KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Resolutsioon) Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29-30.04.2013, 09-10.05.2013, 1415.05.2013, 17.05.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud asitõendi vaatlusi protokolli koos kuulutuse väljatrükkiga ( prokuröri toimiku lk 238-238), mille kohaselt kuulutuse sisuks on töö pakkumine Hiapaanias Valencias (Seviljas), kirjeldatud töö ja elamistingimused. Tunnistaja L Z ütluste kohaselt 2009 sügisel palus M N sõita bussiga Riiga inimeste veoks. Fama juurest võttis ta rahva peale ja sõitis Riiga. N sai aru, et grupi juht oli G.T . Sõidu ajal kuulas ta, et grupi juht korjas raha. Temale maksti sõidu eest umbes 300 eurot, maksis organiseerija. Kannatanu S B ütluste kohaselt helistas ta kuulutuses antud numbrile ja samal päeval leppis kokku kohtumise Tempo poe juures. Telefoni teel öeldi, et majutus on 100 €, et toas elab 2-3 inimest, majas pidi olema kuum vesi, apelsini kasti eest pidi makstama 1,1 €, tüki töö, riietus kerge, kuna on väga palav, töö raske, kaste tassida pole vaja, ütles, et ise töötas seal ja läheb tagasi. Kohtumisel lubas G.T tööd Valencias, apelsinide ja mandariinide korjamises, tema sõnedel saab ka pikemalt töötada ja korjata juurvilju, oliive, rääkis, et 2 nädalaga saab makstud 600€ tagasi teenida, et iga kodakondsusega saab tööd, et Valencias tuleb vastu inimene, kes vormistab dokumente ja annab elamise. Enda kohta ütles G.T, et paneb kokku grupi, organiseerib sõidu, sõidab koos inimestega ja hakkab tööle koos nendega, ütles et ise oli seal töötanud ja kavatses tagasi minna, oli näha, et inimene teab olusid Hispaania. Raha 600 eurot tasus kannatanu bussi kui sõitis Narvast Riiga. Saabudes Valenciasse tuli välja, et seal tööd ei ole, G.T ütles, et et alles 2 nädala pärast saab tööd, et tööd on kaugemal 800 km, ta kinnitas, et seal on tööd ning inimesed otsustasid edasi sõita. El Rossiosse jõudsinad 11,11 hommikul, vastu tuli M , ütles et ta on brigadir, et elamist meile ei ole, et kast apelsine maksab 0,5 €, et iga 10 kasti peame talle andma, palus oodata ja jalutada. Tuli meesterahva nimega M koos teise meesterahvaga ja nad pakkusid võimalust elada majas, kus elas grupp Narvast. Kui saabus El Rossiosse G.T, kannatanu küsis, miks ei ole lubatut, millele sai vastuse, et pöörduge A S poole. Ööbimiseks tingimusi ei olnud, voodid olid täis, juhul kui keegi oleks maganud mitmekesi voodis , siis oli võimalik majas ööbima. Kannatanu suhtles inimestega, kes elasid majas, kuhu paluti ka temale elada. Olid inimesed Leedust, kes ütlesid, tere tulemast põrgusse, et teenida ei ole siin võimalik. B viibis El Rossios 3 päeva ja sõitis bussiga Riiani, mille eest tasus veel 100 eurot, Riiast sõitis Narvani reisibussiga, 335 krooni pilet. Tagasi sõita otsustas, sest oli palju valet, teda peteti, tööd ei olnud Valencia ega El Rossio, elamist ei olnud, A kes pidi olema tööandja meiega ei suhelnud. S B esitas tsiviilhagi summas 758,07 eurot.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kannatanu S B ülekuulamise protokolli lisa – fotod (prokuröri toimiku lk 36-38), mille kohaselt on fotodel kujutatud M S , L J,Š,B,. Kannatanu G S ütluste kohaselt sai ta T S teada, et seti.ee on kuulutus tööst Hispaanias Valencias. Ta ise ka vaatas kuulutuse, pakuti tööd Hispaania Valencia, tsitruseliste korjamisel, tasuga 1500 €. Kannatanu helistas numbril, oli nimi Kristiina, vastas Galina, ütles, et see oli tütre kuulutus. Kannatanu küsis töö kohta, G.T vastas, et töö on põllul, apelsinide korjamine, töö riietus kerge, töö ei pidanud väga raske olema, kast maksab 1,10 €, 9 kaste korjab traktor, et elamine heas majas, toas 2-3 inimest, käivad lukus, pesemisvõimalused, tualett, et raha kerge teenida , võib teenida 600 € kahes nädalas, saame tagasi