Rahatrahv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andrei Plešanov’i 25.08.2016.a otsuses väärteoasjas nr 9300,14,001580 märgitud Maksu- ja Tolliameti arvele EE 351010052031000004 SEB Pangas, arvele EE 522200221013264447 Swedbank pangas, 1 4-16-6777 arvele EE 873300333499990003 Danske pangas või arvele EE 401700017002872300 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber xxxx. Jätta M.I poolt oma valitud esindajale makstud tasu tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda M.I-le, tema esindajale Andrei Matvejevile ning Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati muuhulgas M.I Maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1531 lg 1 alusel rahatrahviga 275 trahviühiku ulatuses, s.o 1100 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et: OÜ Xxxxja selle ettevõte juhatuse liikmed M.I ja Xxxx esitasid raamatupidaja vahendusel Maksu-ja Tolliametile nimetatud äriühingu 2014.a juuni-, juuli- ja augustikuu KMD-es ning 2014.a juuli-, augusti- ja septembrikuu TSD-es teadvalt valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluvad maksusummad olid väiksemad käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvatest summadest. Rikkumine seisnes selles, et M.I ja Xxxx ühiselt ja kooskõlastatult esitasid maksuhaldurile 21.07.2014.a – 10.10.2014.a OÜ Xxxx2014.a juuni-, juuli- ja augustikuu KMD-es ning sama aasta juuli-, augusti- ja septembrikuu TSD-es valeandmeid kasutades ära selleks teadlikult eelpool toodud ajal OÜ-le Xxxxraamatupidamiseteenuseid osutavat raamatupidajat Natalja Solodinit, kelle kaudu KMD-es oli kajastatud ebaõigeid andmeid sisendkäibemaksu ja seega tasumisele kuuluva käibemaksu kohta ning samal viisil TSD-es ebaõigeid andmeid ettevõtlusega mitteseotud kulude ja seega tasumisele kuuluva tulumaksu kohta, millega omakorda vähendati kokku äriühingu maksukohustust. Nimelt esitasid M.I ja Xxxx kõnealusele raamatupidajale viis eelnevalt võltsitud XxxxOÜ arvet koos saatelehtedega ja aktidega, kust nähtus 2014.a juuni-, juuli- ja augustikuus OÜ Xxxx nimel SD mälukaartide soetamine eelmainitud osaühingult ja milliste arvete alusel arvati seejärel sisendkäibemaks maha KMD-es. Ülaltoodu näol oli tegemist arvetega, mida XxxxOÜ tegelikult ei väljastanud ning neis kajastuvaid tehinguid OÜ Xxxxja Xxxx OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud. Samade arvete alusel tehti ajavahemikus 09.07.2014.a – 03.09.2014.a väljamaksed OÜ Xxxx pangakontolt Xxxx OÜ kontole, mida jäeti seejärel deklareerimata TSD-es. Tegemist oli väljamaksetega, mis ei olnud eelpool mainitud põhjustel OÜ Xxxxettevõtlusega seotud. Samal viisil 2 4-16-6777 esitati OÜ Xxxxraamatupidamisse viis arvet koos vastavate saatelehtedega, kust nähtus OÜ Xxxx nimel samade SD mälukaartide müük Läti ettevõttele Xxxx SIA, mis osutus ka näilikuks. Ülalpool nimetatud tegevusega suurendati KMD-es sisendkäibemaksu summasid ja seega vähendati tasumisele kuuluvaid summasid ebaseaduslikult, kuivõrd puudus nimetatud arvetel kajastatud käibemaksu mahaarvamiseks õiguslik alus (KMS § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1). Samuti jäeti TSD-es tegelikud ettevõtlusega mitteseotud kulu summasid ja seega tasumisele kuuluvaid tulumaksu summasid arvestamata ebaseaduslikult, kuivõrd samuti puudus mainitud arvete alusel tehtud väljamaksete deklareerimata jätmiseks õiguslik alus (TuMS § 51 lg 1 ja sama paragrahvi lg 2 punkt 3). 