4-19-6083/5

4-19-6083 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuaril
2. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-6083 Kohtukoosseis Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kaebuse sisu V.L ’i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.11.2019 otsusele väärteoasjas nr 2317,19,011289 LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) V.L (isikukood: XXX) Eesti Vabariigi kodanik aadress: xxxx tel: xxxx karistatus: karistusregistri väärteokaristused puuduvad kohaselt kriminaal- ja Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: pohja@politsei.ee Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:
3. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.11.
4. a otsus väärteoasjas nr 2317,19,011289 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas.
5. Teha tühistatud osas uus otsus ja karistada V.L ’i LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 (sada kuuskümmend) eurot.
6. Rahatrahv 160 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber
8. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
9. Rahuldada menetlusaluse isiku V.L’i kaebus osaliselt. 4-19-6083 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.11.2019 otsusega karistati V.L’i liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ning talle määrati karistuseks rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot selle eest, et ta juhtis 09.11.2019 kell 13:48 Paldiski mnt 106 mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 82 +/-3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 15 lg 1 p 2 nõuet, mille kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 km/h. MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS
11. 03.12.2019 esitas V.L Harju Maakohtule kaebuse, milles palus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2317,19,011289 väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebaja leiab, et talle heidetakse alusetult ette mootorsõiduki juhtimist asulasisesel teel kiirusega 82 +/- 3 km/h aadressil Paldiski mnt 106, s.o Circle-K bensiinijaam Haabersti ringi kõrval. Selline kiiruse ületamine pole tehniliselt võimalik, sest sellisel juhul peaks ka ringteele sisenema kiirusega 82 +/- 3 km/h. Tema juhitud auto peeti kinni Ehitaja teel 1 km kaugusel väidetavast rikkumise kohast ning sinna pööramiseks tuli läbida tiheda liiklusega ringtee ja mitu foori, mida pole võimalik teha sellise kiirusega. Samuti on nii väärteoprotokollis kui ka otsuses jäetud märkimata millise registreerimismärgiga autoga on rikkumine toime pandud, esitatud videol ei ole kaebajale kuuluv musta värvi sõiduauto xxxx reg.nr xxxx. Rikkumine on tõendamata, kuna puudub igasugune seos kaebajaga või temale kuuluva sõiduautoga. Lisaks on kohtuväline menetleja kaebaja hinnangul pahatahtlikult ignoreerinud tema poolt 25.11.2019 esitatud vastulauset. Kaebaja taotles asja lahendamist kirjalikus menetluses. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
12. Kohtuväline menetleja leiab, et V.L’i süüline käitumine on aset leidnud, tegu on tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoasja materjalidest nähtub, et isik juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h, kiirusega 82 +/- 3 km/h. Seega ületas ta lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h ning selline kiiruse ületamine pidi olema isikule tajutav. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam 4, kiirusemõõteseadmel on kehtiv taatlus- ja tüübikinnitustunnistus. Väärteoprotokollist nähtuv õigusrikkumine pandi toime sõidukiga xxxx reg.nr xxxx, mis oli õigusrikkumise toimepanemise ajal V.L’i kasutuses. Väärteotoimikus olevast kaamerasalvestisest nähtub, et 09.11.2019 kell 13:48:44 ilmub kaamera vaatevälja tumedat värvi valgete kirjadega sõiduk, mis liigub teistest sõidukitest kiiremini ning millele politsei koheselt siniste märgutuledega järgneb. Samuti leiab kohtuväline menetleja, et kuna isikule anti protokoll kätte 09.11.2019, siis oli vastulause esitamise tähtajaks