teenida makstava 600 €, et töökoht asub Valencia elamisest mitte kaugel. Samuti G.T ütles, et kodakondsus ei oma tähtsust ning 2 päeva pärast peale dokumentide vormistamist saab tööle. Tuleks maksta 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. Kannatanul tekkis veendumus, et ta saab tööd ja otsustas sõita tööle Hispaaniasse. Bussis andis kannatanu G.T-le 600 €, kuna G.T ütles, et vaja raha näidata, et oli olnud juhus, kus sõitsid aga ei maksnud. Raha G.T võttis allkirja nime taha. Valencias kannatanu tööle ei asunud, G.T ütles, et elamist ja tööd ei ole ja ei tulegi, vaja sõita El Rossio. Seal hommikul tuli brigadir M , kes ütles, et apelsinide kast maksab 0,5 €, iga 10 kast tuleb temale anda, et traktor kaste ei korja. Inimestelt, kes majas elasid sai kannatanu teada, et tööd ei ole, nad on ilma raha ja tööta, tagasisõiduks raha ei ole, lähedased toetavad. M käest, et peame dokumendid vormistama, et töö asub 80 km kaugusel, viiakse autoga. El Rossios oli ta 3 päeva, sel ajal v viidi linna ja vormistati sotsiaalnumber, millega A sõnade järgi võib tööloa vormistada. Tööle kannatanu ei asunud, otsustas sama bussiga koju sõita, kasutamata raha ta tagasi ei saanud. Kui ta oleks teadlik kõigest asjaoludest Narvas, ta ei võtnuks tööpakkumise vastu. G S esitas tsiviilhagi summas 13637,50 krooni ehk 871,96 eurot.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kannatanu G S ülekuulamise protokolli lisa – fotod, kus on kujutatud Hispaanias maja, samuti auto ja buss (prokuröri toimiku lk 17-24). Kannatanu F L ütluste kohaselt oli Seti.ee kuulutus, pakuti tööd Hispaania Valencia, apelsinide ja mandariinide korjamine, elamine võimaldati, organiseeris Kristiina, telefonis Galina selgitas, et see on tema t nimi. Galina ütles, et sõidab ka tööle, aga kogub rühma kokku, seadis ennast eeskujuks. Tööd lubati Valencias, 2 nädalaga saab tagasi teenid sõidu kulu 600 €, tööd saab iga inimene vaatamata kodakondsusele. Elamise kohta seletas G.T , et 2-3 toas, soe vesi, internet, kõik tingimused, elamine on töökoha lähedal. Tuleks maksta 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. G.T veenis teda tööpakkumine vastu võtma, kuna tema jutt kuidas ise raha teenis oli veenev. 600 € maksis kannatanu G.T-le teel enne Tartut. Keegi S küsis kas on võimalik maksta ositi, G.T polnud sellega nõus. Ütles, et kes pole nõus võib koju tagasi sõita. Valencias tööd ega elamist kannatanu ei saanud. G.T pakkus sõita edasi 800 km El Rossio, kus on võimalik vilju korjata, et seal on tööd. El Rossios tööd ka ei saanud. Kui ta oleks teadnud, et Valencia ei ole tööd, ei võtnud ta pakkumise vastu. Kohapeal sai kannatanu aru, et G.T lubadused ei vasta tõele, et tegelikkuses dokumentide vormistamine maksab 10, mitte 150, et Valencias tööd ei olnud, et kodakondsus oli oluline. Tagasi kasutamata raha kannatanu ei saanud. Elamiseks Hispaanias saatsid F L raha lähedased, tuttavad. Tööl ta ei käinud, sest ei olnud tööluba, L sai mingi registreerimise dokumendi millega teda tööle ei võetud. L hiljem teada O , et tema passiga ja selle dokumendiga ta ei saa mind tööle võtta, et sõidaks ta parem koju. Halli passiga Hispaania tööd ei saa. F L esitas tsiviilhagi summas 16196,50 krooni ehk 1035,58 eurot.