lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: M.F , ik: XXX, elukoht: xxx. RESOLUTSIOON 1. Jätta M.F-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 10.04.2019 otsusele nr 2302,18,013440 M.F-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 10.04.2019 otsus nr 2302,18,013440 M.F-i karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot muutmata ja tühistamata.
lg 3 p 2, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Käesolevale otsusele esitab kaebuse seoses sellega, et otsus on koostatud tõenditel, milleks on tunnistaja ütlused ja mis ei ole usaldusväärsed. Tunnistaja ütlused on ebaõiged, kuna isikul on huvi, teda süüstada selletõttu, et on tõenäoliselt sooritanud tema vastu vaavatase süüteo. Süüteo kohta on alustatud, kriminaalasi Karistusseadustiku prg. 199lg 1 tunnustel. Võimalik, et isik pani ise toime väärteoasjas nimetatud teo. Temalt on võetud DNA analüüs, ms ei kinnitanud tema süüd. Leiab, et eelnimetatud otsuses ei ole tema poolt toimepandud süütegu tõendatud. Väärteoasjades kasutatakse tõendamisel kriminaalmenetlusnorme. Käesolevas asjas on ainukesteks tõenditeks tunnistaja ütlused, mis on sõna sõna vastu ja ebausaldusväärsed. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et 01.12.2018 öösel kohtus inimestega linnas, sai tuttavaks ja kui kõik asutused kinni pandi, kutsus enda juurde koju. Istusid hommikuni. Ütles, et tahab magada. Ühte isikut xxx tundis, Di, teist kahte, Nt ja noormeest temaga ei tundnud. Nemad lahkusid esimesena, poole tunni pärast lahkus viimasena D. Vahepeal käis veel kaks isikut külas, aga nad läksid kiiresti ära ja ei mäleta kes nad olid. Läks 2 magama ja kui ärkas, siis avastas, et puuduvad võtmed, telefon ja lõhnaõli. Võtmed olid esikus taskus. Auto oli maja ees, nad küsisid missugune auto ja ta näitas neile aknast. Tahtis helistamiseks telefoni naabritelt, kuid ei õnnestunud ja sai tänaval ühelt inimeselt telefoni, et tuttavale noormehele helistada ja ütles, et asjad on kadunud. Noormees ütles, et A oli öelnud, et nad olid võtnud auto ja tegid söeterminaali juures avarii. Lasi noormehel ennast sinna sõidutada, nägi, et auto oli puruks sõidetud. Helistas abikaasale tööle, mees vastas, et peale tööd selgitavad. Auto oli xxx, mehe oma, andis talle kasutada. Mees on tööl, kuid tihti on vaja poega sõidutada sadamasse või lennujaama. Magama läks varahommikul, mis kell ärkas, seda ei mäleta. Ärgates tahtis vaadata telefoni kas keegi on helistanud, kuid telefoni ei olnud. Vaatas, et võtmeid ei ole, kuid alguses autot ei vaadanud. Võõra inimese telefonilt helistas Dile, Di perekonnanime ei tea. Mäletab tema telefoninumbrit, aga praegu ei mäleta. Telefoninumber oli meeles, sest hommikul oli helistanud, et tuleks külla. Kui küsida poja telefoninumbrit, siis ka ei mäleta, kuid kui vaja, tuleb meelde. Võttis N telefoninumbri, kuid telefon oli väljas. Sõitis Diga auto juurde, vaatasid ja siis helistas mehele, et sõideti puruks. Võttis autost võtmed, seal olid dokumendid ja D viis ta koju, jäi meest ootama. Rohkem kellelegi ei helistanud, mees ütles, et tuleb koju ja siis hakkavad tegelema. Sõiduki ümber oli veel post, kuid kellelegi polnud teatada, häirekeskusesse ka mitte, sest keegi ei olnud ju kannatada