13. 11.2019, mistõttu on kaebaja poolt 25.11.2019 esitatud vastulause jäetud põhjendatult tähelepanuta. Karistuse määramise osas on kohtuvälise menetleja hinnangul õigesti arvestatud KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning üld- ja eripreventiivseid eesmärke. V.L’i 2 4-19-6083 karistamine rahatrahviga LS § 227 lg 2 alusel 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 euroga on õiglane ja proportsionaalne isiku süüga. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub kaebus jätta rahuldamata ja otsus muutmata. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Väärteoprotokolli nr AB1564893 kohaselt juhtis V.L 09.11.2019 kella 13:48 ajal Harjumaal Tallinnas Paldiski maantee 106 juures Vabaõhumuuseumi tee ja Ehitajate tee vahelisel lõigul suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 82 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Väärteoprotokollis on V.L juhtunu kohta selgitanud, et ta pole kiirust ületanud ning märgitud kohas ei ole kiirust mõõdetud (KVM tl 1). Taatlustunnistuse nr TTRS-19/00139 kohaselt vastab väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0455 esitatud nõuetele ning on taadeldud 03.06.2019 (KVM tl 10). Tehnilise Järelevalve Ameti 11.12.2013 mõõtevahendi siseriikliku tüübikinnitustunnistuse TJA 6.13-3/12.18.13 kohaselt on LaserCam 4 vastav Eesti õigusaktide nõuetele (KVM tl 11-13). PPA isikukaart nr 8107057 tõendab, et kiirust mõõtnud ametnik K M on läbinud pädeva mõõtja koolituse 03.08.2015, seega on kiiruse mõõtmine teostatud pädeva mõõtja poolt ning taadeldud kiirusmõõturiga. LaserCam 4 (seadme nr LE0455) salvestusandmete väljatrükist nähtuvalt sõitis tumedat värvi külgedelt valge kirjega xxxx reg.nr xxxx 09.11.2019 kell 13:48:54 kiirusega 82 km/h alas, kus lubatud kiiruse piirang oli 50 km/h (KVM tl 2-5). Tallinn/Haabersti/Haabersti ring – Paldiski mnt kaamerasalvestiselt nähtub, et 09.11.2019 kella ajal 13:48 seisab politseipatrull Paldiski mnt Circle-K teeotsas ning umbes kella 13:48:50 ajal tekib kaamera vaatevälja Vabaõhumuusemi tee poolt vasakpoolses sõidureas lähenev tumedat värvi küljel valgeid kirjeid omav sõiduk, mis möödub parempoolsel sõidureal olevast sõidukist ning liigub silmnähtavalt kiiremini kui üldine liiklusvool. Jõudes ringristmikule lähemale, aeglustab sõiduk kella 13:49:02 ajal kiirust, kuivõrd tema ees on teised sõidukid. Kell 13:49:05 järgneb politseisõiduk siniste märgutuledega eelnimetatud sõidukile. Toimikusse lisatud sõiduki kasutuslepingust nr 3230 (KVM tl 8) nähtub, et 09.11.2019 kell 13:45 anti V.L’ile kasutamiseks Paldiski mnt 100 aadressil üle xxxx poolt sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Kuivõrd sõiduk anti kell 13:45 V.L ’ile üle aadressil Paldiski mnt 100 ning kell 13:48 tuvastati V.L’i poolt sama sõidukiga kiiruse ületamine Paldiski mnt 106 asuva Circle-K juures, siis ei ole tõendeid kogumis arvestades vaidlust asjaolus, et politseiametnikud nimetatud teelõigul tõepoolest kiirust mõõtsid ning et V.L sõidukiga xxxx reg.nr xxxx ka kiirust ületas. Kohtu hinnangul on eeltooduga üheselt tõendatud, et V.L juhtis 09.11.2019 kella 13:48 ajal Harjumaal Tallinnas Paldiski maantee 106 juures suunaga Ehitajate tee poole mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx asulasisesel teel kiirusega 82 +/- 3 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h. Seega on V.L toime pannud LS § 227 lgs 2 sätestatud objektiivsele koosseisule vastava teo. Kohus peab siinkohal vajalikuks täiendavalt märkida, et arusaamatuks jääb kaebaja poolt kaebuses esitatud väide, et rikkumine on tõendamata ning puudub seos tema isiku või temale kuuluva sõiduautoga, sest esitatud videol ei ole temale kuuluv musta värvi sõiduauto xxxx reg.nr xxxx. Kohus selgitab, et õigusrikkumisi, sh lubatud sõidukiiruse ületamist saab toime panna ka sõidukitega, mis ei kuulu parajasti õigusrikkuja omandisse ning sõiduki omandikuuluvus ei ole alus süütegude menetlemata jätmiseks. Liiklussüüteo paneb toime siiski konkreetne füüsiline isik, mitte sõiduk. Ka ei ole V.L esitanud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et 09.11.2019 kella 13:48 ajal oleks xxxx reg.nr xxxx roolis olnud keegi teine peale tema. Tähelepanuta tuleb jätta ka menetlusaluse isiku väide, et tehniliselt ei ole võimalik väärteo toimepanemise kohas kiirust ületada, sest sellisel juhul peaks ka ringile sisenema sama kiirusega. V.L’ile heidetakse ette kiiruse ületamist Paldiski mnt 106 juures sirgel teelõigul, mitte sellele teelõigule 3 4-19-6083 järgneval ringristmikul või fooride taga. Menetlusaluse isiku sellekohase väite lükkab ümber ka videokaamera salvestis, mida kohus eelnevalt juba analüüsis ning millelt nähtub, et sõiduk ringristmikule lähenedes kiirust vähendab.
15. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et V.L pani teo toime kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. V.L teadis, et ta viibib Tallinna linnas, s.t asulasisesel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on LS § 15 lg 1 p 2 tulenevalt on 50 km/h. Kuivõrd menetlusalune isik sõitis kiirusega 82 +/- 3 km/h ning videosalvestuselt nähtuvalt möödus seejuures ka temast parempoolsel rajal sõitvast sõidukist ilmselge kergusega, ei saanud isikule kuidagi märkamatuks jääda asjaolu, et ta liigub üldisest liiklusvoolust oluliselt kiiremini. Seega pidi V.L pidama võimalikuks enda poolt lubatud suurima kiiruse ületamise fakti kui sellist ja möönis seda. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Järelikult on V.L toime pannud koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.
16. LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja V.L ’ile määranud karistuseks LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 60 trahviühikut, s.o 240 eurot. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. V.L’i süüd mõjutab eelkõige kiiruse ületamise määr. LS § 227 lg 2 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesoleval juhul on V.L ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 29 km/h, seega on süü tema poolt toime pandud lubatud sõidukiiruse ületamine antud väärteokoosseisu mõttes pigem alla keskmise määra. Asjaolu et V.L pani kiiruse ületamise toime tahtlikult, s.t vähemalt kaudse tahtlusega, viitab samuti tema väiksemale süüle. Kuigi V.L’i teguviisi ei õigusta miski, tuleb siiski arvestada, et teatud määral mõjutab süü suurust ka asjaolu, et eelnevalt analüüsitud videokaamera salvestiselt nähtuvalt oli väärteo toimepanemise hetkel liiklus rahulik ja liiklustihedus pigem hõre. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik V.L ’i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt puuduvad V.L ’il käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel kriminaal- ja väärteokaristused, mille tõttu võib isikule etteheidetavat väärtegu pidada pigem erandiks. Üldpreventiivsete kaalutluste ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt peab aga arvestama, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist ning et karmima karistuse võib isikule mõista vaid erandlikel juhtudel. Vastasel korral võib liiga range karistus olla hoopis negatiivse mõjuga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt ning kaotab usu õiguskorda. Nendel põhjustel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt V.L’ile määratud karistus ei ole proportsionaalne tema süü suurusega ning talle määratud karistust tuleb mõnevõrra vähendada.
17. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et V.L’i kaebuses toodud etteheide kohtuvälise menetleja poolt alusetult tema 25.11.2019 esitatud vastulause arvestamata jätmise osas on põhjendatud. VTMS § 69 lg 6 kohaselt on isikul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses 4 4-19-6083 menetlustähtaegade arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 ja 3 kohaselt ei arvestata tähtaja hulka tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust ning päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Seega, arvestades, et V.L sai väärteoprotokolli allkirja vastu kätte 09.11.2019 ning 15-päevane vastulause esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 10.11.2019 (s.o esimene päev), oli väärteoasjas vastulause esitamise viimaseks kuupäevaks 24.11.2019, mis oli aga pühapäev. Tulenevalt KrMS § 171 lg 3 teisest lausest tuleb vastulause esitamise viimaseks päevaks lugeda seega esmaspäev, 25.11.
18. Järelikult esitas V.L oma vastulause tähtaegselt, mistõttu oleks kohtuväline menetleja pidanud seda ka otsuse tegemisel arvestama. Kuna kohus arutab väärteoasjas esitatud kaebusi , s.t algusest peale ning V.L ’i poolt 25.11.2019 esitatud vastulauses esitatud vastuväited on sisuliselt samad, mis kohtule 03.12.2019 esitatud kaebuses, siis ei ole kohtuvälise menetleja sellisel eksimusel mõju kohtu poolt käesolevas väärteoasjas tehtavale otsustusele.
19. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p -st 2 tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 27.11.2019 otsuse väärteoasjas nr 2317,19,011289 osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse osas. Kohus teeb tühistatud osas uue otsuse ja karistab V.L’it LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Martin Tuulik kohtunik 5