p 5 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 9 järgi Z.H süüdistus
lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi E.G süüdistus
lg 2 p 4, 7, 9; § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 263 p 1, 3; § 214 lg 2 p 1, 4; § 307 lg 1 ja § 346 järgi Andrei Tšuvašovi süüdistus
lg 2 p 7, 9 järgi Jelena Jegorenkova süüdistus
lg 2 p 4 järgi B.H süüdistus
p 5; § 200 lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja § 201 lg 2 p 1 järgi Z.H süüdistus
lg 2 p 4, 7, 9; § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8; § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 346 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
ja süüditunnistamises
suhtes toimepandud röövimises; E.O süüditunnistamises ja karistamises
p 5 ja süüditunnistamises
suhtes toimepandud röövimises; E.G süüditunnistamises
Saata kriminaalasi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Asitõendid - jope, kaks džemprit, taburet ja raseerija hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. 2 E.O ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata. Kaitsjatasu advokaat Igor Belugini poolt Jelena Jegorenkovale Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 6058.80 krooni jätta riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Anu Pärteli poolt E.O-le Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 4200 krooni jätta riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Valli Murde poolt Andrei Tšuvašovile Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 1575 krooni jätta riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Valli Murde poolt Z.H-le Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 1575 krooni jätta riigi kanda. Kaitsjatasu advokaat Niina Agarjova poolt E.G-le Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest 3500 krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. septembrist 2009. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 8. oktoobrist 2009. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 9. oktoobrist 2009. Viru Maakohtu 20. veebruari 2009 otsusega mõisteti E.O süüdi ja karistati
p 5 järgi 8-aastase vangistusega ja
lg 2 p 4, 7, 9 järgi 3-aastase vangistusega.
alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti E.O-le karistuseks 8-aastane vangistus karistusaja algusega 15. veebruarist 2005. Sama kohtuotsusega mõisteti E.G süüdi ja karistati
lg 2 p 4, 7, 9 järgi 3-aastase vangistusega,
p 1, 3 järgi 1-aastase vangistusega,
lg 2 p 1 järgi 4-aastase vangistusega,
lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega ja
järgi rahalise karistusega summas 1500 krooni (30 päevamäära).
alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõisteti E.G-le karistuseks 4-aastane vangistus.
alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuse aeg ning kandmisele kuulub vangistus 3 aastat 11 kuud 24 päeva karistusaja algusega
lg 2 p 4, 7, 8, 9 järgi, Andrei Tšuvašov
lg 2 p 7, 9 järgi ja Jelena Jegorenkova
Sama kohtuotsusega mõisteti süüdi ning karistati B.H ja Z.H , kuid nende osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Maakohus arutas muuhulgas E.O-le
lg 2 p 7 järgi ja Z.H-le
veebruari 2006 päeval, sh Z.H sikuna, kes on varem toime pannud röövimise, olles joobeseisundis, XXX-XX maja koridoris Narvas, tegutsedes koos B.H-ga võõra vara omastamise eesmärgil, lõid S.K. rusikatega mitu lööki vastu pead ning röövisid viimaselt toiduaineid summas 50 krooni ja raha summas 70 krooni, kokku vara summas 120 krooni. Samuti arutas maakohus E.O-le
