1-12-2609/33

Kriminaalasi nr.1-12-2609 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. novembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-2609 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 12.11.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid F.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.N isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta F.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 27.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 28.05.2012 otsusega KarS 199 lg 2 p 7,8,9 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel mõisteti vangistus 11 kuud 24 päeva. Karistuse kandmise algus 27.03.2012 ja lõpp 23.03.
2. Kinnipidamisasutuses F.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval xxx. Isikul on keskharidus ja keevitaja ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral soovib elama asuda eriala. Leiab, et sellest haridusest piisab ning ei näe vajadust lähiajal täiendavaks õppimiseks. Isiku sõnade kohaselt ei ole tal olnud ametlikku töökogemust. Vabaduses olles on töötanud mitteametlikult ja teinud juhutöid. Isik on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud varguste eest, mis viitab asjaolule, et puuduvad vajalikud rahalised vahendid elamiseks. Enda sõnade kohaselt pani vargusi toime majandusliku kasu saamise eesmärgil- saada vahendeid elamiseks ja 1 sõltuvusainete hankimiseks. Vabanedes töökoht puudub, kuid isik väidab, et töö leidmine on prioriteet. On nõus alguses töötama miinimum palgaga. 03.09.2012 seisuga on rahalisi nõudeid 2508,87 eurot. Andmed toetavast lähivõrgustikust puuduvad. Varasemalt on kuritegusid toime pannud koos teiste isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole võimalik väita, et tutvusringkonnas ei ole kriminaalkorras karistatud isikuid. Isikut on korduvalt karistatud varguste eest. Käesoleval hetkel tunnistab, et on valesti käitunud, kuid ei näita üles motivatsiooni olukorda muuta - kui on vaja siis paneb toime uue varguse. Isikul on diagnoositud narkootiliste ainete sõltuvus. Käesoleval hetkel osaleb vanglas xxx tugigrupi tegevustes. Väidab, et on sellest huvitatud ning sellest programmis osalemisest on kasu, kuna on asju, mille üle tasub mõelda. Vestlusel väljendas, et soovib loobuda narkootikumide tarvitamisest, kuid väidetavalt pole asjaga kiiret. Enne vangistust tarbis fentanüüli praktiliselt iga nädal. Kuna F.N on määratud alla ühe aasta pikkune karistus, ei ole talle koostatud individuaalset täitmiskava. Käesoleval hetkel xxx tugigrupi tegevuses ning riigikeele xxxtaseme kursusel. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Rahvastikuregistri andmetel on F.N-i elukohaks xxx. Kodukülastusel 13.08.2012 nimetatud aadressil asuvasse korterisse sisse pääseda ei õnnestunud, keegi ei avanud ust. Vanglapäringu nr. 83310 andmetel on tegemist 2- toalise mugavustega korteriga, kus elasid F.N-i vanemad. Kinnipeetaval F.N puudub vabanemisjärgne töökoht. Vanglapäringu nr. 83310 andmetel on F.N keskeriharidus, omab keevitaja elukutset. Vanemate sõnul on alati olnud nende ülalpidamisel, ei ole kunagi töötanud, puudub täielikult töökogemus. TÄITIS-e andmetel omab võlgnevusi koos täitekuludega 8446,2 eurot. Rahvastikuregistri andmetel omab isikutunnistust kehtivusega kuni 21.12.2015 Karistusregistri andmetel on F.N korduvalt kriminaalkorras karistatud. Toime pandud kuriteod on varavastased ja avaliku rahu vastane - seega toime pandud kuritegude dünaamika muutunud ei ole. Kehtivaid väärteokaristusi
3. Väärteo korras on karistatud NaPaS alusel 8 korda, KarS § 218 lg 1 alusel 2 korral, ÜTS alusel 5 korral. Kriminaalhooldusele määratud ühel korral: 23.12.2003.a. - 22.12.2006.a. kriminaalhooldus lõpetati teise kohtuotsusega seoses karistuste liitmisega. Kriminaalhooldus kulges suurte probleemidega. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata, kuna F.N suhtus ükskõikselt kontrollnõuete täitmisse, rikkus järjepidevalt registreerimisnõuet, vanemate poolne mõjuvõim puudus täielikult, ei soovinud töötada, tarvitas sõltuvusaineid, pani katseajal toime uue kuriteo. Vangistuses osaleb alates 06.07.2012.a. xxx tugigrupis (orienteeruv lõpp 14.09.2012.a.), mis võimaldab F.N omandatud teadmisi ja oskusi rakendada igapäevaelus ning maandada vabanemisel uue kuriteo toime panemise riski. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. F.N taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et F.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. F.N on karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Varem isik on kriminaalkorras karistatud 9 korral (valdavalt varavastaste kuritegude eest), reaalset vangistust kannab
4. korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 26 korral. 2 Jätkuv kuritegude panemine räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt (23.12.2003 - 22.12.2006) oli F.N määratud kriminaalhooldusele, mis kulges suurte probleemidega ning karistus pöörati reaalsele täitmisele. Kõik püstitatud eesmärgid jäid täitmata, kuna F.N suhtus ükskõikselt kontrollnõuete täitmisse, rikkus järjepidevalt registreerimisnõuet, ei soovinud töötada, tarvitas sõltuvusaineid, pani katseajal toime uue kuriteo Kohus leiab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole küllaldaselt põhjendatud, kuna F.N on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et F.N-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras 10 korda karistatud enamasti varavastaste kuritegude eest. Varem isikule tingimisi mõistetud vangistus ühes allutamisega käitumiskontrollile ei avaldanud kinnipeetavale mõju ning kuna ta ei suutnud nõuetekohaselt järgida karistusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Vangistuse ärakandmata osa pöörati täitmisele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kinnipeetav ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks F.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ning käitumist eelneval katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu F.N-i vabastamata temale Viru Maakohtu 28.05.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 3