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud makse korraldused (prokuröri toimiku lk 124, 126, 130, 131, 132, 133). Kannatanu O O ütluste kohaselt nägi ta seti.ee kuulutust, milles kutsuti tööle tsitruste korjamisele Hispaania Valencia. Korjati gruppi tsitruste korjamiseks Valencia, tasu 800-1500 €, 1 kord 2 nädala tagant, tööd saavad iga kodakondsustega inimesed. O helistas 10 telefoninumbrile ning sai kinnituse, et saab tööd ilma kodakondsuseta, oli öeldud, mis summa kaasa võtta, elamistingimuste kohta, töötingimuste kohta, kuidas toimub maksmine. G.T seletas, et töötab ise seal, talle väga meeldib, elamistingimused on head, palka makstakse õigeaegselt, ta tuli Eestisse gruppi kokku panema. G.T oli väga veenev, et töötab ise, et dokumendid vormistatakse, et kõik on ametlik, et on elamine, kui vaja ta aitab, rääkis et töötab üle aasta, talle väga meeldib, et kavatseb perega sinna elama asuda, taotleb kodakondsust. O maksis G.T-le bussis 600 € - 200 elamine, 250 tee eest Valencia, 150 tööloa vormistamine. Valencias ütles G.T, tööd ei ole, et on vaja sõita edasi Seviliasse El Rossio, sõidu eest täiendavalt maksti 10 eurot. El Rossios ka tööd ei saanud, sest halli passiga ei saan tööluba vormistada. O vormistas sotsiaalnumbrit ja elamisluba, mis lubas Hispaanias elada, seda selgitas meesterahvas O , kes tuli neid tööle võtma, küsis dokumente ja ütles, et nendega töötada ei tohi, et alates juulist saavad töötada ainult kodakondsusega isikud. Hispaanias elas O umbes kuu aega, vahendid elamiseks saatsid talle lähedased. A üüris elamiseks maja, mille eest maksis kannatanu 50 eurot, tuli ka gaasi eraldi osta. O O esitas tsiviilhagi summas 14121 krooni ehk 902,87 eurot. Tunnistaja A G ütluste kohaselt töötas ta aastal 2009 Hispaanias, korjas apelsine ja mandariine, aitas inimesi, näitasin kuidas korjata. Kodakondsust tal ei ole, kuid tööluba oli, sest oli vormistatud 2008. aastal. Umbes oktoobris 2009 sõitis ta koos inimeste grupiga Eestist Hispaaniasse tööle, selles grupis oli ka G.T . G.T töötas Portugalis, kuid mitte kaua, sest tal oli kuumuse pärast halb. Elasid nad El Rossios. G.T tuli tagasi koju Eestisse tervise pärast, sest töö oli raske, ta ei rääkinud, ei kavatseb tulla tagasi. Mandariinid maksid 1,20 € kast, apelsinid olid odavamad, hind kõikus, inimesed pidid talle korjama iga 10 kasti. Umbes novembris 2009 G.T tuli El Rossiosse grupiga, millest mõned isikud said tööd, kõik soovijad said ka elamise. G.T kokku käis Hiapaanias kaks korda, ühel korral koos G , teisel tõi grupi. Kannatanu L J ütluste kohaselt abikaasalt ja abikaasa emalt sai ta teada, et Hispaanias saab teenida. Ta ise ka vaatas kuulutuse, kus oli kirjas, et korjatakse gruppi tööks puuviljade korjamiseks Valencia 3-6 kuuks, töötasu suurus 1100-1500 eurot, palka makstakse 1 kord 2 nädala tagant. J kuulas omakseid, siis luges ka ise kuulutust ja veendus, et saab teenida, kuna oli töötu. Sõidu ajal Narvast Valencia rääkis G.T , et inimesed puhkavad 2-3 päeva, lisaks dokumentide vormistatakse ja siis oleks saanud tööle asuda. G.T kinnitas, et maja on üüritud, et on töö. Samuti sõidu ajal maksti 600 eurot - 150 sõit, 200 majutus, 150 tööluba ja andis passi koopia dokumentide vormistamiseks. L. J ämm andis tema eest, igaüks andis paberile nime taha allkirja. Valencias tööd nad ei saanud, ei saanud ka elamist. G.T ütles, et viljad pole valmis, peab 2 nädalat ootama või sõitma lõuna poole. Kõik sõitsid El Rossiosse, kuid seal ka tööd ei saanud. Inimestelt keda seal J kohtas ja inimestelt kes majas elasid sai ta teada, et tööd seal ka ei ole. L J otsustas Hispaaniast lahkuda, sest ei tahtnud võlgu võtta, ta küsis G.T-lt raha tagasi, kuid ta ütles, et raha on A käes. A ütles, et raha ei ole, andis Galinale. Kui L J oleks teadnud Narvas, et kuulutuses on vale andmed, ta ei sõitnuks Valencia tööle. Bussis rääkis G.T, et apelsinide kasti hind on 1,10 eurot, tegelikult oli 0,5 eurot. 11

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud O O lennukipiletid, T S bussi piletid, F L lennukipiletid, A K lennukipileti koopia (prokuröri toimiku lk 55, 79-82, 128-129, 149), dokumendid kinnitavad esitatud tsiviilhagide summat.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud asitõendi vaatlusprotokolli (prokuröri toimiku lk 220-223), milles vaadeldud G.T mobiiltelefoni Sony Eriksson.

