Obsah (19)

§ 209§ 199§ 74§ 349§ 69§ 275§ 200§ 215§ 424§ 64§ 65§ 68§ 75§ 73§ 66§ 22§ 25§ 60§ 56

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2012, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5240 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekret

§ 209

lg 2 p 1,3; 349, 199 lg 2 p 7,8,9; 215 lg 2 p 1,2 järgi, N.G süüdistustes

§ 199

lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4, 215 lg 2 p 1,2 järgi ning Mairo Michelsoni süüdistuses

§ 199

lg 2 p 8,9 – 22 lg 3 järgi lühimenetluses Süüdistatav A.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhih aridus, elukoht xxxx, töökoht enne kinnipidamist xxxx, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 27.01.2004 Tallinna Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8; 215 lg 2 p 1 järgi 3 a 6 k vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 8 k 24 p vangistust, ülejäänud 2 a 9 k 6 p vangistust mõisteti tingimisi 3 a katseajaga, Harju Maakohtu 07.08.2006 määrusega pikendati katseaega 6 k võrra, 2) 25.11.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 349, 280 lg 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 8200 krooni, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus tasumisele 4900 krooni, Harju Maakohtu määrusega 15.08.2011 pöörati karistus täitmisele,

§ 69

alusel asendati tasumata rahaline karistus 50 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud, 3) 22.09.2011 Harju Maakohtu poolt

§ 199lg 2 p 7,8,9; 201 lg 2 p 1, 202 lg 2 p 2, 209 lg 2 p 1, 213 lg 1 järgi Kr

MS § 238 lg 2 aluse eelvangistusaja mahaarvamisega 4 k 21 p vangistusega, mis

§ 69

lg 1 alusel asendati 288 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 a 6 k, 03.04.2012 seisuga on sooritanud kokku 8 tundi üldkasulikku tööd, väärtegude toimepanemise eest karistatud 21-l korral, 1 rahatrahv tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 05.12.2011, tõkend vahistamine kohaldatud 07.12.2011 Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Arvo Suuban N.G, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 10 klassi, elukoht xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 24.10.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 275, 274 lg 1 järgi 3 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2) 2 2.03.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 6 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 3) 03.05.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 7 järgi 3 a vangistusega tingimisi 2 a katseajaga, 4) 29.06.2007 Viru Maakohtu poolt

§ 215

lg 2 p 1,3 – 25 lg 4 järgi rahalise karistusega 10 000 krooni, milline Viru Maakohtu määrusega 20.04.2010 asendati

§ 69

alusel 120 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 k, 5) 23.10.2008 Viru Maakohtu poolt

§ 424

järgi rahalise karistuseg a 20 000 krooni ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a, milline Viru Maakohtu määrusega 20.04.2010 asendati

§ 69

alusel 266 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 k, 6) 12.12.2008 Pärnu Maakohtu poolt

§ 424

, 329 järgi 8 k vangistusega tingimisi 2 a katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a 6 k, väärtegude toimepanemise eest karistatud 6-l korral, 4 rahatrahvi tasutud, kahtlustatavana kinni peetud 17.01. – 18.01.2012, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Lembit Nirgi Kaitsja Süüdistatav MAIRO MICHELSON, isikukood 39105195222, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv tasutud, tõkend elukohast lahkumise keeld vandeadvokaadi vanemabi Allan Valk Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 233-238, 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus 2 otsustas: Süüdi tunnistada A.G

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.G

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista A.G liitkaristuseks peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 (neli) kuud 20 päeva vangistust võrra ja Harju Maakohtu 15.08.2011 määrusega asenduskaristusena mõistetud karistuse ärakandmata osa 25 päeva vangistust võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust. Süüdi tunnistada A.G

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. Süüdi tunnistada A.G

§ 349

järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A.G

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista A.G liitkaristuseks enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning A.G liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista A.G liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust. A.G karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2011. Tõkend vahistamine A.G suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada N.G

§ 199lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4 järgi ning karist useks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

3 Süüdi tunnistada N.G

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista N.G liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning N.G liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata eelvangistus 17.01.

– 18.01.2012, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka. N.G kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada N.G le mõistetud vangistus 236 (kahesaja kolmekümne kuue) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 7 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada N.G Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend elukohast lahkumise keeld N.G suh tes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada MAIRO MICHELSON

§ 199lg 2 p 8,9 – 22 lg 3 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning MAIRO MICHELSON’i karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata

§ 73

lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui Mairo Michelson ei pane kolme aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Mairo Michelsonile määratud katseaja alguseks lugeda 12.12.2012. Tõkend elukohast lahkumise keeld Mairo Michelsoni suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista A.G lt: - 1597,79 (üks tuhat viissada üheksakümmend seitse eurot ja 79 senti) eurot OÜ Minilaen (arvelduskonto nr 221049246138 Swedbankis) kasuks; - 8947,63 (kaheksa tuhat üheksasada nelikümmend seitse eurot ja 63 senti) eurot R K (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks; - 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot OÜ Raivelon Grupp (arvelduskonto nr 221014763989 Swedbankis) kasuks; 4 270,70 (kakssada seitsekümmend eurot ja 70 senti) eurot FIE A P (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks; - 264 (kakssada kuuskümmend neli) eurot OÜ Evoler (arvelduskonto nr 10220026048010 SEB Pangas) kasuks; - 130,80 (ükssada kolmkümmend eurot ja 80 senti) eurot OÜ Koduekstra (arvelduskonto nr 332098160002 Danske Bank) kasuks; - 1150,40 (üks tuhat ükssada viiskümmend eurot ja 40 senti) eurot OÜ Kristallkotkas (arvelduskonto nr 17001941258 №rdea Pangas) kasuks; - 487 (nelisada kaheksakümmend seitse) eurot OÜ Amestop (arvelduskonto nr 221015845000 Swedbankis) kasuks; - 6091,36 (kuus tuhat üheksakümmend üks eurot ja 36 senti) eurot OÜ Arco Ehitus (arvelduskonto nr 221001134877 Swedbankis) kasuks; - 97,88 (üheksakümmend seitse eurot ja 88 senti) eurot AS Mercantile Group (arvelduskonto nr 221007117746 Swedbankis) kasuks; - 3841,54 (kolm tuhat kaheksasada nelikümmend üks eurot ja 54 senti) eurot Riigimetsa Majandamise Keskuse (arvelduskonto nr 10002021370008 SEB Pangas) kasuks; - 5121,68 (viis tuhat ükssada kakskümmend üks eurot ja 68 senti) eurot MTÜ Aaspere Külakoda (arvelduskonto nr 221026537530 Swedbankis) kasuks tsiviilhagide katteks. - Välja mõista A.G lt ja N.G lt solidaarselt 270 (kakssada seitsekümmend) eurot OÜ Simuna Ivax (arvelduskonto nr 221011797026 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista A.G lt ja N.G lt solidaarselt 12 (kaksteist) eurot FIE A A (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 3195,58 (kolm tuhat ükssada üheksakümmend viis eurot ja 58 senti) eurot T K’i (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 3115 (kolm tuhat ükssada viisteist) eurot OÜ Baseilo (arvelduskonto nr 221048077230 Swedbankis) kasuks tsiviilhagi katteks. Välja mõista A.G lt ja Mairo Michelsonilt solidaarselt 191,73 (ükssada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) eurot FIE A S (arvelduskonto nr xxxx xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.G lt, N.G lt ja Mairo Michelsonilt igalt ühelt menetluskuluna sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista A.G lt, N.G lt ja Mairo Michelsonilt igalt ühelt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ (asukoht Jõhvi Rakvere 5a) kasuks 374,40 (kolmsada seitsekümmend neli eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 62,40 eurot) eurot v. -adv. Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava A.G kaitsjana osutatud õigusabi eest. 5 KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 716,18 (seitsesada kuusteist eurot ja 18 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 288 (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 48 eurot) eurot v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava N.G kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista N.G lt menetluskuluna kaitsjatasu 401,73 (nelisada üks eurot ja 73 senti) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Owe Ladva ja v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Hansa Law Offices OÜ (asukoht Jõhvi Keskväljak 4) kasuks 278,40 (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot ja 40 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 46,40 eurot) eurot v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt määratud korras süüdistatava Mairo Michelsoni kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Mairo Michelsonilt menetluskuluna kaitsjatasu 336 (kolmsada kolmkümmend kuus) eurot riigituludesse v.-adv. vanemabi Allan Valgu poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada N.G tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 837,18 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 69,77 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a. KrMS § 180 lg 3,

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada Mairo Michelsonil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 771,45 eurot ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes alates jaanuarist 2013.a. igakuuliselt vähemalt 64,29 eurot ja lõpetades menetluskulude tasumine hiljemalt 31.12.2013.a. A.G tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. N.G ja Mairo Michelsonil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – CD-R plaat videosalvestistega (vargus OÜ -le Koduekstra kuuluvast kauplusest) ja täisautomaatse kohvimasina Nivona (vargus RMK Triigi kontoriruumist) kasutusjuhend jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendid – meeste kapuutsiga jope ADL (suurus XL), 1 paar spordijalatseid Adidas, 1 paar vabaajajalatseid MaiBu, 2 tühja taskulambi pakendit, 1 kivi, 6 6 pakendit DNA-proovidega, 1-s pakendis makroflexi tükid, 1- s pakendis sündmuskohajälgede kaart ja 2 jalatsijälge, millised kõik asuvad Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas asitõendite hoiuruumis, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. detsembrist 2012 (seega hiljemalt
4. detsembriks 2012). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
5. jaanuarist
6. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
7. jaanuarist 2013 (seega hiljemalt
8. jaanuariks 2013). Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUSED A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, 28.07.2010.a xxxx sõlmis OÜ- ga Minilaen kasutusrendi lepingu sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 1 597,79 eurot kasutusrendile võtmiseks tähtajaga viieks kuuks, st lepingu lõpptähtajaga 30.12.2010.a, mille kohaselt oli ta kohustatud tasuma OÜ Minilaen arvele alates 30.08.2010 kuni 30.12.2010 igas kuus kuu
9. kuupäevaks 5000 krooni (319 ,56 eurot), lepingu sõlmimisel andis A.G enda kohta valed kontaktandmed – aadressi ja telefoninumbri, ning olles tasunud lepingutasu summas 1000 krooni (63,91 eurot) ning saades sõiduki oma kasutusse, jättis igakuised rendimaksud tasumata ning 2011.a a prillikuus müüs sõiduki A V. - selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikuga, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse R Kile, mis seisnes selles, et 19.11.2010 kella 14 paiku xxxx parklas, esines teise isikuna, esitades R Kile A A nimele väljaantud tähtsad isiklikud dokumendid, so A A ID kaardi ja juhiloa, milliste dokumentide alusel R. K sõlmis temaga suulise rendilepingu, andes A.G le kasutamiseks väikebussi xxxx reg märgiga xxxx väärtusega 140 000 krooni (8947,63 eurot) koos sõiduki registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi ja volitusega, kuid kokkulepitud ajaks, so 21.11.2010.a kella 14:00-ks, J.O K sõidukit ei tagastanud, vaid 20.11.2010.a kella 12 paiku müüs selle võltsitud ostumüügi lepingu alusel xxxx K S 5000 euro eest. - selles, et tema, olles varem toime pannud kelmuse, grupis koos kohtueelses menetluses kindlakstegemata isikuga, lõi varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse E M ile, OÜ Raivelon Grupp esindajale, mis seisnes selles, et 19.11.2010 kella 20 paikuxxxx tn „Jazz“ käsipesula parklas, esines teise isikuna, esitades E Mile A Ai nimele väljaantud tähtsad isiklikud dokumendid, so A Ai ID kaardi ja juhiloa, milliste dokumentide alusel E. M sõlmis temaga Raivelon Grupp OÜ nimelt rendilepingu ja andis A.G le kasutamiseks väikebussi xxxx reg märgiga xxxx väärtusega 24 000 eurot koos sõiduki registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi ja volitusega, kuid kokkulepitud ajaks, so 21.11.2010.a kella 19:00-ks A.G sõidukit ei tagastanud, vaid 20.11.2010.a müüs selle xxxx kindlakstegemata isikule. Seega A.G,

§ 209

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, isikute grupis, saades varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, pani toime