saanud. Autoga polnud midagi teha, puksiiri jaoks raha ei olnud. Pärast juba mees tegeles autoga, ütles, et kui tal aega on, siis lähevad avaldust tegema. Miks kohtuvälises menetluses ütles teise kellaaja, ei mäletanud siis. Mitte temale ei tulnud kõne, vaid Dile, sest ei olnud enam telefoni. Järelikult ei rääkinud kohtuvälisel menetlusel õigesti külaliste lahkumise ja asjade kadumise aja kohta. Kui inimest üle kuulatakse, siis inimene on närvis, on kõrge vererõhk. Oli sellises seisundis, terve öö olid pidutsenud, võis segi ajada. Kõike ei saa kohe mäletada. Tunnistaja A H selgitas, et sõiduk xxx xxx kuulub temale, on omanik. Jagas seda M.F-iga . Selle sündmusega seotult oli auto ilmselt M.F-i kasutuses, poiss pidi minema võistlustele ja ise ei saanud viia, usaldas sõiduki M.F-ile . Teab, et sõidukiga juhtus avarii, aga ennast kohapeal ei olnud, siis ei oska täpseid asjaolusid öelda, hiljem sai teada. M.F teatas, et sõidukiga on mingi probleem. See oli telefoni teel, sai teada enam-vähem kus kandis sündmus toimus ja sõitis sealt läbi, vist kaks-kolm päeva hiljem. Sõidukit seal ei olnud, eeldas, et on kuskil parklas. Kuna töötab xxx xxx, siis nägi sõidukit platsil. Sai aru, et on avarii toimunud. Olga ütles, et sõiduki võtmed läksid tema valdusest välja ja siis toimus avarii teadmata asjaoludel. Kuna oli kasko, siis auto pärast eriti ei muretsenud. Auto seisab xxx parklas, on plaanis maha müüa. Parkla töötajad väitsid, et auto on pikemat aega seal ja nad kavatsevad selle utiliseerida. Eeldas, et politsei tegeleb asjaga. Sõiduki kahju oli 5300 eurot, kui kasko sõlmis, siis hinnati väärtuseks 5300 eurot. Praegu sõiduki eest pakuti 500 eurot. Alguses pakuti 700 eurot, kuid kui selgus, et ei käivitu, siis 500 eurot. Teab mõnda Olga tuttavat, kuid Di või A nimelist ei tea. Teab, et on kriminaalmenetlus seoses sellega, et pärast külaliste lahkumist läksid kaduma mobiiltelefon, lõhnaõli ja vist ka auto võtmed. Menetluse alustamisest sai teada, tegeleb vist Ida-Harju osakond, teda ei ole välja kutsutud. Tunnistaja A G selgitas, et on Olgaga kohtunud paar korda. Olga juurde kutsus teda üks sõber, hommikul oli neid kokku 3-4 inimest. Tundis nendest ühte, Nt. Oli Olga juures kodus ja magas ning Olga äratas ta üles, et sõidame suitsu järgi. Sõitsid Xxx natuke ringi, sõitsid halli xxx. Näidatud fotol nr 7 on sama auto. Roolis oli Olga ja Olga rääkis, et mees kinkis talle selle auto. Sõitsid Xxx ringi, siis sõitsid kuskile välja, kus oli pikk tee otse. Sõitsid mingi sadama juurde lõppu ja siis tagasi. Olga tahtis talle näidata. Seal võttis kiirust ja kui tagasi sõitsid, siis oli ka suur kiirus, aga ta ei saanud pöördega hakkama ja läksid vastu posti suure hooga. Ise jäid terveks, aga padi lendas välja. Auto seisukord oli väga halb, selline nagu pildil. Vigastada sai ka post. Olid autos Olgaga kahekesi, ehmusid sellest ja läksid sealt ära Olga juurde sõpradele ütlema, mis juhtus. Sõpradega sõitsid autot vaatama. Kelle autoga läksid, seda ei mäleta, teab, et Nl juhiluba ei ole. Olga vist helistas mehele. Temalt palus vabandust selle eest, et temaga koos oli. Ei teadnud, et Olga on politseisse avalduse teinud, talle on räägitud, et ta olevat võtmed varastanud, kuid see ei ole