§ 286

-1 alusel vastu prokuröri poolt esitatud kohtueelse menetluse kulude tõendid (prokuröri toimiku lk 218-219, 185-187, 246-247).

§ 297alusel vastu kannatanu T väljavõtted, mis kinnitavad tsiviilhagi summat.

S poolt esitatud telefoni kõnede

§ 297

alusel vastu prokuröri poolt esitatud O O panga väljavõtte, kust on näha, et M L arvele on J O tehtud ülekanded; lennupiletid M L ja O K nimele, mis kinnitavad, et 11 ja 12,12,2009 nad lendasid Seviliast Riiga; lennupiletid A K ja F , kes lendasid lennukiga Sevialist Riiga 11 ja 12,11.2009; M L Danske panga konto väljavõte, mis kinnitab teostatud ülekandeid. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus, kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et G.T teod temale esitatud süüdistuses KarS § 209 järgi on tõendamist leidnud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb kannatanute T S, M S, L J, J S, G S , S B , O O , M L, O K , F L, A K ja tunnistajate M N , A G , T K , L Z ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendid langevad omavahel kokku ja täiendavad teineteist, andes kohtule tervikliku pildi toimepandud kuriteost. Kohtul puudub alus kahelda kannatanute ütluste usaldusväärsuses. Kannatanud ei olnud varem süüdistatava ega teineteisega tuttavad (enamuses), kuriteo teoimepanemise asjaolude kohta annavad kannatanud ühetaolisi ütlusi. Kannatanu ütlused on kinnitatud tunnistajate 12 ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul kannatanud andsid ütlusi selle kohta, mis toimus tegelikkuses. Kohus loeb süüdistatava G.T ütlusi mitteusaldusväärseteks kuna need on vastuolus kannatanute ja tunnistajate ütlustega, ütlused ei ole „eluliselt usutavad“, ütlustes esinevad vastuolud ka eeluurimisel antud ütlustega. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kohus ei loe süüdistatava G.T ütlusi eluliselt usutavateks, sest ei ole usutav, et isik, kes sõitis esimest korda tööle Hispaaniasse vilju korjama ning sai aru, et ei saa tervise tõttu sellistes töö- ja ilmastikutingimustes töötada, siis sama isik, mõne päeva pärast, . Samuti ei ole usutav, et isik, kes läheb Eestist Hispaaniasse , kandes seejuures rahalisi kulutusi, viibib kohapeal 2-3 päeva ja sõidab ära. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka see, et keegi andis süüdistatava asemel kuulutuse, viidates tema telefoninumbrile ja tütre nimele, ning seejärel süüdistatav võtab telefonikõned vastu, organiseerib kohtumisi jne. G.T andis eeluurimise käigus ütlusi, et tema ise andis kuulutuse sotsiaalvõrgustikus Hispaanias töö võimaldamise kohta, kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta ei andnud kuulutuse. Eeluurimisel rääkis süüdistatav, et korjas inimestelt 600 eurot, kuid kohtuistungil eitab seda. Ütluste erinevust põhjendas G.T mõju osutamisega menetleja poolt, kui kohus suhtub sellesse kriitiliselt, kuna ülekuulamisel osales kaitsja, samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, et G.T eeluurimise staadiumis vaidlustaks menetleja tegevust. Kohus ei saa isikulise tõendiallika ütlustele tugineda valikuliselt, vaid peab andma hinnangu tõendiallika usaldusväärsusele tervikuna. Olukorras, kus süüdistatav on ristküsitlusel ja kohtueelsel uurimisel andnud diametraalselt erinevaid ütlusi ja ta pole suutnud erinevuse põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, ei saa kohus tema ütlustele tugineda valikuliselt, vaid need tuleb tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. (RKKKo 3-1-1-31-12, 3-1-1-26-13). Ülaltoodust lähtudes jätab kohus süüdistatav G.T ütlused tervikuna kõrvale. Kohus, kohtuotsuse tegemisel rajaneb kannatanute T Si, M S, L J, J S, G S, S B, O O, M L, O K , L, A K ja tunnistajate M N , A G , T K , L Z ütlustele, asitõendi vaatlusprotokollidele (tl 1-3, 15-18), fototabelitele (tl 7-11, 36-39), ning loeb tuvastatuks, et G.T , tulles Hispaaniast Narva, olles teadlik Hispaanias töö ja elamise tingimustest, otsustas saada varalist kasu, viies Eestis elavaid isikuid eksimusse faktiliste asjaolude kohta. Selleks avaldas G.T Kristina nimel oktoobrikuus 2009.a internetiportaali www.seti.ee avalikkusele kättesaadavas internetiväljaandes tööpakkumise kuulutuse, mille sisu ei vastanud tegelikkusele: „Töö Hispaanias tsitruseliste korjamisel“, milles teavitas - komplekteerime inimesi brigaadidesse tööks Hispaanias, töö on Valentsias (Sevillas) apelsinide ja mandariinide korjamine. Töögraafik 5/