lg 2 p 4, 7, 9 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, ajavahemikul 8.-9. veebruarini 2006, olles joobeseisundis, tegutsedes koos B.H-ga võõra vara omastamise eesmärgil, lõhkunud välisukse, tungis tuppa aadressil XXX-XX , kus nõudis seal olnud V.Š. raha. Saanud keeldumise, hakkas V.Š. t jalgade ja kätega peksma vastu pead ning keha, tekitades vigastused, mis põhjustasid V.Š. l lühiajalise tervisekahjustuse. Kohe pärast kallaletungi varastas korterist 18 krooni ja raseerimisaparaadi. Maakohus arutas veel E.O-le
veebruarini 2006, olles joobeseisundis, XXX-XX , tegutsedes koos B.H-ga tapmise eesmärgil omakasu ajendil, lõi V.P. taburetiga ning jalgade ja kätega vastu pead ja keha, tekitas V.P. tömbi aju-koljutrauma, s.o eluohtliku kehavigastuse, millega kaasnes kannatanu surm. Kohe pärast kallaletungi varastas korterist 18 krooni ja raseerimisaparaadi. Maakohus arutas ka E.G-le ja A. Tšuvašovile
detsembril 2005 kella 19.00 paiku, olles joobeseisundis, koos B.H-ga, võõra vara omastamise eesmärgil, tungisid loata tuppa aadressil XXX-XX , kus E.G peksis G.L. ning B.H ja A. Tšuvašov varastasid G.L. kuuluvad raadio „Panasonic“ maksumusega 200 krooni, raadio maksumusega 100 krooni, triikraua maksumusega 300 krooni ja 4 käekella maksumusega 100 krooni tükk, kokku vara summas 1000 krooni. Maakohus arutas ka E.G-le
Jegorenkovale
lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et nemad, sh E.G isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, 26. detsembril 2005 kella 16 paiku, olles joobeseisundis, XXX-XX , tegutsedes koos võõra vara omastamise eesmärgil, nõudsid ilma igasuguste põhjusteta O.N. tagastada A.J. kõrvarõngas ja pudel viina. Seejuures lõi E.G O.N. noaga pähe. E.O ja E.G tunnistasid end süüdi osaliselt, J. Jegorenkova, Z.H ja A. Tšuvašov end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt ühtivad G.L. röövimise episoodis kannatanu G.L. ütlused süüdistatava A. Tšuvašovi avaldatud ütlustega, et ta nägi, kui E.G ja B.H läksid tuppa, E.G hakkas kohe kannatanut peksma, B.H varastas toast raadiovastuvõtja, kellad. Kohus leidis, et A. Tšuvašovi ütlused eeluurimisel on tõepärased ja vastavad 4 tegelikkusele. Kohus luges tõendatuks B.H ja E.G süü röövimises. A. Tšuvašovi süü ei ole tõendatud ja ta tuleb mõista õigeks. A. Tšuvašovi tegudes puuduvad ka
kuriteokoosseisu tunnused, kuna kohtuistungil ei tuvastatud, et ta oleks tunginud võõrasse ruumi G.L. tahte vastaselt. Episoodis S.K. , vaatamata sellele, et kohtuistungil kannatanu avaldas, et ei tea, kes teda röövis, luges kohus tõendatuks, et S.K. röövisid B.H, E.O ja kolmas tuvastamata isik. Avalduses politseile kirjutas S.K. omakäeliselt, et teda röövisid B.H ja E.O, võtsid ära toiduained ja 70 krooni raha. Neid asjaolusid kinnitas eeluurimisel osaliselt E.O , tunnistades, et võttis S.K. ilt ära toiduained ja 70 krooni. S.K. nimetas oma avalduses mõlemaid Ševtšenkosid ning märkis veel, et tunneb B.H ja E.O kui ühiselamu elanikke, Z.H ta ei nimetanud, kuigi Z.H elab samuti selles ühiselamus. Kohus tugines ka E.O süü ülestunnistamise ütlustele kohtuistungil. Äratundmise protokolli (
B.H teod tuleb kvalifitseerida