21.07.2014.a ja 25.07.2014.a esitatud 2014. a juunikuu KMD-es deklareeriti tasumisele kuuluvat summat 166437,09 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu KMD-s kuulus tegelikult deklareerimisele tasumisele kuuluv käibemaks summas 971593,19 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu nendes KMDes olev tasumisele kuuluv käibemaksusumma 805156,10 võrra käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast 11.08.2014.a esitatud 2014.a juulikuu TSD-s deklareeriti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 0,00 eurot ja tasumisele kuuluvat tulumaksu summat 0,00 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu TSD-s kuulus tegelikult deklareerimisele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kokku summas 101500 eurot ning tasumisele kuuluv tulumaks summas 26981,01 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu selles TSD-s olev tasumisele kuuluv maksusumma 26981,01 euro võrra tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast 21.08.2014.a esitatud 2014.a juulikuu KMD-s deklareeriti tasumisele kuuluvat summat 168165,21 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu KMD-s kuulus tegelikult deklareerimisele tasumisele kuuluv käibemaks summas 1731392,97 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu nendes KMD-s olev tasumisele kuuluv käibemaksusumma 1563227,76 võrra käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. 10.09.2014.a esitatud 2014.a augustikuu TSD-s deklareeriti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 0,00 eurot ja tasumisele kuuluvat tulumaksu summat 0,00 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu TSD-s kuulus tegelikult deklareerimisele ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kokku summas 80000 eurot ning tasumisele kuuluv tulumaks summas 21265,82 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu selles TSD-s olev tasumisele kuuluv maksusumma 21265,82 euro võrra tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast 22.09.2014.a esitatud 2014.a augustikuu KMD-s deklareeriti tasumisele kuuluvat summat 6594,45 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu KMD-s kuulus tegelikult deklareerimisele tasumisele kuuluv käibemaks summas 1779757,34 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu nendes KMD-s olev tasumisele kuuluv käibemaksusumma 1773162,89 võrra käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. 10.10.2014.a esitatud 2014.a septembrikuu TSD-s deklareeriti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 0,00 eurot ja tasumisele kuuluvat tulumaksu summat 0,00 euro ulatuses. Eelnimetatud kuu TSD-s kuulus tegelikult deklareerimisele ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kokku summas 60000 eurot ning tasumisele kuuluvat tulumaksu 15949,36 eurot. Sellest tulenevalt erines valeandmete esitamise tõttu selles TSD-s olev tasumisele kuuluv maksusumma 15949,36 euro võrra tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast. Eeltoodust johtuvalt olid valeandmete esitamisel ülalpool loetletud KMD-es ja TSD-es tasumisele kuuluvad maksusummad kokku 4205742,94 euro võrra väiksemad maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvatest summadest. 3 4-16-6777 Õigusvastane tegu oli toime pandud juriidilise isiku huvides, kuna sellega OÜ Xxxxteenis oma ärilisi huve majandustegevuse raames. Juriidilise isiku huvi seisnes OÜ Xxxxmaksukohustuse vähendamises, tegevuse edendamise ja varalise kasu saamise eesmärgil kõnealusele ettevõttele. 1 M.I ja Xxxx tegu on kvalifitseeritav MKS § 153 lg 1 ning OÜ Xxxxtegu kvalifitseeritav MKS 1 1 § 153 lg 2 järgi (alates 01.01.2015.a MKS § 153 redaktsiooni kehtestamisest on 21.07.2014.a – 10.10.2014.a toime pandud tegu jätkuvalt karistatav sama paragrahvi järgi). Väärteo toimepanemine on leidnud tõendamist väärteoasjas kogutud tõenditega, m.h tunnistajate ütlustega ning erinevate dokumentaalsete tõenditega. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalustele isikutele inkrimineeritud väärteos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, tegu on õigusvastane ning süüline. Kõik teokirjelduses loetletud osateod olid objektiivselt toimepandud samal või vähemalt sarnasel viisil, ajalises ning ruumilises seoses, kantud ühtsest tahtest ning suunatud sama objekti vastu, millest tulenevalt moodustavad nad kogumis õiguslikult ühe jätkuva väärteo. Otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, mis suurendasid kogumis menetlusaluste isikute süüd, kuivõrd tegemist oli vähemalt otsesest tahtlusest toimepandud jätkuva teoga, mis koosnes kokku seitsmest järjestikust episoodist, mis leidsid aset nelja kuu jooksul. Samuti tuleb arvestada karistuste määramisel sellega, et valesti deklareeritud andmete näol oli tegemist väga märkimisväärsete summadega. Tulenevalt tuvastatud asjaoludest ei ole piisavat kindlust selles, et menetlusalused isikud teadvustasid tehtut ega pane taolisi süütegusid toime ka edaspidi. Seetõttu tuleb neid ka eripreventsiooni kaalutlustest lähtudes vajalikul määral mõjutada, et see tagaks piisavalt õiguskorra kaitset. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes
S § 56 lõikest 1, Maksu- ja Tolliamet otsustas: Karistada MKS § 1531 lõike 1 järgi M.I rahatrahviga 275 trahviühiku ulatuses 1100 (ühe tuhande ühesaja) euroga; Karistada MKS § 1531 lõike 1 järgi Xxxxt rahatrahviga 275 trahviühiku ulatuses 1100 (ühe tuhande ühesaja) euroga; Karistada MKS § 1531 lõike 2 järgi OÜ-t Xxxxrahatrahviga 11500 (üksteist tuhat viissada) eurot. KAEBUSE SISU 12.09.2016.a esitas M.I kaebuse Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andrei Plešanov’i 25.08.2016.a otsusele väärteoasjas nr 9300,14,001580 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks
Kaebuse kohaselt on eestkätt rikutud kaebaja kaitseõigust, kuivõrd isikul ei võimaldatud tutvuda toimiku materjalidega ning esitada vastuväidet. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on põhjendamata. Otsusest ei nähtu, milliste konkreetsete tõenditega on süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis tõendatud. Kohtuväline menetleja peab põhjendamisel esitama tõenditest ja faktidest selged ja üheselt arusaadava koosseisu tekkimise pildi. Kaebuse kohaselt ükski kohtuvälise menetleja otsuses esitatud tõenditest ei kajasta süüteo fakti tuvastamiseks vajalikke komponente ei subjektiivsest ega ka objektiivsest küljest. Kaebuse 4 4-16-6777 kohaselt on MTA kontrollakt ning selle alusel algatatud maksumenetluses tehtud otsused vaidlustatud, vaidlus on käimas. Seega maksuaktis viidatud asjaolude väljaselgitamist ei saa lugeda lõpuni viidatuks juhul, kui akt on vaidlustatud ning aktis esitatud faktiliste asjaolude vaidlustamine on käimas. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning tühistada Maksu- ja Tolliameti otsus ja lõpetada väärteomenetlus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Menetlusalune isik M.I selgitas kohtuistungil, et tema oli Xxxx OÜ juhatuse liige perioodil 21.07.2014.a - 10.10.2014.a. Tema tegeles ettevõttes kütusega ning ka elektrotehnika müügiga. Põhiliselt arvete ja saatelehtede vormistamisega. Selgitas, et tal ei olnud olemas volikirja Xxxx OÜ'ga lepingu sõlmimiseks. Xxxx OÜ arved koostas tema, Xxxx OÜ arved koostas Xxxx. Selgitas, et kõik Xxxx OÜ raamatupidamisedokumendid olid kontoris, raamatupidaja käes või ühel elektroonilisel andmekandjal. Ei kindlustanud mälukaartide tehingut, kuna kindlustus oleks läinud väga kalliks maksma. Tavaliselt võttis Xxxx juurest kauba peale hommikul. Ei tunne kedagi Kroodi Terminaalist, pole andnud Xxxx volitust. Xxxx selgitas kohtuistungil, et enne juhatuse liikmeks saamist ei olnud Xxxx pädevust ega volitusi teha Xxxx OÜ nimel tehinguid. Kuni läbiotsimiseni ei teadnud tehingutest Xxxx OÜ'ga. Tehingute ajal ei olnud teadlik ettevõttest Xxxx SIA, tehinguid teostas M.I . Raamatupidaja sai firma dokumendid kätte valmistas ette