§ 209lg 2 p 1,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

7 A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 19.11.2010.a kella 14:00 paiku esitas xxxx parklas isiku tuvastamiseks, rendilepingu sõlmimiseks ja sõiduki kasutamiseks volituse koostamiseks R Kile A A i tähtsad isiklikud dokumendid – ID kaardi nr xxxx ja juhiloa xxxx, mille alusel sai enda kasutusse R K ile kuuluva sõiduki xxxx reg märgiga xxxx väärtusega 8947,63 eurot. - selles, et tema 19.11.2010.a kella 20:00 paiku esitas xxxx tn „Jazz“ käsipesula parklas E Mile isiku tuvastamiseks, rendilepingu sõlmimiseks ja sõiduki kasutamiseks volituse koostamiseks A A i tähtsad isiklikud dokumendid – ID kaardi nr xxxx ja juhiloa xxxx, mille alusel sai end a kasutusse Raivelon Grupp OÜ- le kuuluva sõiduki xxxx reg märgiga xxxx väärtusega 24 000 eurot. Seega A.G, kasutades teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti – isikutunnistust ja mootorsõidukijuhi juhiluba eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikuna: - 02.12.2011 kella 21:30 paiku xxxx koos N.G-ga tungis valdaja tahte vastaselt aiaga piiratud territooriumile ning püüdis varastada FIE A Aile kuuluvast kombainist xxxx ja teraviljakuivati taga olevast kütusemahutist kokku 190 liitrit erimärgistusega diiselkütust koguväärtusega 190 eurot ning OÜ Simuna Ivax kaarhalli juurest 500 kg metalli koguväärtusega 200 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu A Ai sekkumise tõttu. - 13.05.2011 kella 20:30 kuni 20.05.2011 kella 09:00-ni xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et M. Michelson sõidutas A.G tema poolt renditud kaubikuga xxxx sündmuskoha lähedale, ootas seal A.G ja hiljem aitas tema kasutuses oleva kaubikuga ära viia varastatud esemed, tungis akna eemaldamise teel sisse P Hile kuuluvasse majja ning varastas mootorratta xxxx reg märgi gaxxxx väärtusega 3195,58 eurot. - 21.06.2011 kella 03:20 paiku xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et M. Michelson sõidutas A.G oma sõiduautoga sündmuskoha lähedale, ootas A.G ja hiljem aitas oma sõiduautoga ära viia varastatud esemed, tungis akna lõhkumise teel sisse OÜ -le Baseilo kuuluvasse kauplusesse ning võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära mootorsae Husqvarna 353 väärtusega 649 eurot, mootorsae Husqvarna 357 väärtusega 779 eurot, mootorsae Husqvarna 435 väärtusega 389 eurot, mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 509 eurot, mootorsae Husqvarna 450 väärtusega 539 eurot, tekitades vargusega kahju 2865 eurot. Kahju kokku koos lõhkumisega on 3115 eurot. - 06.07.2011 kella 02:00 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse bussijaama kohvikusse ja varastas sealt FIE A Ple kuuluva kassaaparaadi JCM Gold J2500 sahtli väärtusega 223,70 eurot koos 47 euro sularahaga. Hoone omanikule OÜ-le Evoler tekitatud lõhkumise kahju on 264 eurot. - 14.07.2011 kella 04:38 paiku xxxx Mairo Michelsoni kaasaaitamisel, mis seisnes selles, et M. Michelson sõidutas A.G oma sõiduautoga sündmuskoha lähedale, ootas A.G ja hiljem aitas oma sõiduautoga ära viia varastatud esemed, tungis akna lõhkumise teel sisse Aiatehnika OÜ-le (FIE A S) kuuluvasse kauplusesse ning varastas mootorsae Stihl MS 170-D väärtusega 159,60 eurot, 2 mootorsaagi Stihl MS 260 koguväärtusega 950,92 eurot, 8 mootorsae Stihl MS 181C väärtusega 187,90 eurot, mootorsae Stihl MS 361 väärtusega 532,07 eurot, mootorsae Stihl MS 211 väärtusega 263,18 eurot, mootorsae Stihl MS 250 väärtusega 391,45 eurot ning võsalõikaja FS 56 väärtusega 240 eurot. Kahju kokku 2725,12 eurot. - 23.11.2011 kella 02:03 paiku xxxx tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse OÜ-le Koduekstra kuuluvasse kauplusesse ning varastas tühja kassasahtli väärtusega 102 eurot ning tekitas lõhkumisega kahju 28,80 eurot. - 01.06.2011 kella 01:59 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse OÜ-le Kristallkotkas kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt ühe 14,1 -tollise sülearvuti „Ordi“ Enduro 341D+W7HP sn: 299426 väärtusega 403 eurot ning ühe 15,6 tollise sülearvuti „Ordi“ Enduro 365T+W7HP sn: 298175 väärtusega 460 eurot, sülearvuti toiteadapteri väärtusega 34,50 eurot ning ühe GPS seadme TomTom väärtusega 129,83 eurot, tekitades vargusega kahju 1027,33 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 365,06 eurot. Kahju kokku 1392,39 eurot. - 26.10.2011 kella 23:30 kuni 27.10.2011 kella 07:45-ni xxxx tungis akna lõhkumise teel sisse Amestop OÜ -le kuuluvasse ekskavaatorisse ning varastas 3 kruvikeerajat väärtusega 12 eurot ja avariihaamri väärtusega 10 eurot, lõhkumisega tekitatud kahju 385 eurot, veel tungis akende lõhkumise teel sisse Arco Ehitus OÜ-le kuuluvatesse soojakutesse ja reoveepuhastushoonesse ning varastas sealt kompressori METABO maksumusega 180 eurot, kompressori NUAIR väärtusega 110 eurot, survepesuri KÄRCHER väärtusega 511,29 eurot, padrunivõtmete komplekti koos kuuskantvõtmetega väärtusega 150 eurot, raadio MAKITA koos akuga väärtusega 178,95 eurot, väikesed torutangid