B.H tunnistas, et peksis V.P. , samuti on tuvastatud, et B.H lõi V.Š. t. Röövimissüüdistuse osas võttis kohus arvesse E.O süüd omaksvõtvaid ütlusi nii eeluurimisel kui kohtuistungil. Ta tunnistas, et varastas 18 krooni ja ühekordse raseerija. E.O ütlusi kinnitas E.G. Kohus leidis, et E.O ja B.H süü
B.H tegutses siin sama aktiivselt kui E.O , B.H lõi jalaga ukse maha, peksis koos E.O-ga V.P. raha saamise eesmärgil; B.H teadis, et E.O leidis raha, kuna pärast raha avastamist E.O 5 jätkas kannatanu peksmist ja näitas talle leitud raha. Röövimise osas tegutsesid E.O ja B.H kooskõlastatult, neil oli ühine tahe. O.N. väljapressimise episoodis leidis kohus, võttes arvesse kannatanu O.N. ja tunnistaja J.K. ütlusi, et E.G tegudes on kuriteokoosseis
p 1, 3 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja relvaga, mitte väljapressimine. Kohus leidis, et pudeli nõudmine oli antud juhul huligaansuse motiiv. Millisest pudelist jutt oli, on teadmata, arvatavasti pudelist puskarist. Raskelt rikuti O.N. ja J.K. rahu ning avalikku korda avalikus kohas, ühiselamus. J. Jegorenkova tegudes kuriteokoosseis puudub. Ta ei skandaalitsenud, ei peksnud kedagi, ei nõudnud pudelit, vaid lihtsalt küsis kõrvarõnga kohta ja suitsu. Seejuures ei oma tähtsust, kas J. Jegorenkova tuli koos E.G-ga või eraldi. Kohtuistungil ei leidnud kinnitust, et J. Jegorenkova ja E.G tegutsesid ühise tahtega, et neil oli kokkulepe. E.O-le karistuse mõistmisel arvestas maakohus karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist. E.O on varem korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid on jätkanud kuritegude toimepanemist. Prokurör palub tühistada maakohtu otsuse Z.H , A. Tšuvašovi ja J. Jegorenkova õigeksmõistmises ning E.G süüdimõistmises
p 1, 3 järgi, ning teha uue otsuse, tunnistades Z.Hüüdi
Tšuvašovi
Jegorenkova
episoodis
Tšuvašovile ja J. Jegorenkovale karistuse, arvestades nende isikut ja toimepandud teo raskust; E.G karistus jätta muutmata. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt arvas kohus S.K. i röövimise episoodis piisava aluseta tõendite seast välja protokolli, kus S.K. tundis ära Z.H kui isiku, kes rebis tema käest ära koti koos toiduainetega (tuvastatud on, et üheaegselt rahaga rööviti kannatanult ka toiduained), mis viis Z.H alusetu õigeksmõistmiseni antud episoodis. Kohtu põhjendus, et kohtuistungil S.K. avaldas, et Z.H teda ei röövinud, ning antud protokollis S.K. ei rääkinud rahast, ei ole veenev, kuna kohtuistungil S.K. konkreetselt ka B.H ja E.O kohta midagi ei tunnistanud. Prokurör nõustub, et A. Tšuvašovi tegevuses ei nähtu röövimist, kuid kohtu seisukoht, et kohtuistungil ei ole tuvastatud, et A. Tšuvašov tungis võõrasse ruumi G.L. tahte vastaselt, ei vasta kohtuistungi protokollis toodud kannatanu ütlustele. G.L. ütlustest kohtus tuleneb, et tema toa lukustatud ukse lõid sisse E.G , B.H ja A. Tšuvašov, kes peale seda hakkasid seal peremehetsema. Üksnes fakt taolisest ühisest külastusest võõrasse elupaika annab tunnistust kuriteokoosseisu olemasolust
Kohus jättis tähelepanuta O.N. ütlused, et pudelit nõudis temalt just J. Jegorenkova. Kannatanu ütlustega ei ole kooskõlas ka kohtu järeldus selles, et J. Jegorenkova ja E.G tegevus O.N. suhtes ei olnud haaratud ühtse tahtlusega. Kohtuistungil näitas kannatanu, et peale seda, kui ta keeldus täitmast J. Jegorenkova nõudmist ,.panna“ pudel kõrvarõnga asemele, kutsus E.G a kohe koridori, kus lõi teda näkku. Selliste 6 asjaolude puhul ei ole mingit alust J. Jegorenkova õigeksmõistmiseks