deklaratsioonid, kuni maini (k.a) kontrollis deklaratsioone teha ning raamatupidaja esitas deklaratsioonid. Alates juunist oli see M.I kohustus. Juunikuu deklaratsiooni esitamise ajal oli tema puhkusel. Tunnistaja Elle Helisto selgitas kohtuistungil, et kui tema kodus oleks olnud suurem kogus (kaubiku täis) pappkatse, oleks ta seda ilmselt tähele pannud. Tunnistaja Vitali Suhhov märkis kohtuistungil, et OÜ Xxxx esindaja Xxxx tuli volituse alusel lepingut sõlmima. Enne seda helistas M.I , kes teavitas et tema esindaja tuleb lepingut sõlmima. Lepingut sõlmima tulles oli Xxxxil kaasas M.I dokumendi koopia. Ütluse kohaselt tulid Prokopenko ja M.I detsembris 2014.a nende juurde, et saada ametkondade jaoks dokumente. Tunnistaja Natalia Solodin selgitas kohtuistungil, et talle saadeti dokumendid (mingid arved ja esmased dokumendid) meili teel, mille ta sisestas programmi. Tavaliselt printis ta saadetud dokumendid välja, mõned dokumendid toodi talle ka paberkandjal (tavalised ostutšekid). Mõned dokumendid olid skaneeritud, mõned olid saadetud ilma allkirjadeta (kütusega seotud arved).Tema täitis ära deklaratsioonid saadetud dokumentide alusel, seejärel saatis need Neopol Investile kontrollimiseks, peale seda kui öeldi, et deklaratsioon on korras, kinnitas ta selle ning saatis ära. Dokumendid jõudsid raamatupidamisse – kütuse tehingutest järgmisel päeval (väljavõtted terminalidest) ning eelmise kuu eest pidid kõik dokumendid olema esitatud 15ndaks kuupäevaks. Esitas 25.07.2014.a parandusdeklaratsiooni, kuivõrd Läti müügi arve olid sisestatud juuni deklaratsiooni, kuid oleks pidanud olema juuli deklaratsioonid. Talle helistas M.I ja soovis teada, miks Läti müük on juuni deklaratsioonis. Paranduse tegemise ajaks oli deklaratsioon juba kinnitatud, samuti oli see eelnevalt Xxxx poolt üle kontrollitud, muidu poleks ta seda edastanud Maksuametile. Peale läbiotsimist helistas talle Prokopenko jurist ning soovis teada, mis temalt ära võeti. Tunnistaja Xxxx märkis kohtuistungil, et sai kokku vana tuttavaga ühe soomlasega, kes pakkus müüa mingeid elektroonilisi kiipkaarte. Avas Xxxx OÜ nimel pangakonto, paroolid ja kalkulaatori andis Xxxx kätte, endal tal ligipääsu pangakontole ei olnud. Tema ei juhtinud Xxxx OÜ'd, Xxxx lubas talle maksta vahendustasu (10000 eurot), kui ta leiab kliendi, kes ostab kaupa. Alguses ei öeldud Jevgenile, et tema roll firmas on formaalne, kuid hiljem võis küll talle seda öelda. Xxxx andis temale pakkumiste lehe paberkandjal, tema andis selle lehe Jevgenile, kes märkis lehel ära, millist kaupa ta soovib. Jevgeniga lepingut sõlmides ei kontrollinud ta tema esindusõigust. Selgitas, et arved koostas Xxxx. Kui 5 4-16-6777 kaup toodi, siis osa kaste pani ta üles ja osa alumisele korrusele. Jevgeni tõi talle hiljem tagasi allkirjastatud aktid, aktid läksid kaubaga kaasa. Xxxx kadus mingil hetkel ära, ei maksnud talle vahendustasu, ei huvitu sellest rahast eriti. Tunnistaja Xxxx märkis kohtuistungil, et olles lõunal tulid Xxxx inimesed, ei esitlenud ennast ning ütles, et kõik dokumendid on saadetud Maksuametisse. 07.07.2014.a tuli Xxxx Kroodi Terminaali, kaasas oli tal M.I ID kaardi koopia. Tunnistaja Anatoli M.I kasutas oma õigust ning keelus andmast ütlusi oma poja M.I suhtes KrMS § 71 lg 1 alusel. Tunnistaja Xxxx märkis kohtuistungil, et kui tema leitud klient ostis kütust Neopol Investilt, siis esitas ta arve ostetud mahus, millele lisas kokkulepitud vahendustasu suuruse ning makse teostati talle pangaülekandega. Koguste osas esitas Xxxx andmed Xxxx Xxxx. Kõiki arveid ei tasutud tähtaegselt, kuid lõpuks siiski tasuti. Lepingu sõlmimisel suhtles Xxxxga, peale seda ei olnud põhjust rohkem suhelda, kuna asi toimis. Tunnistaja Kaspar Koppel keeldus kohtuistungil ütluste andmisest KrMS § 72 lg 3 