1. Võib töötada paaris meesterahvas ja naisterahvas. Komplekteerimine toimub kuni
2. detsembrini. Töö on hooajaline 3 kuni 6 kuud (võib kauem). Elamistingimused on head, söök omal kulul. Kõigi tööks vajaminevate dokumentide vormistamine. Palgamaksmine iga kahe nädala järel, hea töö ja püüdlikkuse puhul palk võib olla 800-1100 eurot. Väljasõit Narva-Sillamäe-JõhviTallinn-Sevilla. Lisainfo telefonil + xxxxxxxxxxxx“. Oktoobri lõpus 2009 telefoni vestlustel ja isiklikel kohtumisel kinnitas G.T tegelikkusele mitte vastava informatsiooni ning pakkus T S , M S , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K ametlikku ja kindlat tööd Hispaanias mandariinide ja apelsinide korjamisel. G.T (Konovalova) selgitas kuulutusest huvitatud tööotsijatele, et töö on kindel 13 ja ametlik, kindla tööpalgaga, kusjuures tasumine toimub tükitöö alusel 1,10 eurot korjatud mandariinide või apelsinide kasti eest, töötasu umbes 20000-24000 krooni kuus, ehk 10001500 eurot, töö seal on olemas ja juba paari nädalaga võib tagasi teenida Hispaaniasse tööle rakendamiseks kulutatud raha. Eluase on töökoha lähedal, elamistingimused on head. Kindla tunde tekitamise eesmärgil, süüdistatav G.T (Konovalova) veenis tööotsijaid nii telefonitsi kui ka kokkusaamisel, et töötada võib ükskõik millise kodakondsusega ning kinnitas, et Valencias juba oodatakse töötajaid, seoses millega väljasõit Narvast toimub mitte 10.11.2009.a vaid varem, nimelt 07.11.2009.a.. G.T selgitas samuti, et ise töötab Hispaanias, hakkab töötama koos teistega, korjates apelsine ja mandariine ning Narva naasis ta selleks, et võtta kaasa töösoovijate grupp. Peale Valenciasse saabumist paigutatakse töötajad majja, lastakse 2-3 päeva puhata nii kaua, seni kuni vormistatakse tööks vajalikud dokumendid, seejärel võib kohe tööle asuda. G.T (Konovalova), olles teadlik, et tema poolt kirjeldatud tingimused ja töö ei vasta tegelikkusele sai T S , M S , J S , L J , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K, igaühelt 600 eurot, G.vassiljeva sõnade järgi nimelt 250 eurot sõidu eest,150 eurot tööloa eest, 200 eurot eluaseme eest. Valentsias G.T (Konovalova) teavitas, et tööd ei ole ega tule lähimal ajal ning pakkus sõita Hispaania lõuna poole ca 800 km kaugusel asuvasse El Rocio, kus tema sõnade järgi on tööd. 12.11.2009.a lahkus tööotsijate grupist. Viies kannatanuid eksimusse, tekitas G.T nendele varalist kahju, aga endale sai varalise kasu summas 7200 eurot. Kannatanute ütlustega on tuvastatud, et kuulutuses sotsiaalvõrgustikus seti.ee tööpakkumise kuulutuses olid märgitud G.T telefoninumber ja Kristiina nimi. Kohus leiab, et kuulutuse andis G.T , sest ei ole „eluliselt usutav“, et keegi teine annaks kuulutuse, pannes G.T nime. Samuti kannatanute ütlustest tuleneb, et G.T ei olnud hämmastunud, kui temale hakkasid inimesed helistama, vastupidi ta telefonitsi ja isiklikel kohtumistel kinnitas kuulutuses olevat informatsiooni. G.T tegevused oma eesmärgi saavutamiseks on järjepidevad ja sihikindlad– tema annab kuulutuse, võtab vastu telefonikõned, määrab kohtumisi, viib inimesi eksimusse töö ja elu tingimuste kohta. Tunnistajate M N ja L Z ütlustega on tuvastatud, et G.T ise tellis bussi inimeste viimiseks Narvast Riiga, suhtlemisel M. N telefonitsi ja L.Z isiklikult positsioneeris G.T end kui grupi juht, sõidu organiseerija. Tunnistaja L Z ütlustega on kinnitatud kannatanute ütlusi, et G.T bussis kogus inimestelt raha. Asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 1-3) on kinnitatud G.T poolt antud kuulutuse sisu, fototabelid (tl 7-11) sisaldavad informatsiooni kannatanutele pakkuva elamise kohta, fototabelid