lg 2 p 4 järgi ja E.G teo ümberkvalifitseerimiseks
E.O kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse E.O süüdimõistmises ja karistamises
suhtes vastavuses kriminaalseaduse sätetele, mis näevad ette karistuse võõra vallasasja vägivalla kasutamisega omastamise eest, ning mõista E.O-le vastav karistus, arvestades ka kergendavaid asjaolusid; kohtuotsusest jätta välja E.O-le karistuse mõistmine süütegude kogumi eest. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus E.O süüdimõistmisel
lg 5 järgi vääralt materiaalõigust ning rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kohtu järeldused E.O süüst V.P. tapmises on tehtud kohtu poolt tuvastatud asjaolude mittevastavusel tõendamisesemega. Selles osas oli süüdistus ülesehitatud oletusele, millega kohus põhjendamatult nõustus. Samuti väljus kohus E.O süüdimõistmisel
Kohus tunnistas E.O süüdi
p 5 järgi, kuid kvalifitseeris tema teo alternatiivselt – kui tapmine seoses röövimisega või omakasu motiivil. Antud kriminaalseaduse norm ei tähenda, et isikut võib tunnistada süüdi ühe teo sooritamise eest kahel iseseisval motiivil. Kuna E.O ei ole süüdistatud tapmises omakasu motiivil, prokurör palus kvalifitseerida E.O teod kui tapmine seoses röövimisega, ei saanud kohus kvalifitseerida selle süüdistuse piires neid tegusid kui tapmist seoses röövimisega või omakasu motiivil. Vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kohus tunnistas E.O süüdi V.P. tapmises otsese tahtlusega. Samas vastavalt süüdistusaktile tekitati kannatanule tervisekahjustusi küll tapmise eesmärgil, kuid need ei viinud kohese tagajärjeni, vaid põhjustasid kannatanu surma hiljem. Järelikult süüdistuse pool ei välistanud saabunud tagajärgede suhtes teist süüvormi. Seetõttu ei saanud kohus mõista E.O süüdi otsese tahtlusega tapmise sooritamises, kuna E.O selles ei süüdistatud. Kohus märgib, et prokurör keeldus kohtuistungil V.P. suhtes toime pandud ühiste tegude teise osavõtja süüdistamisest
lg 5 järgi, leides, et tapmise eest tuleb võtta vastutusele E.O, kuna just tänu E.O tegudele saabus V.P. surm. Vastavalt süüdistusaktile oli süüdistus teise osavõtja suhtes sisuliselt identne süüdistusega, milles tunnistati süüdi E.O. Tunnistades ennast süüdi röövkallaletungis eesmärgiga omastada V.P. vara, väitis E.O, et ei tema ega teised isikud, kasutades vägivalda kannatanu vara leidmiseks, ei omanud tahtlust ja vajadust V.P. tapmiseks. Need ütlused on kooskõlas teiste isikute ütlustega, kes on mõistetud süüdi antud episoodis (2. kd, tl 41-45; 87-88). Kohus viitas kohtueelsel uurimisel röövimisest osavõtja poolt antud ütlustele kui E.O poolt taburetiga löömise pealtnägija ütlustele. Antud asjaolu kogumis E.O ülestunnistuslike ütlustega kohtueelsel uurimisel kannatanu suhtes kasutatud vägivalla iseloomu kohta oli ainsaks tõendiks järelduse tegemisel, et E.O tuleb süüdi mõista
Kuna prokurör ei toetanud V.P. suhtes sooritatud ühiste tegude teise osavõtja suhtes süüdistust
p 5 järgi, tunnistas kohus ta süüdi samas episoodis
raha saamise eesmärgil. Nad tegutsesid kooskõlastatult ning neil oli röövimise osas ühtne eesmärk. Kohus, 7 tuvastades E.O teise osalejaga ühtse eesmärgi röövimise osas, ei kohaldanud E.O
p 5 järgi süüdi mõistes õigesti kriminaal- ja kriminaalmenetluse seadust.
