldusele pannes talle ka erikohustuse mitte katseajal tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekandes toodud lühike põhjendus, et „noormehele võiks anda veel ühe võimaluse tõestada oma sobivust kriminaalhooldusele“, ei ole kooskõlas R.K koha käivate iseloomustava materjalide. Seepärast kohus ei aktsepteeri kriminaalhooldaja seisukohta vaid lähtub R.K osas Tartu Vangla iseloomustusest ,milles neli inimest on andmeid kogunud R.K kohta (isiklik toimik). Tartu Vangla poolt R.K iseloomustusest nähtub, et suhted päritoluperekonnaga on keerulised. Välja on toodud R.K kergesti mõjutatavus, tema nõrk frustatsioonitaluvus. Vaatamata R.K poolt alkoholijoobes kuritegude toime panemisele , ei tunnista R.K mingeid alkoholi liigtarvitamisest tekkinud probleeme ning ei ole valmis koostööks sellel teemal. See näitab et R.K ei tunnista võimalikke riskifaktoreid. R.K on väljendanud vestluses mõningaid kuritegeliku mõtteviisi pooldavaid seisukohti, samuti esineb temal negatiivsest meelestatut ametiisikute vastu; koostöövalmidus minimaalne. Negatiiivesena on välja toodud see, et R.K ei teadvusta tekitatud kahju ning ei oma motivatsiooni oma käitumist muuta ning R.K oma käitumises negatiivseid tulemusi ei näe. R.K enesehinnang tundub vestluse põhjal olevat mõningal määral kõrgendatud ning enesehinnangu alus ei ole ühiskonna poolt aktsepteeritav, tema võimetus õppida vigadest viitavad impulsiivsusele, ta ei oska nimetada 3 elus ette tulevaid probleeme; probleemide lahendamisel kasutanud ebaefektiivseid lahendusstrateegiaid (alkohol, vägivaldsus , kuritegevus ). Käitumine olnud tihti impulsiivn, mõtlematu, tagajärgedega mittearvestav. Tartu Vangla on uue kuriteo toimepanemise riski hinnanud R.K puhul kõrgeks. Prokuröri hinnang langeb suures osas kokku Tartu Vangla hinnanguga R.K-le. Eeltoodud iseloomustuste valguses näib krimnaalhooldusosakonna hinnag pinnapealne ja ei ole põhjendatud, mistõttu kohus kriminaalhooldaja hinnagut arvestada ei saa. Kohus arvestab Tartu Vangla põhjalikku iseloomustust R.K kohta ning sellest tulenevalt ei pea võimalikuks ennetähtaegselt vanglast vabastada R.K. R.K-le oleks vajalik vangistuses läbida mõni sotsiaalprogramm, et eluprobleeme mõtestada ja ettetulevaid probleme lahendada. Kriminaalhooldus ei taga R.K-le sotsiaalsete programmide läbimist ning kriminaalhoolduses teostatav kontroll võib osutuda ebapiisavaks et tagada R.K õiguskuulekaks käitumine. Jätta R.K ennetähtaegselt vanglast vabastamata temale Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 27.04.2009 kohtuotsusega mõistetud ühe aasta ja viie kuulisest vangistusest (karistuse algus 04.12.2008). Menetluskulu panna KrMS § 180 lg. 1 alusel R.K-le. Peet Teidearu Kohtunik 4