tõsi. Hommikul oli äratamine kuskil 10-11 ajal, kuid Olga aadressi öelda ei oska, umbes xxx tänav, numbrit ei tea. Kui ärkas, siis külalised olid veel seal, külalisi 3 oli kaks. Need külalised olid meesterahvad ja üks neist oli N. Teisel oli juhiluba ja vist suur tumesinine sõiduk. Need külalised jäid selleks ajaks kui nad sõitma läksid, Olga juurde. Liiklusõnnetuse koht on ka põhimõtteliselt xxx, kolm minutit sõita. Peatasid seal avariipaiga lähedal mingi auto ja viidi tagasi. Kui tulid sinna tagasi, siis oli avariipaigal mingi must xxx, kust helistati politseisse. Kui tagasi jõudsid, siis Olga helistas mehele. Avariipaigale läksid kõik neljakesi. Kui hakkasid tagasi sõitma, siis politsei juba sõitis sinna. Kui olid Olga juurde tagasi jõudnud, siis saadeti teda poodi Coka järele ja seal tuli poe juurde mingi valge džiip ja siis politsei ning teda peeti kinni. Küsiti kas ta oli seal, öeldi, et neil on pilt. Alguses nägi avarii juures musta xxx ja siis tuli xxx poe juurde ja seejärel kohe politsei. Nad ütlesid, et neil on tõestus selle kohta, et nad seal olid. Läks Olga juurde, andis Coka ära ja siis tahtis Olga magama minna ning nad läksid ära. Tema läks bussi peale, et Tallinna sõita, teised olid Xxxt. Sel ajal kui ta seal oli, ei varastatud mingeid võtmeid. Kui Olga oma mehele helistas, siis helistas ta oma telefonilt. Mehele helistades ütles, et talt varastati võtmed, see oli pärast liiklusõnnetust. Ütles mehele, et auto on täiesti katki, autovõtmed varastati ja keegi sõitis selle katki. Di nimelist isikut teab, elab Xxx, aga teda seal ei olnud. D vist oligi see, kes neid sinna liiklusõnnetuse kohale viis, mitte see teine külas olnud noormees. Olga või keegi kolmas helistas Dile, et ta viiks avariid vaatama. D Olga juurde korterisse ei tulnud, kuid kui tagasi tulid, siis mäletab, et Olgal kukkus telefon autosse ja D tõi selle tagasi. Olga helistas mehele pärast seda kui olid Diga koos avariipaika vaatamas käinud. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et rikkumised on tõendamist leidnud. Isik kasutas seda sõidukit xxx, tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et kaotas juhitavuse ja sõitis maha valgustusposti. Menetlusaluse isiku enda ütlustes on väga palju vastuolulist. Kui hinnata kõiki tõendeid kogumis, siis tunnistaja A ütlused tunduvad palju usaldusväärsemad. Temal ei ole mingit põhjust anda M.F-i suhtes valeütlusi. Kriminaalmenetlus varguse osas on jõudnud kohtuvälise menetleja andmetel niikaugele, et menetlus käib, kuid menetlejal ei ole tõendeid, mis viitaksid sellele, selline asi on aset leidnud. Kõiki ütlusi koos vaadates jääb mulje, et M.F teeb kõik, et pääseda karistusest. Määratud karistused on alla sanktsiooni keskmise määra ja leiab, et need on proportsionaalsed. Kohtuväline menetleja palub kaebust mitte rahuldada. Kuid palub asitõend, mis on siin ära võetud, määrata pärast otsuse jõustumist hävitamisele. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistajate ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 4 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1 ja
Puutuvalt menetlusalusele isikule
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.
lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.
lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise. Väärteomenetluses on menetlusalusest isikust kaebuse esitaja selgitanud, et hommikul ärgates avastas ta telefoni, autovõtmete ja lõhnaõli kadumise ning on seisukohal, et need asjad varastasid temal külas käinud isikud. Selle sündmuse kohta on ta esitanud politseile ka kuriteoteate. Sellest tulenevalt võeti sõiduk tema teadmata kasutusse ja põhjustati liiklusõnnetus. Kohtuistungil selgitusi andes ilmnesid tema ütlustes vastuolud kohtuvälisel menetlusel antud ütlustega sündmuste järjekorra ja sündmuste toimumise koha ning sündmustes osalenud isikute osas. Vastuolusid põhjendas kaebuse esitaja sellega, et ta oli siis joobes ja mõtles teistmoodi ja ei pruukinud kõike mäletada. Kohus ei pea sellist selgitust usaldusväärseks ega veenvaks, kuivõrd kaebuse esitaja kuulati 01.12.2018 sündmuste osas üle alles 18.12.2018 ja kaebuse esitaja sõnade kohaselt oli ta siis kaine. Lisaks põhjendas kaebuse esitaja ütluste erinevust ülekuulamisest tingitud pinge ja kõrge vereõhuga. Samas nähtub kohtuistungil ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud menetlusaluse isiku ütlustest, et ülekuulamisprotokoll ei ole koostatud mitte menetleja poolt, vaid oma ütlused on kaebuse esitaja kirjutanud ise. Seega saanuks ülekuulamise pinge tekkida hoopis kohtuistungil, kus talle küsimusi esitati, kuid seda kaebuse esitaja ei kurtnud. Lisaks sellele väitis kaebuse esitaja, et tal on kõrge vererõhk, mis pinge tõttu suureneb ja ta peab tablette tarvitama, kuid kohtuistungiks ei saanud tema tervislik seisund muutuda, kuivõrd teadaolevalt tuleb neid tablette vererõhu alandamiseks kasutada aastaid, kuid sellele vaatamata tema ütlused ajas muutusid. Seetõttu ei pea kohus neid selgitusi ütluste erinevuse osas veenvateks ega saa nendega arvestada. Kaebuse esitaja on andnud ütlusi, milliste sisu peaks teda igasugusest süüst vabastama ja süüstama tunnistajana üle kuulatud A Gt ja temaga koos olnud isikut või isikuid ning kaebusest tulenevalt pidanuks A. G või temaga koos olnud noormees varastama auto võtme ja siis minema autoga sõitma ja põhjustama liiklusõnnetuse. Muus osas aga kattuvad kaebuse esitaja ütlused osaliselt tunnistaja A. G ütlustega, kuid sündmuste toimumise aeg ning järjekord ja sündmustes osalenud isikute ring on erinev. Kaebuse esitaja teatas kohtuistungil, et ta läks varahommikul magama ja ärgates avastas, et kadunud on telefon ja auto võti. Seetõttu läks ta telefoni otsima, et helistada Dile ja sai tänavalt kelleltki telefoni ning helistas. Mäletas numbrit kuna oli hommikul talle helistanud. Kohtuistungil ta aga telefoninumbrit meenutada ei suutnud, samuti ei teadnud ta Di nimelise isiku kohta peale eesnime ka poole aasta möödudes endiselt mitte midagi. Seejuures märkis kaebuse esitaja, et kui vaja on, siis ta suudab vajalikke telefoninumbreid meelde tuletada. Kuigi kohtuistungil olnuks seda vaja just kaebuse esitaja enese esitatud versiooni kontrollimiseks, kaebuse esitaja numbrist meenutada ei suutnud. Samas on tegemist kaebuse esitaja versiooniga, mille kontrollimiseks peab kaebuse esitaja andma menetlejale võimaluse. Vaatamata sellele, et kaebuse arutamine toimus kahel kohtuistungil, ei pidanud kaebuse esitaja vajalikuks kohtule mingeid andmeid Di nimelise isiku kohta esitada. Kohtuvälisel menetlusel on aga kaebuse esitaja selgitanud, et ühele külalistest tuli kõne avarii kohta ja alles siis avastas ta telefoni, võtme, lõhnaõli ja muidugi ka auto kadumise. Seega kohtuistungil antud ütluste kohaselt avastas ta asjade kadumise siis, kui oli üksi kodus ja ärkas, kohtuvälisel menetlusel aga siis, kui üks külalistest oli tema juures ja külalisele teatati liiklusõnnetusest. Seejärel on ta kohtuvälisel menetlusel antud ütluste kohaselt palunud ühel tuttaval viia teda avarii kohta, kuid kohtuistungil 5 selgitas, et helistas võõralt telefonilt Dile. Seejuures ei saanud ta avariist kuhugi teatada, sest temal telefoni ei olnud ja tuttaval ei olnud helistamiseks enam kõneaega. Samas helistas ta kohtuistungil antud ütluste ja ka kohtuvälisel menetlusel antud ütluste kohaselt