Seotus röövimisega tähendab, et märgitud tegevus kas eelneb tapmisele või langeb sellega ajaliselt kokku või tapmine järgneb koheselt või peatselt pärast röövkallaletungi. Puuduvad andmed selle kohta, et E.O tegutses või kavatses tegutseda V.P. suhtes tahtlusega, mis erines tahtlusest omandada V.P. vara vägivalla teel, st tahtlusega, mis erines teise osavõtja tahtlusest, kellega ta omas ühtset röövimise tahtlust. E.O teod võõra vara omastamisel vägivalla kasutamisega leidsid aset grupis teise isikuga, teod olid sooritatud ühiselt ühe ja sama kannatanu suhtes ning ühel ja samal ajal. Kasutatud vägivalla iseloom oli mõlemale osavõtjale hästi teada. Vägivalla kasutamise käigus kasutati tervisekahjustuste tekitamiseks olmeeset, mis asus võõra vara omastamise asukohas. Pärast V.P. vara vägivaldset omastamist osavõtjad lahkusid üheskoos sündmuskohalt E.O tuppa. Keegi osavõtjatest ei sooritanud kannatanu suhtes rohkem mingeid tegusid. Kohtuotsuses tuvastatud faktilistest asjaoludest võib järeldada, et E.O teod, mis olid tema
p 5 järgi karistamise aluseks (löömine taburetiga vastu pead), olid sooritatud vara vägivaldsel teel omastamise käigus koos teise isikuga. E.O tegevuste näilik intensiivsus röövimise käigus andmete puudumisel, mis tunnistaksid, et E.O oli võrreldes ühise teo teise osavõtjaga V.P. suhtes teistsugune otsene tahtlus, ei andnud kohtule alust sarnaste süüdistusasjaolude korral kvalifitseerida ühe osavõtja tegusid raskema kuriteona. Veel enam, kohus tuli teise osavõtja suhtes järeldusele, et mõlemad osavõtjad olid V.P. vara omastamisel seotud ühtse tahtlusega röövimise osas. Seega tuleb E.O antud episoodis samuti karistada võõra isikliku vara vägivallaga omastamise eest. Kui tunnistada, et kohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme, siis peavad otsuses olema põhjendused ja vastavad tõendid selle kohta, et V.P. vara omastamisel vägivalla teel oli A. Nikitinil ühtsest tahtlusest röövimise osas erinev tahtlus. Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tuleb tõlgendada tema kasuks. Kohus ei ole ümberlükanud kaitse väiteid, et V.P. surma saabumise aeg, mis on tuvastatud eksperdiarvamusega „mitte varem kui 4-5 päeva enne kohtumeditsiinilist lahkamist“, mis toimus
ja
suhtes toimepandud röövimises, E.O süüditunnistamises
p 5 ja
suhtes toimepandud röövimises ja E.G süüditunnistamises
Selles osas tuleb kriminaalasi saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata. Prokurör taotleb apellatsioonis Z.H süüditunnistamist
lg 2 p 7 järgi põhjendades oma taotlust asjaoluga, et maakohus on alusetult jätnud tõendite hulgast välja kannatanu S.K. kohtueelsel uurimisel teostatud äratundmiseks esitamise protokolli. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks kohus jätnud äratundmiseks esitamise protokolli, kus S.K. tundis Z.H ära isiku, kes teda röövis, tõendite hulgast välja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kohus nimetatud protokolli kohtus uurinud, kuid leidnud, et nimetatud protokollis toodud S.K. i ütlused ei saa olla Z.H süüdimõistmise aluseks, sest kohtuistungil S.K. nimetatud ütlusi ei kinnitanud.