alusel. Tunnistaja Xxxx selgitas kohtuistungil, et nägi kuidas M.I käis Kroodi 2. Pärast läbiotsimist selgitas Xxxx, et läbiotsimine oli seoses ühe vana asjaga, mõistis et seos terminaaliga puudub. Tunnistaja Aleksandr Kuznetsov selgitas kohtuistungil, et on näinud ja teab M.I ja Xxxxt. Kasutas sama arvutit Kroodi 2 kontoris nagu Xxxxgi. Nägi paar korda kontoris M.I, kuid tööd ta seal ei teinud. Tunnistaja Xxxx märkis kohtuistungil, et võttis XxxxOÜ ja Kaukeste OÜ arvelduskontodelt raha välja. Ütluse kohaselt pidi ta esindama ettevõtteid, sõlmima lepinguid. Tema kirjutas ainult alla, tema eest tehti kõik ära. Vahest anti talle pangakaardid koos PIN koodidega, tema võttis raha välja ning andis seejärel raha tagasi. M.I esindaja asus seisukohale, et kuivõrd kohtuväline menetleja on loobunud süüdistusest Xxxx osas, on väärteoprotokolli lühikirjeldus vale, see ei vasta tõele. Kohtuväline menetleja peab viitama konkreetsetele tõenditele, mis kinnitaksid M.I süüd. Esindaja leidis, et protokoll on puudulik, kuivõrd MKS § 1531 on blanketne norm ning seda tuleb vaadelda koos teiste õigusaktidega. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et esitatud andmed olid valeandmed ning et valeandmed olid esitatud tahtlikult. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kohtumenetluse käigus on leidnud täielikult tõendamist, et XxxxOÜ juhatuse liige M.I esitas ajavahemikus 21.07.2014.a – 10.10.2014.a juuni-, juuli- ja augustikuu käibemaksudeklaratsiooni (KMD) ning juuli-, augusti- ja septembrikuu tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) esitamisel e-maksuameti kaudu Maksu- ja Tolliametile (MTA) tahtlikult valeandmeid, millega vähendas äriühingu maksukohustust kokku summas 4205742,94 euro ulatuses. Menetluse käigus on tuvastatud, et tegemist oli arvetega, mida XxxxOÜ tegelikult ei väljastanud ning neis kajastuvaid tehinguid OÜ Xxxx ja Xxxx OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud, mistõttu puudus ka alus neid arveid sisendkäibemaksu hulgas kajastada. Samuti on menetluse käigus tuvastatud, et tegelikkuses ei toimunud tehinguid Xxxx SlA-ga, kellele väidetavalt mälukaardid edasi müüdi. Kuna seoses eelmainitud tehingutega tehti äriühingu poolt väljamaksed, siis jäeti ka TSD-es ettevõtlusega mitteseotud kulud ja tasumisele kuuluv tulumaksusumma kajastamata ebaseaduslikult, kuivõrd puudus tehtud väljamaksete deklareerimata jätmiseks õiguslik alus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegelikult kaupa (mälukaarte) kas üldse ei olnud või kaup ei liikunud Xxxx OÜ-st Xxxx OÜ-sse ja sealt edasi Lätti Xxxx SIA-le ehk nende äriühingute vahel 6 4-16-6777 tehingud tegelikkuses ei toimunud. Nende näilike tehingute eesmärgiks oli XxxxOÜ sisendkäibemaksu suurendamine, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ning välja viia rahalised vahendid äriühingust ilma tulumaksu riigile tasumata. Kohtuväline menetleja jõudis seisukohale, et XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel tegelikkuses SD mälukaartide tehingut ei toimunud, mida maksueelise saamise eesmärgil püüti vormistatud dokumentidega näidata. Kohtuväline menetleja leiab, et antud juhul oli M.I teopanus väärteo toimepanemisel selline, millega ta realiseeris talle inkrimineeritud süüteokoosseisu nii objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ja tema tegu on õigusvastane ning süüline. Üldmenetluse otsus on põhjendatud ja seaduslik, puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsus muutmata ning menetlusaluse isiku menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et M.I 12.09.2016.a kaebus Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Andrei Plešanov’i 25.08.2016.a otsusele väärteoasjas nr 9300,14,001580 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel.