koos kannatanute ütlustega kinnitavad, et elamistingitused ei vastanud G.T poolt kirjeldatule ja lubatule. Asitõendi vaatlusprotokoll (tl 15-18) ja fototabelid 36-39) kinnitavad, et G.T olid kontaktid Eestist väljaspool viibivate isikutega, sh A nimelise meesterahvaga ja A G . Fototabelid samuti kinnitavad kannatanu ütlusi, et peale kannatanute toimetamist Hispaaniasse El Rossiosse, lahkus G.T Eestisse ning kannatanud ei saanud El Rossios tööd, töötasid ainult kannatanud, kellel oli Eesti kodakondsus – M L ja A K . Ülaltoodud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et G.T sai kannatanutelt igaühelt 600 eurot ning sai ta varalist kasu summas 7200 eurot. Kannatanute tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega on tuvastatud, et asjaolud, milliseid kirjeldas G.T ei vastanud tegelikkusele – Valencias tööd ja elamist ei olnud; El Rossios elamiseks anti maja, kus ühes toas elasid 5-6 inimest ilma gaasi ja soe veeta; ilma kodakondsuseta ja VF kodakondsusega inimesi tööle ei võetud; töö oli väga raske ja teenida oli ebareaalne; töökoht asus elamisest kaugel ning viidi transpordiga, mille eest tuli juurde 14 maksta; apelsinide ja mandariinide kasti hind on palju väiksem ja iga 10-s kast oli vaja ära anda. G.T oli hästi teadlik, et kõik tema poolt kirjeldatud asjaolud ei vasta tegelikkusele, sest ise viibis Hispaanias ja püüdis tööd teha. Selleks, et veenda inimesi tema pakkumuse vastu võtma, seadis G.T ennast eeskujuks, et ta juba kaua töötab Hispaanias, hästi teenib ja tahab koos perega kolida Hispaaniasse elama, kuid tunnistajate ja kannatanute ütlustega on tuvastatud, et G.T on töötanud vaid mõned päevad ning raske töö, ilmastik ja tervise tõttu ei suutnud ta tööd jätkata. G.T poolt kannatanutele edastatud informatsioon oli ebatõene, kuid pakutud tingimused olid veenvad ja vastuvõetavad. Olles G.T poolt viidud eksitusse, võtsid kannatanud G.T tööpakkumise vastu. Kannatanu andsid kohtuistungil ütlusi, et kui nad oleksid Narvas teadlikud, mis tegelikkuses ootab neid Hispaanias, nad kindlasti ei oleks tööle läinud. Kohtu hinnangul on pole oluline, et kannatanud L J ja J enne sõitu isiklikult ei suhelnud G.T-ga , kuid nad nägid kuulutust ja seal sisaldavat informatsiooni ning koostoimes T S ja M J poolt edastatuga, võtsid nad ka pakkumuse vastu. Peale selle sõidu ajal Narvast Hispaaniasse kinnitas G.T kogu enda poolt öeldut. Kelmuse objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Lühidalt väljendatuna tähendab kelmus enesekahjustusdelikti: isik viiakse süüdistatava poolt vahetult või vahendlikult mingites tegelikes asjaoludes eksimusse, mis toovad edasiselt kaasa varakäsutuse tegemise kannatanu (petetu) poolt. Petetu peab tegema ise varakäsutuse, mis kahjustaks tema majandusliku sfääri. (RKKKo 3-1-1-28-12, TRKo 1-07-14727). G.T lõi kannatanutele (T S , M J - S , J S , L J , G S , S B , O O , M L , O K , F L , A K) ebaõige ettekujutuse töö tingimuste, elamise tingimuste kohta ja enda kohta. Süüdistatav pettis kannatanuid, st mõjutas kannatanute arusaama, tekitades nendes väärkujutlust. Süüdistatava petmise tagajärjel sattusid kannatanud eksimusse, kannatanute ettekujutus erines tegelikest asjaoludest. Varakäsutuse näol on tegemist ühenduslüliga kahe tunnuse, eksimuse ja varalise kahju vahel. Petetu ja seetõttu eksimusse sattunu tekitab eksimuse kaudu endale varalise kahju. Varakäsutus tähendab faktilist või õigusliku sisuga tegu, mis viib petetu varalise seisu kahjustamisele. Kannatanud, olles sattunud eksimusse, sooritasid teod – andsid süüdistatavatele raha, tekitades iseendale varalise kahju. Kannatanud olid teadlikud nende tegude varalist tähtsust omavast sisust. Süüdistatav, saanud kannatanutelt raha, sai varalise kasu, st positiivse muudatuse oma varalises seisundis - rahalise seisu paranemise. Süüdistatav G.T ja tema kaitsja väidavad, et G.T et saanud oma tegevuste tagajärjel mingit varalist kasu. Kohus suhtub sellesse kriitiliselt. Kohus juba andis hinnangu G.T ütlustele ja leidis, et ütlused on mitteusaldusväärsed, samuti luges kohus tuvastatuks, et kannatanud andsid G.T-le üle igaüks 600 eurot. Seega kohtu hinnangul KarS § 209 koosseis on G.T poolt objektiivsest küljest täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. G.T ise ka oli käinud Hispaanias tööl, kuid ei suutnud seda teha. G.T oli hästi teadlik kõikidest asjaoludest, millised ootavad kannatanuid Hispaanias. 