detsembril 2005 toimunud O.N. kuriteoepisoodis. Kannatanu O.N. ütluste kohaselt viibis ta
lg 1 näeb ette vastutuse varalise kasu üleandmise nõudmise eest kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda. Seega eeldab nimetatud kuriteo objektiivne koosseis varalise kasu üleandmise nõudmist millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. 10 Ringkonnakohus leiab erinevalt prokurörist, et J. Jegorenkova käitumises puudub
E.K. , J. Jegorenkova ja E.G ütlustest nähtub üheselt, et J. Jegorenkova ei vestelnudki oma viibimise ajal E.K. ühiselamutoas O.N. ga. O.N. väidete kohaselt vestles J. Jegorenkova E.K. ja tema ise sekkus sellesse vestlusesse. O.N. ütluste kohaselt kohtuistungil nõudis J. Jegorenkova temalt kõrvarõnga eest pudelit alkoholi. Samas on ta väitnud, et pidas taolist nõudmist naljaks. Ringkonnakohus leiab, et varalise kasu üleandmise nõudmine moodustab väljapressimise koosseisuteo vaid siis, kui sellega kaasneb ähvardus või vägivald. Lugedes tõeseks O.N. väite, et J. Jegorenkova nõudis temalt alkoholipudelit kaotsiläinud kõrvarõnga eest, ei moodusta ainuüksi taolise nõudmise esitamine O.N. le ringkonnakohtu arvates veel
lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisu, sest taolise nõudmise esitamisega ei kaasnenud J. Jegorenkova poolt O.N. suhtes ähvardust ega ka vägivalda. Põhjendamatu on ringkonnakohtu arvates ka prokuröri apellatsioonis esitatud väide nagu tegutsenuks J. Jegorenkova ja E.G O.N. suhtes kaastäideviijatena.
lg 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana. Ringkonnakohus leiab, nimetatud sättest lähtudes, et andes hinnangu teos osalenud isikutele kui teo täideviijatele peab kriminaalasjas olema välja selgitatud iga isiku teopanus ja tema tegevuse olulisus tagajärje saavutamisse. Apellatsioonis on prokurör leidnud, et J. Jegorenkova ja E.G ühtset tahtlust väljapressimise toimepanemises näitab asjaolu, et kohe pärast seda kui O.N. oli keeldunud alkoholipudeli andmisest, kutsus E.G viimase koridori ja lõi teda. Kuidas E.G taoline tegevus näitab J. Jegorenkova ja E.G ühist tahtlust toime panna väljapressimine O.N. suhtes, apellatsioonist ei nähtu. Samas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes prokurör väidab, et J. Jegorenkova ja E.G tegevust tuleb vaadelda kui kaastäideviimist. E.K. , J. Jegorenkova ja E.G ütlustest nähtub, et J. Jegorenkova lahkus E.K. toast koheselt pärast sigarettide saamist. Ka O.N. on kinnitanud, et J. Jegorenkova lahkus tema juurest momendil kui E.G ta koridori kutsus ning tema O.N. peksmises ei osalenud. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väiteks, et J. Jegorenkova kihutas J. Sergejevat O.N. suhtes vägivalda kasutama. Taolist kihutamist J. Jegorenkova poolt on eitanud ka O.N. kohtuistungil. Seega ei saa kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes teha järeldust nagu tegutsenuks J. Jegorenkova ja E.G O.N. suhtes ühiselt ja kooskõlastatult. Ringkonnakohtu arvates ei esine ka E.G käitumises väljapressimise teokoosseisu. O.N. ütluste kohaselt kutsus E.G ta päras J. Jegorenkova lahkumist koridori. Millise eesmärgiga teda koridori kutsuti ta öelda ei oska. Seda, kas E.G enne tema löömist ka midagi ütles või temalt nõudis, O.N. kohtuistungil esmalt ei mäletanud. Pärast prokuröri korduvaid sellesisulisi küsimusi on O.N. prokurörile vastanud, et E.G nõudis temalt kõrvarõngast. Samas on O.N. kohtuistungil väitnud, et kõrvarõngast oli juttu E.K. ja J. Jegorenkova vahel ja temalt nõuti vaid pudelit. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kõik asjaosalised olid konflikti toimumise ajal alkoholijoobes. E.G ütluste kohaselt tekkis neil pärast J. Jegorenkova lahkumist tüli O.N. ga ja selle käigus ta lõi kannatanut kruusiga. O.N. millegi nõudmist E.G eitab. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi O.N. ebalevad ütlused selle kohta, et E.G nõudis temalt kõrvarõngast, kusjuures nimetatud ütlustest ei nähtu, millal konkreetselt temalt seda 11 nõuti, ei anna alust tõsikindlaks väiteks, et J. Sergejva poolt O.N. suhtes kasutatud vägivald oli seotud varalise kasu üleandmise nõudmisega. Ülatoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et puudub alus J. Jegorenkova ja E.G süüditunnistamiseks