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama
loetletud küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Käesolevas väärteoasjas on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist järgmised asjaolud: Väärteoasja materjalide kohaselt teostas maksuhaldur XxxxOÜ suhtes ettevõtlusega tegelemise kontrolli (lk 1182-1219, 1575-1588). Kontrolli käigus kohustati XxxxOÜ’d edastama maksuhaldurile 2014.a juunikuust kuni korralduse täitmise ajani ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid (arved, kassa dokumendid, lepingud, pearaamat) ja pangakontode väljavõtted perioodi 01.01.2014.a kuni korralduse täitmise päevani. 02.06.2014.a Xxxx poolt saadetud kirjast nähtuvalt ei ole XxxxOÜ suutnud perioodil 01.01.2014.a – 31.03.2014.a tegeleda reaalse ettevõtlusega, käsil on läbirääkimised lepingute sõlmimiseks. Palub anda ega kuni 01.10.2014.a. 13.02.2015.a koostatud kontrollakti kohaselt müüs XxxxOÜ XxxxOÜ’le „mälukaarte“ kontrollitaval perioodil koguses 464100 tk, summas 24849284,41 eurot. Kontrollakti kohaselt tuvastati, et XxxxOÜ’l ei olnud elektroonika kaupa „mälukaardid“, mida XxxxOÜ’le edasi müüa. Antud seisukohale jõuti, muuhulgas kuna: 1) XxxxOÜ ei esitanud MTA’le „mälukaartide“ soetamist tõendavaid dokumente; 2) XxxxOÜ ei esitanud MTA’le dokumente ja andmeid, mis tõestaksid XxxxOÜ poolt soetatud kauba eest tasumist; 3) august 2014.a eest esitatud KMD’lt nähtub, et kajastatud on 20% määraga käibe hüppeline kasv (jaanuar 2014.a kuni mai 2014.a on käibedeklaratsioonid esitatud nullidega). Äriühingu käivet ja 7 4-16-6777 sisendkäibemaksu on muudetud juuni-juuli 2014.a KMD osas 11.08.2014.a, 07.09.2014.a võrreldes algselt esitatud andmetega 1000 korda suuremaks. Samuti nähtub kontrollaktist, et dokumendid kauba müügi osas XxxxOÜ’le vormistas XxxxOÜ esindaja ise. Tellimused kauba osas ning arved ja aktid vormistas Zenja (M.I ). Kontrolli käigus tuvastati, et XxxxOÜ’l puudub majandustegevus ning selle tulemusena kustutati augustis 2014.a äriühing käibemaksukohustuslaste registrist. Menetluse käigus tuvastati, et tehingut XxxxOÜ raamatupidamises ei kajastunud, s.t ei kajastunud mälukaartide soetamist ega nende eest tasumist. Maksumenetluse käigus jõudis maksuhaldur arusaamisele, et antud tehingut XxxxOÜ’ga tegelikkuses ei toimunud ning tegemist oli võltsarvetega. Maksumenetluses koostati tänaseks päevaks jõustunud maksuotsus. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Xxxx selgitanud, et temal puudub tegelikkuses kontroll XxxxOÜ üle. Äriühingu tegevus on teise isiku, kellegi Xxxx nimelise isiku, kontrolli all. Puudub ülevaade äriühingu raamatupidamisest ja deklaratsioonidest. Ütluse kohaselt pidi ta saama 24 miljoni eurose tehingu vahendamise eest tasu 10 000 eurot. Xxxx selgitas kohtuistungil, et ta ei informeerinud M.I oma n.ö üksnes formaalsest esindusest, samas kohtueelses menetluses 17.09.2015.a antud ütluste kohaselt rääkis ta M.I-le, et tema roll tehingus on vahendlik ning kaup on tulnud tegelikult ühe tema tuttava poolt. Kohtuistungil väitis M.I, et enne lepingu sõlmimist kontrollis ta Äriregistrist, XxxxOÜ’d, kas esineb võlgnevusi, samas ei kontrollinud äriühingu finantsilist seisu. Xxxx selgitas kohtuistungil, et XxxxOÜ’l ei olnud 2013.a majandusaasta aruanne esitatud. M.I sai Xxxxjuhatuse liikmeks 07.07.2014.a (lk 19). XxxxOÜ ja XxxxOÜ vahel sõlmiti leping 03.06.2014.a (lk 1214) ning arve nr 3006-1/14, saateleht nr 3006-1/2014 ja kauba üleandmisevastuvõtmise akt nr 3006-1/2014 väljastati XxxxOÜ’le 30.06.2017.a. Antud ajahetkel ei olnud M.I XxxxOÜ juhatuse liige, ei omanud ka esindusõigust ega volikirja. XxxxOÜ tasus XxxxOÜ-le soetatud „kauba“ maksumusest (24849284,41 eurost) 241500 eurot. Transportimaks mälukaarte rentis XxxxOÜ Reval Kuller OÜ-lt kaubikut Peugeot Boxer 052BCN, mis on leidnud tõendamist arvetega 205481, 20502,