KNEPEX väärtusega 35 eurot ja suured torutangid KNEPEX väärtusega 65 eurot, plasmakeevituse käpa väärtusega 650 eurot, kaablibarabani 25 m väärtusega 35 eurot, printeri HP väärtusega 70 eurot, lasernivelliiri (mõõteseade) koos jalgadega ja 5 m latiga mark LL300 väärtusega 1300 eurot, optilise nivelliiri koos jalgadega väärtusega 600 eurot, piikvasara BOSCH koos piikide ja puuridega väärtusega 640 eurot, vasara ja tarvikud väärtusega 200 eurot, akulambi MAKITA väärtusega 60 eurot, otsikute komplekti BLACK & DECKER väikses kohvris väärtusega 12,78 eurot, otsikute komplekti BACHO vööklambriga väärtusega 19,17 eurot, tööriistakohvri G4 embleemiga (kruvikeeraja d, väiksed tööriistad) väärtusega 19,17 eurot, vasest maanduskaabli 1 viht 15 meetrit väärtusega 40 eurot, akutrelli MAKITA koos laadijaga, 2 akut väärtusega 100 eurot, suure ketaslõikuri METABO väärtusega 200 eurot, väikese ketaslõikuri väärtusega 150 eurot, mikseri väärtusega 100 eurot, makrofleksi püstoli väärtusega 15 eurot, mootorsae MAKITA väärtusega 250 eurot, tekitades vargusega kahju kokku 5691,36 eurot. Akende lõhkumisega tekitatud kahju kokku 400 eurot. Kahju kokku 6091,36 eurot. - 07.06.2011 kella 02:08 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse Mercantile Group AS-le kuuluvasse kauplusesse ning varastas kassast 5 eurot sularaha. Lõhkumisega tekitatud kahju on 92,88 eurot. - 31.10.2011 kella 04:06 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse RMK Rava kontorisse ning varastas sealt televiisori Philips 42PFL5322 seerianumbriga VA420721 väärtusega 500 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju 214,14 eurot. Kahju kokku 714,14 eurot. - 15.11.2011 kella 01:08 paiku xxxx tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse RMK Triigi kontoriruumi ning varastas sealt sülearvuti „Dell“ E6500 väärtusega 981 eurot, sülearvuti HP6550b väärtusega 1030 eurot ning kohvimasina „Nivona“ 750 väärtusega 599 eurot. 9 Vargusega tekitatud kahju kokku on 2610 eurot ning lõhkumisega tekitatud kahju on 640 eurot. - 07.11.2011 kella 17:00 kuni 08.11.2011 kella 09:45-ni xxxx tungis akna lõhkumise teel sisse MTÜ le - Aaspere Külakoda kuuluvasse hoonesse ning varastas sealt 2 pulberkustutit ABC 6kg koguväärtusega 64 eurot, kassettr aadio Samsung LPC-2M530A/X väärtusega 75 eurot, lauaarvuti Ordi sn: 303101 väärtusega 438 eurot, monitori LG W2246T-PF sn: 001MABTFG509 väärtusega 138 eurot, klaviatuuri koos hiirega Logitech Wireless MK 300 väärtusega 32 eurot, printer -paljunduse Canon I-Sensys MF4018 väärtusega 192 eurot, printeri HP LaserJET 1200 väärtusega 82 eurot, skänneri HP Scanjet 3970 väärtusega 72 eurot, lauaarvuti ML330V sn: 241478 väärtusega 400 eurot, monitori WiewSonic VA1916w sn: QZP084108934 väärtusega 100 eurot, arvuti ML N350 WinXPHome sn: 239009 väärtusega 536,21 eurot, arvuti koti koos hiirega TargusBEU31116 16/17 tolli väärtusega 24,93 eurot, fotoaparaadi Penrax Optio X90 väärtusega 400,30 eurot, multimeedia projektori Benq MP622 väärtusega 405,70 eurot, 2 kõlarit JBL JRX 125 väärtusega kokku 716 eurot, võimendi PVI 3000 2x880w väärtusega 310 eurot, XLr kaabli SLL 21510 10 m väärtusega 14 eurot, jalatsiresti Zebra 5 väärtusega 52,85 eurot, jalaga riidenagi väärtusega 25,41 eurot, jalaga paberihoidja väärtusega 30 eurot, nahast kontoritooli väärtusega 95 eurot, külmkapi MxM-2808-00 väärtusega 239,90 eurot, 2 kaltsuvaipa koguväärtusega 40 eurot, prügikorvi väärtusega 4,50 eurot, prügikasti väärtusega 17,95 eurot, veekeetja Nordy väärtusega 15 eurot, põrandapesu ämbri väärtu sega 5 eurot, harja-kühvli komplekti väärtusega 12 eurot, 16 rulli tualettpaberit Daisy väärtusega 3,19 eurot, paberkäterätiku Daisy väärtusega 2,19 eurot, nahast ümmarguse nugade, kahvlite komplekti väärtusega 23 eurot, 2 hõbedast kandikut koguväärtusega 8 eurot, 2 vedelseepi koguväärtusega 5,20 eurot, aknapesuvahendi väärtusega 1,49 eurot, kohvi väärtusega 3,95 eurot, 2 suhkrutoosi koguväärtusega 4 eurot, 5 16 cm salatikaussi koguväärtusega 7,75 eurot, 5 26 cm salatikaussi koguväärtusega 18,75 eurot, 50 nuga koguväärtusega 32 eurot, 50 kahvlit koguväärtusega 16 eurot, 20 supilusikat koguväärtusega 6,40 eurot, 3 -liitrise kastruli väärtusega 20,50 eurot, 7-liitrise kastruli väärtusega 35 eurot, klaaskannu väärtusega 3,29 eurot, 6 klaasist kaussi koguväärtusega 1,92 eurot, küüslaugupressi väärtusega 3,07 eurot, konserviavaja väärtusega 3,45 eurot, korgitseri väärtusega 1,29 eurot, riivi väärtusega 2,20 eurot, kulbi väärtusega 12,15 eurot, suure puulusika väärtusega 2,45 eurot, koogilabida väärtusega 2,10 eurot, Fiskarsi noa väärtusega 18,30 eurot, lõikelaua väärtusega 3 eurot, 20 teeküünalt koguväärtusega 3 eurot ning rulliga pikendusjuhtme 10-meetrine väärtusega 20 eurot, tekitades vargusega kahju 4801,39 eurot. Lõhkumisega tekitas kahju kokku 486,29 eurot. Kahju kokku 5287,68 eurot. Seega A.G ,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikuna, võttes isikute grupis ja sissetungimisega ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 215