Prokurör oma apellatsioonis taotleb A. Tšuvašovi süüditunnistamist
Tšuvašovi ühekordset sisenemist G.L. eluruumi tuleb vaadelda kui omavolilist sissetungi. G.L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt löödi ühel päeval tema toa uks maha. Tuppa sisenesid B.H , E.G ja A. Tšuvašov. Ta oli alkoholijoobes ning magas sellel momendil. E.G tuli tema juurde, lõi jalaga näkku ning nõudis 100 krooni alkoholi ostmiseks. Pärast lööki läks ta end pesema. Kaitsja küsimusele, millal ta nägi toas A. Tšuvašovi, vastas kannatanu, et sellel momendil kui ta ennast pesi. Seega esineb G.L. taolistes ütlustes vastuolu, sest esmalt rääkis kannatanu, et kõik kolm sisenesid tema tuppa, hiljem täpsustab, et A. Tšuvašovit nägi ta alles siis, kui ta ennast pärast saadud lööki pesi. G.L. ütluste kohaselt lahkus tema pärast lööki toast ja hiljem avastas, et tema asjad on kadunud. Kes tema asjad võttis, ta ei näinud. Kohtuistungil A. Tšuvašov eitas üldse enda osalemist G.L. ga toimunus. Pärast prokuröri poolt taotletud A. Tšuvašovi kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas A. Tšuvašov, et kohtueelsel uurimisel süüdistas ta E.G ja B.H alusetult G.L. löömises ja tema asjade äravõtmises. A. Tšuvašovi kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt tema G.L. tuppa isegi ei sisenenud. E.G on kohtuistungil täielikult eitanud enda osalemist G.L. ga toimunus ning väidab, et mingit konflikti ei ole temal kannatanuga olnudki. Samasuguseid ütlusi andis kohtuistungil ka B.H. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus A. Tšuvašov eitab üldse enda osalemist G.L. ga toimunus ja kus G.L. on kohtuistungil andnud A. Tšuvašovi suhtes vastuolulisi ütlusi viimase viibimise kohta tema elutoas, ei ole kriminaalasjas kogutud tõenditele tuginedes võimalik tõsikindlalt väita, kas A. Tšuvašov üldse viibis G.L. toas või kas tal oli selleks kannatanu luba. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu otsustusega mõista A. Tšuvašov
Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega tunnistati süüdi B.H
ja
suhtes toimepandud röövimises, E.O
p 5 ja
suhtes toimepandud röövimises ja E.G
MS § 312 p 1 sätestab, et kohtuotsuse põhiosas esitatakse kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele seejuures tuginetakse. Sama paragrahvi p 2 tulenevalt peab kohtuotsuses olema näidatud ka tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseteks ja põhjendus, miks ta neid usaldusväärseteks ei pea. Eelnimetatud kriminaalmenetluse seadustiku sätted panevad seega kohtule kohustuse põhjendada kohtuotsuses kajastamist leidvat kohtu otsustust. Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates nimetatud nõudeid järginud ning on jätnud ülalnimetatud osas kriminaalasjas kogutud tõendid analüüsimata. KrMS § 289 lg 1 tulenevalt saab kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. Nimetatu kehtib ka süüdistatava ülekuulamise kohta 12 Seega võib kohus näiteks pärast süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna süüdistatava poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta eelistab kohtueelses menetluses antud ütlusi. Taolisele seisukohale on Riigikohtu kriminaalkolleegium asunud juba oma otsuses nr 3-1-1-52-