lõikele 6 tulenevalt on menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai M.I väärteoprotokolli kätte 26.07.2016.a, seega oli isikul õigus tutvuda väärteoasja materjalidega kuni 10.08.2016.a. Väärteoasja materjalide kohaselt saatis esindaja taotluse Maksu- ja Tolliametile 10.08.2016.a kell 09:07, seega taotlus oli esitatud tähtaegselt. Kohtuvälise menetleja elektroonilise süsteemi registreeringut asja materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab, et reeglina registreeritakse esitatud taotlused saatmise kuupäeva järgi, v.a paberkandjal esitatud taotlused. Vale oleks registreerida kiri teissuguse kuupäevaga kui saatmise kuupäev. Sellest tulenevalt kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja 17.08.2016.a määrus õigustühine ning esindaja poolt esitatud taotluse oleks pidanud sisuliselt lahendama.
lg 1 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui: 1) väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel; 2) väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja; 3) lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta; 4) menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud; 5) menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud; 6) asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 7) menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud; 8) menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele; 9) 11 4-16-6777 väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda; 10) puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri. Käesoleval juhul ei tuvastanud kohus ühtegi
Riigikohus on korduvalt sedastanud, et mitte igasugune rikkumine ei ole käsitletav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
Väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks saab lugeda sellise rikkumise, mis toob endaga kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu otsuse. Käesolevas asjas esindaja esitas kaebuse kohtule ning ei soovinud oma kaebust täiendada lisatõenditega. Kaebaja esindaja on kätte saanud väärteoasja materjalid, tal on olnud õigus esitada kaebus, vaadates materjale leiab kohus, et sellise kaitseõiguse rikkumisega ei tulnud ebaseaduslik otsus. Kuigi kohus nendib, et kaitseõigust on teatud määral rikutud, ei ole selle tulemusena langetatud ebaseadusliku ega põhjendamatut otsust. Kaitsja on seisukohal, et väärteoprotokoll on valesti koostatud, kuna Xxxx osas loobus kohtuväline menetleja esitatud süüdistusest. Kohus sellise väitega ei nõustu. Toimunud kohtuistungitel on selgunud, et tegelikkuses oli M.I kandev roll ning Xxxx ei olnud toimuvatest asjadest teadlik. Seega ei ole alust lõpetada menetlust ka M.I suhtes, kuivõrd tema süü on leidnud tõendamist ka kohtus. Esindaja asus seisukohale, et vaatluse toimingut saab teha üksnes kriminaalmenetluse raames.
lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid käesolevas seadustikus sätestatud erisusi arvestades. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-1-1-10915 asunud samale seisukohale. Seega kaitsja väide on asjakohatu. Kohtu hinnangul on väärteoasjas leidnud täielikult tõendamist, et M.I esitas raamatupidaja vahendusel XxxxOÜ 2014.a juuni-, juuli-, ja augustikuu KMD-es ja 2014.a juuli-, augusti- ja septembrikuu TSD-es MTA-le teadvalt valeandmeid, mille tulemusel olid tasumisele kuuluvad maksusummad väiksemad käibemaksuseaduse ja tulumaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvatest summadest. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt on teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. TuMS § 51 lg 1 kohaselt residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §-dele 48–50. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestatakse karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 16.02.2015.a kohtuotsuses nr 3-1-1-63-14 märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. MKS § 1531 lg 1 kohaselt on maksimaalseks võimalikuks rahatrahviks võimalik määrata kuni rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o 1200 eurot. Sanktsiooni keskmine karistus oleks 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Arvestades, et M.I ei tunnista oma tegu, ei kahetse ning toimiku materjalide põhjal tegutses nelja kuu jooksul, on tema süü väga suur. Mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele. Karistus ei ole kohtu hinnangul, arvestades tegu, liialt karm. 12 4-16-6777 Kohus on seisukohal, et M.I mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus
Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.