15 Kannatanute eksimusse viimise eesmärgiks oli veenda kannatanuid anda temale raha ja saada varalist kasu. G.T andis algusest peale teadvalt ning eesmärgipäraselt kannatanutele tegelikkusele mittevastavat informatsiooni, st pani toime kuriteo otsese tahtlusega. G.T esitas ebaõiged andmed sotsiaalvõrgustikus, kuhu on juurdepääs määratlemata hulgale isikule. Kuulutus oli suunatud üldsusele eesmärgiks tekitada Eesti elanikel huvi tööpakkumuse vastu ning koguda rohkem töö soovijaid. Seega pani G.T toime kelmuse avalikkuse poole pöördudes, st kuriteo KarS § 209 lg 2 p 4 järgi. G.T ei ole varem kelmust, vargust või omastamist toime pannud, käesolev kuritegu kõikide kannatanute vastu on hõlmatud ühe tahtlusega. G.T pani kelmuse toime avalikkusele pöördudes, st alusest peale pidas ta silmas kasu saamist mitmetelt isikutelt. Seega tema teos puudub korduvus. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav G.T tegevuses on olemas nii objektiivne kui ka subjektiivne kelmuse koosseis ehk siis subjektiivsest küljest on teod toime pandud otsese tahtlusega. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele G.T süüdi tunnistada temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises välja arvatud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (korduvus). III Kohtu seisukoht tsiviilhagide osas Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta kannatanu tsiviilhagile esitatavaid nõudeid. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Seetõttu tuleb ka kannatanu tsiviilhagile esitatavate nõuete määratlemisel aluseks võtta tsiviilkohtumenetluse kord, eeskätt TsMS §-d 338 ja 363, arvestades seejuures kriminaalmenetluse erisusi. Tsiviilhagi peab sisaldama selgelt väljendatud nõuet ehk hagi eset. Süüdistataval peab olema tõhus võimalus esitada soovi korral kannatanu nõuetele oma vastuväiteid ja tõendeid. See omakorda eeldab vältimatult seda, et süüdistatavale oleks tagatud teave selle kohta, milliste asjaolude alusel milline tsiviilnõue tema vastu kriminaalmenetluses on esitatud, ja antud mõistlik aeg selle nõude suhtes oma seisukoha kujundamiseks. (RKKK 3-1-1-79-09). Kriminaalmenetluses esitatud tsiviilnõude üle otsustamine on iseseisev õigusvaidlus ning igas konkreetses asjas tuleb määrata kindlaks õigusvaidluse menetlusese ehk tsiviilhagi tõendada. Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: esitas hagi summas 3500,00 eurot, mis seisneb - 2400 eurot on makstud G.T-le T S , J S , M J (S ) ja L J i eest; 400 eurot on kuulutatud sõitmisele Valenciast Riiga samade nelja inimeste eest; 21.41 eurot on kuulutatud bussi piletite ostmisele Riiast Narvani nelja inimeste eest; 10 eurot tööriistade ostmine neljale perekonna liikmetele; 80,38 16 eurot on makstud tema ja J S poolt Hispaaniast tehtud telefonikõnede eest; 532,98 eurot toiduainete ostmine, tasulise WC kasutamine, ööbimine Riia bussijaamas. esitas hagi summas 871,60 eurot, mis seisneb – 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 100 eurot Valenciast Riiani sõidu eest, 140 eurot söök ja tasulise WC kasutamine, 21.41 eurot bussipilet Riiast Narvani. esitas hagi summas 758,07 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 15 eurot ostetud tekk, 100 eurot Riiasse sõitmine, 21.41 eurot bussipilet Riiast Narvani. esitas hagi summas 902,50 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 5 eurot elamine El Rossios, 10 eurot sõit El RossioSevilja-lennujaam, 251,81 eurot lennupiletid Seviljast Riiani, 25,56 eurot sõit Riiast Narvani. esitas hagi summas 915,79 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 50 eurot elamine El Rossios, 255,65 eurot lennupiletid