Kuigi kohtuotsusest otseselt ei nähtu, kelle suhtes toimepandud B.H teod kvalifitseerib kohus § 121 järgi ning mõistab süüdistatava nimetatud paragrahvis ka süüdi, võib ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et kohus mõistab B.H
suhtes toimepandud kehalises väärkohtlemises. Millistele tõenditele tuginedes maakohus taolisele otsustusele jõudis, maakohtu otsusest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses puudub igasugune õiguslikku kvalifikatsiooni puudutav sisuline põhjendus B.H süüditunnistamises
Kohtuotsuses on vaid mainitud, et B.H peksis V.P. ja et B.H lõi V.Š. t. Millised järeldused kohus nimetatud väidetest teeb ning miks tuleb B.H taoline tegevus ja kelle suhtes kvalifitseerida
Kui lähtuda maakohtu otsuse loogikast, et nii B.H kui ka E.O peksid kannatanu V.P. , siis jääb kohtuotsuses arusaamatuks, miks kohus tunnistab E.O süüdi V.P. mõrvas aga B.H V.P. kehalises väärkohtlemises. Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused, miks kohus leiab, et V.P. tekitatud surmavad vigastused tekitati E.O poolt taburetiga löömisel ning millele tuginedes kohus leiab, et kannatanul esinenud surmavaid vigastusi ei saanud tekitada B.H kannatanut käte ja jalgadega pekstes. Samas on kohtuotsus vastuoluline ja pole üheselt mõistetav. Tunnistades B.H süüdi V.P. kehalises väärkohtlemises, märgib kohus osas, kus ta käsitleb E.O ja B.H süüditunnistamist röövimises, et E.O ja B.H otsisid koos kannatanute toa läbi ning mõlemad süüdistatavad peksid kannatanuid eesmärgiga saada neilt raha. Kohtuotsuses, 5 rida allpool, märgib kohus taas, et B.H oli isikuks, kes koos E.O-ga peksid kannatanu V.P. eesmärgiga saada viimaselt raha. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik kohtuotsusest üheselt välja lugeda, kas kohus tunnistab B.H süüdi V.P. ja V.Š. röövimises või ainult V.Š. röövimises. B.H-le esitatud süüdistusest nähtub, et teda süüdistati V.Š. röövimises ja V.P. suhtes toimepandu osas oli talle esitatud süüdistus
Kohtuistungil palus prokurör B.H
Kohus mõistis B.H süüdi
järgi ning eelduslikult teeb ringkonnakohus järelduse, et kohus kvalifitseeris B.H süüdistuse
p 5 järgi ümber
Samas nähtub kohtuotsusest, et kohus loeb tõendatuks B.H süü selles, et süüdistatav peksis nii V.P. kui ka V.Š. t viimastelt raha saamise eesmärgil. Kohtuotsuses tõendatuks loetud asjaoludele tuginedes saab ringkonnakohtu arvates eeldada, et B.H käitumises esinevad ka V.P. suhtes röövimise teokoosseisu objektiivsed tunnused. Millistel põhjendustel mõistab maakohus B.H V.P. suhtes toimepandu osas süüdi
temalt raha saamise eesmärgil, kohtuotsusest ei nähtu. Kuigi kohtuotsusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks E.O ja B.H süü röövimise toimepanemises, eeldab ringkonnakohus, et taolisteks tõenditeks olid juba ülalmainitud, süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Samas ei ole kohus E.O ja B.H röövimises süüdi tunnistades andnud hinnangut süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele. Ringkonnakohus leiab, et taoline põhjenduste puudumine, vastuolulisus kohtu otsustustes ja kohtu poolt tõendatuks loetud asjaolude vahel, ei võimalda ringkonnakohtul anda hinnangut E.O ja tema kaitsja poolt apellatsioonides esitatud väidetele. 14 Seetõttu tuleb kriminaalasi selles osas saata tagasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kuivõrd E.G tunnistati maakohtu poolt süüdi
ja V.Š. peksmisest riigiorganitele ning kuna nimetatud kuriteo toimepanemine E.G poolt on otseses seoses B.H ja E.O suhtes tehtava kohtulahendiga, siis tühistab kohus ka nimetatud osas E.G süüditunnistamise. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 15 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.