mehele ja teatas avariist pärast liiklusõnnetuse kohal käimist. Seejuures ei täpsustanud kaebuse esitaja, kuidas tal oli võimalik mehele helistada kui tal endal telefoni ei olnud ja tuttaval kõneaega samuti mitte. Seejuures on kaebuse esitaja kohtuvälisel menetlusel märkinud, et ta ei soovi teda avariipaigale sõidutanud isikut avaldada, kuna see on seda palunud, kuid kohtuistungil nimetas isikut Diks, kellest ta midagi ei tea. Sellised vastuolud kaebuse esitaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütlustes panevad kohut suhtuma kaebuse esitaja ütlustesse kriitiliselt. Sellele seisukohale jõudmiseks annavad aluse ka tunnistajana üle kuulatud A. G ütlused, millede kohaselt ööbis ta M.F-i juures ja M.F uhkustas mehe poolt kingitud autoga. M.F-i pealekäimisel läksid nad hommikul ringi sõitma ja tagasiteel ei tulnud M.F sõiduki juhtimisega toime ning nad sõitsid teelt välja vastu posti. Sellised ütlused viitavad sellele, et A. G on mitte ainult viibinud sündmuskohal, vaid ka autos. Seejuures riimuvad A. G ütlused M.F-i ütlustega ka selles osas, et M.F on tagasi läinud liiklusõnnetuse sündmuskohale ja võtnud autost võtme, samuti selles osas, et sinna sõideti Di nimelise isiku autoga. Seevastu sündmuskohal käinud isikute ring on erinevate tõendiallikate ütluste kohaselt erinev. Kui M.F on väitnud, et ta käis seal vaid Diga, siis A. G ütluste kohaselt käidi seal kogu seltskonnaga ja Di autoga, kusjuures eelnevalt Di nimelist isikut seltskonnas ei olnud. Di kutsus aga M.F oma telefonilt helistades ja pärast sündmuskohal käimist helistas M.F oma mehele samuti oma telefonilt. Lisaks sellele on A. G väitnud, et M.F jättis oma telefoni Di autosse ja D tõi telefoni ära. Seega ei saanud M.F sõiduki kadumistest ja liiklusõnnetuse toimumisest teada saada kelleltki võõralt, kellele ta helistas juhusliku inimese telefonilt, vaid tema telefon oli alles nii liiklusõnnetuse ajal, uuesti sündmuskohal käimise ajal kui ka sealt tagasi tulles. Sellised A. G ütlused on loogilised ja sündmuste järjekorra loogikaga riimuvad. Lisaks sellele märkis A. G, et teda peeti kaupluse juures kinni ja seostati avariilise sõidukiga seetõttu, et ajal, kui ta koos seltskonnaga tagasi sündmuskohale autot vaatama läks, oli sündmuskoha juures musta värvi xxx, kust isikud filmisid sündmuskohta ja selle ümbrust ning poe juures oli sama xxx. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt käis ta aga sündmuskohal siis kui temalt olid asjad ära varastatud ja külalised lahkunud ja ta käis sel just Diga. Kohus leiab, et A. Gt sai liiklusõnnetuse sündmuskohaga seostada vaid sel juhul, kui tema sündmuskohal olek oli fikseeritud ning see fikseerimine viiski tema kaupluse juures kinnipidamisele. Seejuures selgitas A. G, et nii sündmuskohale tagasi minnes oli sündmuskoha juures must xxx ja ka kaupluse juures, kui teda kinni peeti oli sama sõiduk ning varsti tuli kohale politsei. Seega kinnipidamise fakt näitab seda, et A. G oli sündmuskohal tagasi pärast liiklusõnnetuse toimumist. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtuvälisel menetlusel nimetanud ühegi isiku nime, kes tal külas käisid ja kes võinuks temalt midagi varastada. Seega ei saanud kaebuse esitaja ütlustest tuleneda mingeid andmeid külas käinud juhututtavate kohta, kuid ometigi peeti A. G juba liiklusõnnetuse toimumise päeval kinni ja teda on ka kohtuvälisel menetlusel üle kuulatud. Kohus leiab, et selline tunnistaja A. G ütlustest tulenev sündmuste ahel ning väärteoasjas kogutud tõendite kogum on loogiline ja omavahel riimuv, mistõttu on tunnistaja A. G ütlused usaldusväärsed. Kohus asub seisukohale, et kaebuse esitaja kogu menetluse vältel antud ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta, kuivõrd kaebuse esitaja erinevas menetlusstaadiumis antud ütlused on nii omavahel vastuolus kui ka vastuolus tunnistaja A. G ütlustega. Mis puudutab tunnistaja A H ütlusi, siis ei ole A. H sündmuste käiku vahetult tajunud ning teab asjaolusid vaid kaebuse esitajalt kuuldu kaudu. Seejuures ei teatanud M.F A. H liiklusõnnetusest mitte vahetult pärast liiklusõnnetust, vaid