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, koos N.G-ga ajavahemikul 02.12.2011 kella 19:30 kuni 03.12.2011 kella 10:00- ni võttisxxxx trepikojast A Aile kuuluva jalgratta xxxx väärtusega 250 eurot ning xxxx trepikojast M T kuuluva jalgratta xxxx väärtusega 200 eurot ning kasutas ühte jalgratast xxxx külla sõitmiseks. Seega A.G ,

§ 215

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime

§ 215lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10 N.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema ,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, koos A.G-ga 02.12.2011 kella 21:30 paiku xxxx tungis aiaga piiratud territooriumi le ning püüdis varastada FIE A Aile kuuluvast kombainist xxxx ja teraviljakuivati taga olevast kütusemahutist kokku 190 liitrit erimärgistusega diiselkütet koguväärtusega 190 eurot ning OÜ Simuna Ivax kaarhalli juurest 500 kg metalli koguväärtusega 200 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kannatanu A Ai sekkumise tõttu. Seega N.G,

§ 199

lg 2 p 4 tähendatud isikuna, isikute grupis sissetungimisega vastavalt kokkuleppele vahetult alustades võõraste vallasasjade ära võtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4,7,8 – 25 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

N.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema,

§ 215

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, koos A.G-ga ajavahemikul 02.12.2011 kella 19:30 kuni 03.12.2011 kella 10:00- ni võttis xxxx trepikojast A Aile kuuluva jalgratta xxxx väärtusega 250 eurot ning xxxx trepikojast võttis M T kuuluva jalgratta xxxxväärtusega 200 eurot ning kasutas ühte jalgratast Triigi külla sõitmiseks. Seega N.G ,

§ 215

lg 2 p 1 tähendatud isikuna, kasutades isikute grupis omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime

§ 215lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Mairo Michelson on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema: - osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 13.05.2011 kella 20:30 kuni 20.05.2011 kella 09:00- ni sõidutas A.G tema poolt renditud kaubikuga xxxx xxxx P. H kuuluva maja lähedale, ootas A.G kaubik us seni kuni A.G tungis akna eemaldamise teel sisse P Hile kuuluvasse majja ning varastas mootorratta xxxx reg märgiga xxxx väärtusega 3195,58 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma kaubikuga A.G varastatud mootorratta ära viia. - osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema 21.06.2011 kella 03:20 paiku sõidutas A.G sõiduautoga xxxx lähedale, ootas A.G sõiduautos seni kuni A.G tungis akna lõhkumise teel sisse OÜ-le Baseilo kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt mootorsae Husqvarna 353 väärtusega 649 eurot, mootorsae Husqvarna 357 väärtusega 779 eurot, mootorsae Husqvarna 435 väärtusega 389 eurot, mootorsae Husqvarna 445 väärtusega 509 eurot, mootorsae Husqvarna 450 väärtusega 539 eurot, kokku tekitas vargusega kahju 2865 eurot, kokku kahju koos lõhkumisega on 3115 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma sõiduautoga A.G varastatud esemed ära viia. -

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikuna, osutas tahtlikult A.G õigusvastasele teole füüsilist kaasabi, mis seisnes selles, et tema 14.07.2011 kella 04:38 paiku sõidutas A.G sõiduautoga xxxx lähedale, ootas A.G sõiduautos seni kuni A.G tungis akna lõhkum ise teel sisse Aiatehnika OÜ -le (FIE A S) kuuluvasse kauplusesse ning varastas sealt mootorsae Stihl MS 170-D väärtusega 159,60 eurot, 2 mootorsaagi Stihl MS 260 koguväärtusega 950,92 eurot, mootorsae Stihl MS 181C väärtusega 187,90 eurot, mootorsae Stihl MS 361 väärtusega 532,07 eurot, mootorsae Stihl MS 211 väärtusega 263,18 eurot, mootorsae Stihl MS 250 väärtusega 391,45 eurot ning võsalõikaja FS 56 väärtusega 240 eurot, millega tekitas kahju kokku 2725,12 eurot ning pärast A.G poolt varguse toimepanemist aitas oma sõiduautoga A.G varastatud esemed ära viia. 11 Seega Mairo Michelson,

§ 199

lg 2 p 9 tähendatud isikuna, osutades tahtlikult A.G le füüsilist kaasabi sissetungimisega varguste toimepanemisel, pani toime

§ 199lg 2 p 8,9 – 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

TÕENDID JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistatavad A.G, N.G ja Mairo Michelson tunnistasid ennast kohtuistungil neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi. 28.07.2010 kuriteoepisoodis, kus kanna tanuks on OÜ Minilaen, l oeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja A Ki ütlustega (I kd, tl 183 – 184), et OÜ Minilaen sõlmis 28.07.2010 sõiduauto xxxx, registreerimisnumber xxxx, maksumusega 25 000 krooni (1597,79 eurot), kolmepoolse kasutusrendi- ja teenuslepingu nr

