lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 10) nähtub, et 25.04.2018 kell 10.15 teostas xxxx G K riikliku järelevalve korras T.I poolt juhitud mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx liikumiskiiruse mõõtmist, mõõtmise koht: Tamsalu vald Järva Jaani-Tamsalu-Kullenga mnt
lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne kahtlus.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et T.I pani LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, sest sõites asulavälisel teel lubatud suurimast 4 sõidukiirusest, s.o 90 km/h, suurema kiirusega, pidi menetlusalune isik teadma, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning vähemalt möönma seda. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § -s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. 8.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 227 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T.I.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.
lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 1 alusel karistanud menetlusalust isikut T.I rahatrahviga 24 trahviühikut, s.o 96 eurot, milline karistus on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem .
lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku T.I karistust kergendav asjaolu on kahetsus. Karistusregistri õiendi (tl 12-14) kohaselt on T.I käesoleval ajal 19 kehtivat väärteokaristust. Viimati karistati teda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 24.12.2016 otsusega LS § 201 lg 1, 207 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Nimetatud väärteootsus jõustus 10.01.2017 ja karistus on täidetud 21.05.
lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui täitmise aegumine ei ole peatunud, siis ei ole T.I käesoleval ajal kehtivaid väärteokaristusi, küll aga oli tal väärteo toimepanemise ajal, s.o 25.04.2018, üks kehtiv väärteokaristus LS § 201 lg 1, 207 järgi. Eeltoodust tulenevalt ei ole T.I varem samalaadse rikkumise eest väärteokorras karistatud. Samas märgib kohus, et lubatud suurimat sõidukiirust ületav juht ohustab oma teoga nii ennast kui ka teisi liiklejaid, kuna juhil ei ole võimalik õigeaegselt ja ohutult reageerida ootamatult tekkivatele olukordadele. Siiski nõustub kohus menetlusaluse isikuga ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt T.I-le määratud karistus ei ole proportsionaalne menetlusaluse isiku süüga. Kohtuväline 5 menetleja on määranud isikule rahatrahvi 24 trahviühikut, mis on üle sanktsiooni keskmise määra, kuigi on märkinud karistust kergendavaks asjaoluks menetlusaluse isiku kahetsuse.
Kohus leiab, et T.I süü on keskmisest suurem – kiirust on üle tatud LS § 227 lõikes 1 ette nähtud süüteo ülemmäära lähedases määras, tegu on toime pandud tahtlikult. Karistust kergendavaks asjaoluks on menetlusaluse isiku kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks eelnevale tuleb arvestada ka asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. T.I on toime pannud liiklussüüteo, mille ga ta tahtlikult ületas kiirust. Eirates tahtlikult kehtestatud piirkiirust, väljendab liikleja oma ükskõiksust teiste liiklejate turvalisusesse. Kohus leiab, et LS § 227 lg 1 rikkumise eest on menetlusaluse isiku süüga proportsionaalne karistus rahatrahv 17 trahviühikut, s.o 68 eurot, mis on ette nähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120 lg- st 1, § 132 p-st 2 , § 133-134 rahuldab kohus T.I kaebuse ja tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx G Ku 25.04.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162625944 väärteoasjas nr: 2590,18,002148 osaliselt, s.o T.I-le LS § 227 lg 1 alusel määratud karistuse osas, tehes selles osas uue otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.