1-12-1863/19

Kriminaalasi nr.1-12-1863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-1863 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 28.05.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid L.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu L.F isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta L.F tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 02.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.F-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. L.F on Viru Maakohtu 04.04.2012 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 2 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.10.2011 otsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel karistuse hulka arvatud eelvangistus. Karistuse kandmise algus 04.04.2012 ja lõpp 01.04.
2. 1 Kinnipidamisasutuses L.F-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Kinnipeetaval on isikuttõendav dokument, mis kehtib kuni 10.01.
3. Isikul on omandatud keskharidus. Riigikeele oskus puudulik. Hetkel osaleb riigikeele A1 taseme õppes. Omandanud xxx. Enne vangistust moodustas isiku pere sissetuleku elukaaslase töötasu, isiku enda töötasu ja lasteraha. K-raha andmetel on isikul tasumata rahalisi kohustusi erinevate kohtutäiturite ees seisuga 27.02.2013 summas 2029,27 eurot. Kinnipeetaval on võimaliku vabanemise korral võimalik asuda tööle xxx. Alates 10.12.2012 on kinnipeetav hõivatud vangla majandustöödel. Elukaaslane lubab isikut võimaliku vabanemise korral toetada materiaalselt ja moraalselt. Isik on eelnevalt rikkunud kriminaalhooldus nõudeid. Mõistab, et hoolimata sellest, et ta ei pea nõustuma kõigi ühiskonna reeglitega ei muuda see neid reegleid olematuks. Isik sooritas kuriteod olles alkoholijoobes. Alkoholijoobes muutub isik vägivaldseks. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla on isikul võimalus elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile xxx. Tegemist on kolme toalise majaga. Käesoleval ajal elavad majas Rxxx Axxx koos alaealise lapsega. R. Axxx andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks xxx. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on antud elamus kõik vajalikud tingimused. Rxxx Axxx töötab ning on nõus L.F vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Korralikke sõpru, kes teda vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Karistusregistri andmetel on L.F viis korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid oma elukaalase Rxxx Alxxx vastu. L.F on varasemalt neli korda karistatud tingimisi vangistusega, mis kõik ebaõnnestusid. Prokurör, kirjalikul esitatud seisukohaga vabanemiseks. ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks L.F taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et L.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.F-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. 2 L.F on kriminaalkorras karistatud 5- l korral (isikuvastaste kuritegude eest ja joobes juhtimise eest). Vangistust kannab esimest korda. Antud karistus mõisteti joobes juhtimise eest. Isikut on varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (toimepandud kuriteod on seotud alkoholi liigtarvitamisega) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning L.F-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem L.F on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks L.F-i uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu L.F-i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma 3