1. Lepingu kohaselt oli sõiduki müüjaks I J, ostjaks rendilevõtjaks ehk oli A.G ja kasutusrendi ehk liisinguandjaks oli OÜ Minilaen. Kasutusrendi- ja teenusleping nr 100728 sõlmiti 5 kuuks lõpptähtajaga 30.12.
2. Lepingu järgi kohustus A.G tasuma igakuiselt vastavalt maksegraafikule 5000 krooni. Lepingu sõlmimisel tasus A.G lepingu tasu 1000 krooni ja sai sõiduki enda valdusesse. Pärast sõiduki valduse A.G-le üleminekut ei ole viimane- leOÜ Minilaen rendimakseid tasunud. OÜ Minilaen on saanud A.G lt 29.03.2011 ja 30.03.2011 e-kirja, milles A.G teatas, et ta viibis vanglas, kuid soovib sõiduki eest tasuda 150 eurot ning jätkata rendimaksete tasumist. Vaatamata sellele ei ole A.G hilisemalt sõiduauto eest tasunud. - sõiduautoxxxx kasutusrendi- ja teenuslepinguga nr 100728 (I kd, tl 186 – 192), et Erkki J.O rentnikuna ja OÜ Minilaen rendileandjana sõlmisid märgitud lepingu, mille esemeks oli sõiduauto xxxx. A.G kohustus lepingu alusel tasuma 5 kuu jooksul igakuiselt 5000 krooni sõiduauto maksumuse katteks. - sõiduauto xxxx üleandmise- vastuvõtmise aktiga (I kd, tl 193) , et OÜ Minilaen andis A.G le üle sõiduauto xxxx valduse. - tunnistaja i ütlustega IJ (I kd, tl– 197 200), et 2010.a. kevadel avaldas A.G soovi osta sõiduautot xxxx 25 000 krooni eest, kuid kuna tal ei olnud tervet summat sõidua uto ostmiseks, soovis ta s eda rendile võtta ehk liisida. Pärast rendimaksete tasumist pidid pooled vormistama sõiduauto Erkki Sepa elukaaslase nimele. I J pöördus oma isa A J poole, kes omab OÜ -t Minilaen, mis tegeleb sõid ukite liisingusse andmisega, et kliendil oleks võima lus autot välja osta. 28.07.2010 sõlmisid pooled kolmepoolse kasutusrendi- ja teenuslepingu nr
3. OÜ Minilaen tasus I Jile 25 000 k rooni ning edasine jäi juba OÜ Minilaen ja Erkki J.O vaheliseks asjaks. A.G ei ole sõiduauto eest liisingumakseid tasunud. A.G polnud võimalik kätte saada lepingus märgitud telefoninumbril ega elukoha aadressil. - kannatanu OÜ Minilaenesindaja A J ütlustega (I kd, tl 201 – 203) , et temale kuuluv OÜ Minilaen tegele b sõidukite ostu- müügi finantseerimisega, pakkudes klientidele rendi ehk liisingulepingute sõlmimist. A J oli Venemaal, kui sai teada, et tema poeg I J sõlmis A.G ga 28.07.2010 sõiduautoxxxx kasutusrendi- ja teenuslepingu nr
4. Kui A J naase s Eestisse selgus, et A.G ei ole auto liisingumakseid tasunud. - OÜMinilaen tsiviilhagiga (I kd, tl 210 –211), et OÜ-le Minilaen on tekitatud kahju summas 1597,79 eurot. - süüdistatava A.G kahtlust atavana antud ütlustega (I kd, tl 214), et 2010.a. juulis võttis ta OÜ-lt Minilaen järelmaksuga sõiduautoxxxx reg nr xxxx ja tal polnud tahtlust toime panna kelmust . Rendilepingu sõlmimisel ta andis xxxx aadressi ja telefoni numbri, mida tol ajal kasutas. A.G ei saanud liisingumakseid maksta, kuna oli vahepeal vanglas. Kui ta 12 vanglast välja sai, siis võttis ta ühendust OÜ -ga Minilaen, et teada saada, palju vaja maksta ning lubas maksta, kuid sissetulekuid ei olnud. Auto oli A.G elukaaslase K A kasutuses. A.G võttis elukaaslaselt auto ära
5. a. aprillis ja müüs selle A V 6000 krooni eest. A V maksis A.G-le auto eest osamaksetena. A.G ei maksnud A Vilt saadud raha OÜ-le Minilaen. - tunnistaja iAütlu V stega (I kd, tl 97), et ta leppis A.G-ga 2010.a. sügisel kokku, et ostab temalt sõiduau to xxxx reg nr xxxx. Vähemalt
6. a. lõpus oli auto A Vi käes. Ta maksis auto eest kolmes osas 200 euro kaupa. 2011.a. kevadel toimus autoga avarii, mille tagajärjel muutus see kasutuskõlbmatuks. A.G rääkis, et ostis auto oma tüdrukule järelmaksuga ning jäi laenumaksetega võlgu. Kui A V auto ostis, oli see laenufirma nimel ja A.G ütles, et kui maksab võla ära, siis saab auto ümber vormistada enda nimele. 19.11.2010 kuriteoepisoodides, kus kannatanu teks on R K ja Raivelon Grupp OÜ ning A A i t ähtsate isiklike dokumentide kasutamise osas, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistus tes tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu R K i ütlustega (I kd, tl 2 –3, 52 –53), et 17.11.2010 helistas temale numbrilt xxxx meesterahvas, nimetades ennast A ja soovides broneerida väikebussi xxxx. Kasutada taheti bussi 19.11.2010.a. kella 14.00 kuni 21.11.2010.a. kella 14.
7. 19.11.2010 tuli kohale üks meesterahvas ja pooled sõlmisid suulise auto xxxx, registreerimisnumber xxxx, rendilepingu. R K andis koos sõidukiga üle autodokumentide mapi, kus olid sees auto registreerimistunnistus, volikiri sõiduki kasutamiseks ja liikluskindlustuse poliis. 21.11.2010 umbes kella 17.00 paiku veel bussi tagasi polnud toodud. R K helistas numbrile xxxx, kuid telefon oli välja lülitatud . R K ei ol e 16.11.2010 sõlminud J.O aga ostu-müügilepingut. Ta ei tunne A.G nimelist isikut ja 16.11.2010 lepingus on valesti märgitud tema isikukood ja lepingul ei ole tema allkiri. R K il polnud plaaniski seda bussi maha müüa. - tunnistaja A A i ütlustega (I kd, tl 6 –7), et 12.11.2010 või 13.11.2010 käis taxxxx pubis, kus tema pükste tagataskust varastati kilekaaned, mille vahel olid tema ID-kaart, juhiluba ja mõned kliendikaardid. Dokumentide varguse avastas A A siis, kui talle helistati ja hakati tagasi nõudma mingit bussi, mille tema olevat rentinud enda dokumentidega. Dokumentide varguse kohta tegi A A politseisse avalduse järgmisel või ülejärgmisel päeval. - Maanteeameti kirjaga (I kd, tl 8), et sõiduk xxxx, registreerimisnumber xxxx, registreeriti Leedu Vabariigis 20.11.