oluliselt hiljem, kui oli uuesti käinud sündmuskohal. Seega oleks A. H ütlused hinnatavad vahendliku tunnistaja ütlustena KrMS § 66 lg 21 mõttes ning tema osas ei kohaldu sama lõike punktides 1-4 sätestatud erandid. Seega ei saaks tema ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta nii või teisiti arvestada. Seejuures on see teadmine tõendamiseseme asjaoludest tunnistaja ütlustest nähtuvalt niivõrd pealiskaudne, et 6 väärtegude toimepanemise asjaolude osas tuleb need ütlused tõendikogumist välja jätta. Samas on tunnistaja A. H vaidlusaluse sõiduki omanik ning ta saab anda informatsiooni temale liiklusõnnetusega tekitatud kahju osas, mille kohta antud informatsiooniga kohus ka arvestab. Ülalmärgitud motiividel asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditega, eelkõige tunnistaja A G ütlustega on tõendamist leidnud, et 01.12.2018 kella 10.04 paiku juhtis xxx sõidukit xxxx registreerimismärgiga xx Xxx külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas M.F ja mitte keegi teine.
lg 1 Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et M.F süüdistatakse selles, et ta 01.12.2018 rikkus
lg 3 p 2 nõuet, ei vähendanud oma sõiduki kiirust vastavalt oludele, mille tõttu kaotas sõiduki juhitavuse üle kontrolli ning sõitis teelt välja vastu tänavavalgustusposti. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikule A H ja AS-ile xxx. Väärteotoimikus leiduvast sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi xxx vaatlussuunaga xxx tee poolt xxx tee suunas. Nähtub, et xxx reg.märgiga xxx on esiosaga sõitnud vastu tänavavalgustusposti, vigastanud sellega nii posti (tänavavalgustuse metallist post koos kahe valgustiga purunenud) kui sõidukit (esiosa deformeerunud, vasakpoolsed rehvid purunenud, katus kahjustatud, esi- ja tagaklaas purunenud, salongis turvapadjad avanenud). Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused nii sõidukil xxx reg.märgiga xxx kui ka tänavavalgustuspostil. Fikseeritud vigastused eeldaks ilmselgelt sõiduki taastamisremonti ja uue tänavavalgustusposti paigaldamist. Seejuures nähtub sündmuskohal vigastatud tänavavalgustuspostist, et see on kõverdunud üle auto, mis tähendab seda, et tänavavalgustusposti ei ole ulatuslike kahjustuste tõttu võimalik parandada ja see tuleb asendada uuega. A H ütluste kohaselt oli kaskokindlustuse kohaselt sõiduki väärtuseks 5300 eurot ning liiklusõnnetuse järgselt on sõiduki väärtuseks 500 eurot. Kohus asub seisukohale, et arvestades sõiduki vigastusi ei ole sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas, kuivõrd taastamisremondi kulu ületaks oluliselt sõiduki väärtust. Sellest teeb kohus järelduse, et sõiduki omanikule A H on tekitatud varalist kahju vähemalt 4800 euro ulatuses. Samuti on kahju tekitatud AS-ile xxx. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki omanikule A H ja AS-ile xxx. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule toime pandud väärteos ette heitnud
lg 3 p 2 sätestatud kohustuse eiramist, s.o juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Antud juhul on tunnistaja A. G ütlustega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik sõitis liiga kiiresti ega tulnud valesti valitud sõidukiiruse tõttu sõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja vastu posti. Arvestades sündmuskohal olevat hea teekattega teed ja lauget kurvi saab väita, et lubatud sõidukiirusega sõites oleks teelt välja sõitmine olnud välistatud. Seetõttu leiab kohus, 7 et menetlusalune isik ei valinud olukorrale sobivat sõidukiirust, et tulla toime sõiduki juhtimisega ning sõitis teelt välja ja vastu tänavavalgustusposti. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on tuvastatud
Vaadates põhjustatud vigastusi nii autole kui postile, siis pidi sõidukiirus olema küllaltki suur ja juhi reageerimiskiirus küllaltki aeglane. Juhul, kui menetlusalune isik oleks valinud teeoludele vastava sõidukiiruse, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud
Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei sõida oludele vastava kiirusega, siis tekitab ta liiklusohu, mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 p 2 nõudeid ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusaluse isiku selgitustest nähtuvalt tema sõidukit ei juhtinud, kuid kohus on juba eelpool märgitud motiividel lugenud tõendatuks, et sõidukit juhtis just kaebuse esitaja. Lisaks sellele vastas kaebuse esitaja küsimusele, miks ta liiklusõnnetusest ei teatanud, et kellele taoleks pidanud teatama, keegi vigastada ei saanud ja post ei ole inimene. Seega sisuliselt tunnistas kaebuse esitaja liiklusõnnetuse põhjustamist, saamata aru, et see vastus lükkas ümber tema enda versiooni selle kohta, et tema sõidukit ei juhtinud. Kaebuse esitaja vastus näitab ka seda, et tal on vaatamata juhtimisõiguse olemasolule liiklusseadusest ja juhi kohustustest üpris puudlikud teadmised. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varalist kahju.
Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt
p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati ka varaline kahju nii liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule A H kui ka AS-ile xxx.
lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Tunnistaja A. G ütluste kohaselt ajal, mil nad lahkusid kogu seltskonnaga liiklusõnnetuse kohalt pärast seda, kui M.F oli autost võtme võtnud, sõitis neile vastu politsei, mis suundus liiklusõnnetuse sündmuskohale. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et M.F oleks tagasi läinud sündmuskohale ja teatanud liiklusõnnetuse põhjustamisest, kusjuures see võimalus oli käegakatsutav. Vastupidi, tunnistaja A. G ütlustest tulenevalt läksid nad hääletades sündmuskohalt minema ja pärast tulid tagasi autost asju võtma, kuid vaatamata korduvale sündmuskohal viibimisele ei pidanud M.F vajalikuks liiklusõnnetusest teatada ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem sündmuskohal viibides, vaid esitas hiljem hoopis versiooni, et sõidukiga põhjustas liiklusõnnetuse temale teadmata isik.
lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.
lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise 8 ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks
lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud
Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka
Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud
lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.
lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli tänavavalgustusposti maha sõitnud, pidi ta aru saama, et ka tänavavalgustuspost kuulub kellelegi, keegi on selle paigaldanud ja pärast maha sõitmist peab selle keegi ka asendama, s.o kandma kulu, mistõttu oli ta posti maha sõites tekitanud asja omanikule varalist kahju. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, mistõttu ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkumine, et teda kui liiklusõnnetuse põhjustajat ei tuvastataks. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes
lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada
Antud vaidlusalusel juhul
Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb
Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli menetlusalune isik oma autost välja ja lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis kõrvaline isik. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et M.F-i käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud
lg 1 ja
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime
lg 3 p 2 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärtegudega
lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes ning need süüteod 9 on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot ning
S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates M.F-i süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukile ja tänavavalgustuspostile tekitatud kahjustused olid suured, kuivõrd kumbagi ei ole võimalik taastada. Puutuvalt
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. 10 Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele
lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja
lg 1 ettenähtud väärteo eest samuti oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.