Riiani. esitas hagi summas 915,79 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 50 eurot elamine El Rossios, 255,65 eurot lennupiletid Riiani. esitas hagi summas 1035,15 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 255,65 eurot lennupiletid Riiani, 102,30 söök, 67,13 telefonikõned. esitas hagi summas 948,86 eurot - 600 eurot G.T-le üle antud, 10 eurot Valenciast El Rossiosse sõidu eest, 255,65 eurot lennupiletid Riiani, 83,12 eurot telefonikõned. Kohus loeb esitatud tsiviilhagid põhjendatuks osaliselt ning rahuldab tsiviilhagid osas, mille kohta on tõendatud, et süüdistatava tegevusega on kannatanutele kahju tekitatud. Kannatanud andsid kohtuistungil ütlusi, et nad üldse ei oleks sõitnud Hispaaniasse, kui oleksid faktilistest asjaoludest teadlikud. Seega G.T viies kannatanuid eksimusse, tekitas kahju summas 600 eurot ning sõidukulude osas. Selles osas tsiviilhagid on tõendatud kannatanute ütlustega, piletite koopiatega, pangaandmetega. Tsiviilhagid osas, mis puudutavad igapäevaseid eluvajadusi – toitlustus, WC kasutamine, kommunaalteenused, telefonikõned, asjade ostmine, jätab kohus rahuldamata, kuna samad kulutused kannab inimene iga päev ning need ei ole tingitud just G.T tegevustest. Samuti on arusaadav, et telefonikõne Hispaaniast Eestisse on kallim kui Eestisisene kõne, kuid ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud kuriteoga seotud telefonikõnede maht ning vahe rahvusvaheliste ja sisekõnede vahel. Seega tsiviilhagid: G S hagi summas 140 eurot, S B hagi summas 15 eurot, F L hagi summas 169,37 eurot, A K hagi summas 83,09 eurot, O K hagi summas 50 eurot, M L hagi summas 50 eurot, T S summas 614,36 eurot , tuleb jätta rahuldamata. Kannatanute tsiviilhagid: T S summas 2885.64 eurot, G S summas 731,41 eurot, S B summas 731,41 eurot, O O summas 897,37 eurot, M L summas 865,65 eurot, O K 17 summas 865,65 eurot, F L summas 865,65 eurot, A K summas 865,65 eurot, kuuluvad VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldamisele ja väljamõistmisele G.T-lt. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. KarS § 209 lg 2 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastast vangistust. G.T pani otsese tahtlusega toime varavastase kuriteo, ning tegude tagajärjel on üksteist isikut viidud eksitusse ning kaheksa isikut on saanud varalise kahju. Kuriteoga tekitatud kahjud ei ole kannatanutele hüvitatud, G.T ei ole oma süüd tunnistanud. G.T ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, tema tegudes ei ole KarS §-des 57, 58 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid. KarS § 209 lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistust. G.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, aega, mis on möödunud kuritegude toimepanemisest, ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada G.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni minimaalse ja keskmise määra piires. Arvestades G.T isikust (varem kriminaalkorras karistamata, omab alaealisi lapsi) tuleb kohaldada G.T suhtes KarS § 73 sätteid ning määrata katseajaks kolm aastat. IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 2,4,5,9 antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: sundraha 480 eurot, 12,15 kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 1541,50 eurot kaitsjatasu, kannatanute O K ja M L sõidukulud 150 eurot. 18 G.T on varem kriminaalkorras karistamata, ei tööta ja kasvatab lapsi, seoses millega on otstarbekas vabastada G.T osaliselt menetluskulude tasumisest KrMS § 180 lg 3 alusel. Mõista G.T-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot, 12,15 (kaksteist EUR 15 senti) eurot kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest, 1541,50 (üks tuhat viissada nelikümmend üks EUR 50 senti) eurot kaitsjatasu. Menetluskulud- ½ sundrahast s.o. 240 EUR, kannatanutele O K hüvitatud sõidukulu 100 EUR ning M L hüvitatud sõidukulud 50 EUR, jätta riigi kanda. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 311, 313,
3. ( ) Larissa Prokopenko Kohtunik 19