8. - Politsei- ja Piirivalveameti 11.01.2011 kirjaga (I kd, tl 9), et sõidukxxxx peeti kinni 29.11.2010 Leedu Valgevene piiril, kui sellega üritati sõita Valgevenesse. - 20.11.2010 sõiduki ostu- müügilepinguga (I kd, lt 13-14 ), et A.G müüs leKsõiduki Se xxxx 17 000 liti eest. - tunnistaja K Se ütlustega (I kd, tl 22 – 25), et 20.11.2010 leidis ta xxxx, xxxxsõidukite turul müügil oleva sõiduki xxxx. Sõiduki müüjad olid kaks Eesti noormeest. Kõik koos sõitsid Riigiettevõt tesse Regitra. Sõiduki müünud eestlastel oli eestikeelne sõiduki registreerimistunnistus nr xxxx ja käsitsi kirjutatud eestikeelne dokument, milleks sõiduki müünud noorme este seletuste kohaselt oli sõiduki ostu -müügileping, mille järgi sõiduki omanik R K oli müünud sõiduki A.G le . K S ja üks müüjatest allkirjastasid Riigiettevõtte Regitra ruumides sõiduki ostu -müügilepingu. Selles toodud andmed müüja kohta, s.t A.G ja tema isikukood, on samad nagu Riigiettevõtte Regitra töötajale noormehe poolt esitatud ID-kaardil. K S maksis sõiduki müüjale A.G le 5 000 eurot. Sõiduk sai registreeritud K Se nimele ja sõidukile väljastati regis treerimistunnistus. Kavatsedes s õiduki edasi müüa, kandis K S sõiduki registrist maha ja sai transiitnumbrid. 27.11.2010 müüs K S sõiduki xxxx edasi valgevenelasele. K S ei tea sõiduki varguse kohta mitte midagi. 13 - tunnistaja P B ütlustega (I kd, tl 15 – 19), et ta töötab autojuhina xxxx ettevõttes „Galara“, mis tegeleb sõidukite toimetamisega üle Valgevene – Leedu piiri. 28.11.2010 helistas talle ettevõtte juht, kes ütles, et Leedus, Medininkai piiripunkti juures on sõiduk xxxx, mis tuleb toimetada üle pii ri Valgevenesse. Sõiduki ostjaks oli A G. Samal päeval sõlmisid V algevenes ettevõte juht ja P B sõiduki toimetamise teenuse lepingu. 29.11.2010 võttis P B ettevõtte direktori korraldusel Medininkai piiripunkti kõrval asuva talu hoovist sõiduki xxxx. Talu omaniku juurde olid jäetud sõiduki dokumendid. P B ei tea, kes toimetas sõiduki talusse. P B sõitis sõidukiga Medininkai piiripunkti kaudu Valgevenesse. Piirivalvurid kontrollisid sõiduki registreerimistunnistust ja teatasid, et sõiduk on varastatud ja on kuulutatud tagaotsitavaks. Ületades piiri ei teadnud P B, et sõiduk on tagaotsitav. - Vilniuse Ringkonnaprokuratuuri 01.04.2011 otsusega (I kd, tl 26 – 31), et sõiduk xxxx tagastati selle ausale ostjale A G. - R Ki ja A.G vahelise 16.11.2010 sõlmitud os tu-müügilepinguga (I kd, tl 38). Nimetatud leping oli esitatud A.G ja K Se vahel sõiduauto xxxx ostu- müügilepingu sõlmimisel Leedus Riigiettevõttes Regitra. - äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, tl 54 –55), et R K tundis ära A.G isikuna, kes rentis temalt 19.11.2010 xxxx väikebussi xxxx, registreerimisnumber xxxx. - A A i kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 74 –76), et 2010.a. novembris helistas talle keegi meesterahvas ja küsis bussi tagastamise kohta. Mees ütles, et A Ai nimelt ja tema dokumentidega on renditud b uss. Pärast sedaA A avastas, et tema dokumendid on kadunud. 2011.a. suvel helistas A A ile üks meesterahvas, kes küsis Erkki Sepa numbrit. A A sai aru, et tegemist on ühe bussiomanikuga. Selle bussi omanikult sai A A teada, et bussi rentimisega on seotud A.G . Kuna A.G oli A Ail abis mets atöödel, siis A A suhtles temaga ja rääkis sellest, et tema dokumendid on kadunud ja tema nimel on renditud busse, millest tema ei tea. A.G ei öelnud selle kohta midagi. - A V i kahtlustatavana antud ütlustega(I kd, tl 85 – 87), et 2010.a. novembris , võis olla
9. novembri hommikul, palus A.G sõita xxxx . A.G tuli A Vi poole vene keelt kõnele va mehega, keda A Vpolnud varem näinud. Nad sõitsid kolmekes i A Vi autoga xxxx. A V pani A.G ja tema kaaslase kusagil autoparklas maha ja sõitis tagasi koju. A.G ei seletanud, milleks tatuli. xxxxSama päeva õhtul helistas A.G A Vile ja kutsus teda kaasa Tallinnasse. A.G ei seletanud, milleks on Tallinnasse vaja sõita. Õhtul tuli A.G koos sama vene mehega A V i poole valget värvi kaubikuga xxxx. A V juhtis kaubiku Tallinnasse Ülemiste kaubanduskeskuse juurde. Venelane jäi kaubiku peale. A.G läks üksinda minema ja umbes poole tunni pärast sõitis nende juurde musta värvi kaubikuga xxxx. A.G käskis il tema A V järgi sõita. sõitis A V A.G järel Lätti ja sealt edasi Leetu. Öösel jõudsid Leetu Kaunasesse ning hommikul sõitsid autoturule. A.G hakkas seal helistama ja kuna ta rääkis vene keeles, ei saanud A V millestki aru. Mõne aja pära st tulid nende juurde kaks meest, seejärel sõitsid ARK -i. A.G koos kaaslasega läksid-i, ARK AV ootas väljas. A Vi nähes ei ole A.G mingeid lepinguid kirjutanud. A aiV s aru, A.G et müüb kaubi kud maha, sest keegi meestest ulatas A.G-le raha. Eestisse nad said mingi leedukaga, kes oli busside ostjate tuttav. A.G andis A Vile 200 eurot. A V ei teadnud, mis asjaoludel A.G sai enda käsutusse mõlem ad kaubikud. A A ei ole nendega Leedus käinud. - R K itsiviilhagiga (I kd, tl 99), et talle tekitati varaline kahju summas 8947,63 eurot. - A Vi ja A A i suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise määrustega (I kd, tl 91 – 94), et nende suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. - Raivelon Grupp OÜ esindajaE Mi üt lustega (I kd, tl 102 –105, 153 – 154), et 16.11.2010 helistas meesterahvas ja soovis rentida kolmeks päevaks bussi. E M lubas õhtuks teha hinnapakkumise, kui helistaja saadab oma soovi aadressil xxxx. 17.11.2010 saadeti aadressilt xxxx rendi soov märgitud aadressile xxxx. Kirja all olid tulevase rentniku andmed : A A , 14 isikukood: xxxx, juhiloa nr xxxx. E M vastas meili xxxx peale, et on pakkuda xxxx, registreerimisnumber xxxx. 19.11.2010 sõitis E M eelnevalt kokkulepitud sõiduki üleandmise kohta, s.t. Ülemiste keskuse taha Jazz pesulasse. Klient tuli üksi ja jalgsi. Bussis sõlmiti rendileping. Klient esitas dokumendid (ID-kaart ja juhiluba) A Ai nimele. Rendilepingu sõlmimisel tasus klient rendiraha 3400 krooni ja tagatisraha 3000 krooni. E M andis kliendile üle bussivõtmed ja dokumendid koos rendilepinguga. Järgmisel päeval märkas E M, et IDkaardil ja juhiloal olev allkiri erineb rendilepingule kirjutatust. Kokkulepitud ajal ei olnud buss tagastatud. Rendilepingus märgitud telefonil keegi ei vastanud. E M leidis internetist veel kaks A Ai telefoninumbrit. Ühele numbrile helistades selgus, et tegemist on A Ai kaksikvenna A, kellel tE M sai A Ai numbri. Helistade s A Aile selgus, et tema ei teadnud bussi rentimisest midagi ja ütles, et tema dokumendid on kadunud. Samuti ei ela ta kirjavahetuses märgitud aadressil xxxx. Sõiduk xxxx oli ostetud liisingu ga ja kuulus liisinguandjale. Raivelon Grupp OÜ oli vastutavaks kasutajaks. - rendilepinguga nr R-70 (I kd, tl 106 – 107), et Raivelon Grupp OÜ ja A A sõlmisid 19.11.2010 sõiduki xxxx, registreerimismärk xxxx, rendilepingu. - liisingulepinguga nr 016625 (I kd, tl 155 – 168), et Raivelon Grupp OÜ ostis sõidukixxxx liisinguga. - 17.11.2010 peetud kirjavahetusega (I kd, tl 110, 112 – 113), et kasutades aadressi xxxx ja A Ai isiklikke andmeid peeti läbirääkimisiE Miga seoses sooviga rentida bussi. - äratundmiseks esitamise protokolliga (I kd, tl 118 –120), et E M ei tundnud näo järgi fotol äratundmiseks esitatud A A i. - tunnistaja A A i ütlustega (I kd, tl 132 – 133), et talle ei ole teada järgmised kontaktandmed: xxxx, tel xxxx, xxxx. - Elion Ettevõtted AS 22.03.2011 vastusega päringule(I kd, tl 140), et IP aadress xxxx on registreeritud K A, xxxx nimel. - AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaali 26.01.2011 kirjaga kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise kohta (I kd, tl 148), et kindlustusandja keeldus hüvitamist Raivelon Grupp OÜ -le kahju seoses sõiduki xxxx väljumisega kindlustusvõtja valdusest kelmuse teel. - Raivelon Grupp OÜtsiviilhagiga (I kd, tl 169 – 170), et neile on tekitatud kahju summas 24 000 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (I kd, tl 213 – 214), et ta ei ole nõus tegema vastastamisi A Ai ja A Viga. A.G suhtles kaubikute omanikega internetis meil i teel ja tegi seda oma üürikorterist xxxx, kus oli Elioni internetiühendus A.G tollase elukaaslase K A nimel. Süüdistatav A.G andis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlused (I kd, tl 66 – 68), et 2010.a. novembris pöördus tema poole A A plaaniga, et rentid a paar tarbesõidukit ja müüa nee d Leedus. A A ütles, et rentida võib tema dokumentidega ja lubas teha avalduse politseisse justkui tema dokumendid on baaris ära varastatud. Internetist leidis A.G xxxx päriti R K kontaktid, kellel oli rentida xxxx. A.G ostis Rakverest kasutatud telefoni ja SIM kaardi, millelt helistas 17.11.2010 R Kile ja leppis kaubiku xxxx rentimises kokku. Umbes samal ajal leppis kokku meili teel veel ühe firmaga, mis tegeles sõidukite rentimisega Tallinnas xxxx rentimise osas. 19.11.2010 hommikul andis A A A.G-le oma ID- kaardi ja juhiloa ning A.G sõitis sõidukit xxxx rentima. A.G sõitis oma isikliku autoga xxxx ning autojuhiks tuli A V, kes ei teadnud, et A.G kavatseb kelmust toime panna. xxxx helistas A.G ostetud mobiililt R Kile ja sai temaga kokku. A.G esitas R Kile A Ai ID-kaardi ja juhiloa. R K tegi A.G-le volikirja auto kasutamiseks ja A.G sai enda kätte xxxx, registreerimisnumber xxxx, millega sõitis Rakverre. Kokkuleppe kohaselt pidi A.G auto tagastama 20.11.
10. A V sõitis A.G autoga tagasi Rakverre. Renditasuks andis raha osaliselt A A. Rakveres ootas Erkki 15 J.O kuni A A lõpetab tööpäeva ja umbes 17- 18 paiku sõitsid A.G , A A ja A V xxxx renditud bussiga Tallinnasse Ülemiste keskuse juurde, kus Jazz autopesula ees sai A.G kokku teise kaubiku omanikuga. A A i dokumentidega sõlmis A.G xxxx rendilepingu. A V ja A A ootasid A.G xxxx renditud bussis. Seejärel sõideti kahe bussiga Leetu. Seal müüs Erkki J.O xxxx renditud kaubiku 5000 euro eest enda tuttavale K Sele. Ostumüügilepingu R Ki nimelt koostas A.G omakäeliselt Leedus enne kaubiku müümist. Musta kaubiku ostis 3000 euro eest paar tundi hiljem A.G tuttava leeduka tuttav. Tagasi Eestisse sõideti tuttavate leedukatega. A V ei olnud teadlik, et müüdud kaubikud olid saadud kuritegelikul teel. Telefoni, millelt A.G helistas xxxx, viskas ta Pärnus jõkke. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (I kd, tl 66 – 68) selles osas, et A A pakkus rentida sõidukeid tema nimele ja andis selleks A.G-le oma dokumendid, samuti osas, et A A sõitis A.G ga Tallinnasse sõidukit rentima ja pärast Leetu sõidukeid müüma. Nimetatud ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega, s.t A Ai ja K Se ütlustega ning seetõttu ebausaldusväärsed . Asjaolu, et A A ei osalenud sõidukite rentimisel ja nende müümisel , kinnitavad A Vi ütlused, kelle sõnul Erkk i Sepa kaaslaseks nii xxxx xxxx kui ka Tallinnast xxxx rentimise episoodis oli vene keelt kõnelev isik ja kaudselt ka K S ütlused, mille kohaselt müüsid sõiduki Leedus kaks Eesti noormeest. Samuti vähend ab selles osas A.G ütluste usaldusväärsust asjaolu, et tema keeldus A Ai ja A Viga vastastamise läbiviimisest. 02.12.2011 varguse katse episoodis , kus on süüdistatavateks A.G ja N.G , loeb kohus süüdistata vate süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu A A i ütlustega (II kd, tl 3 –6, 7 –8), et ta omab xxxx viilhalli ja kuivatit. Kella 21.30 paiku jõudis ta viilhalli juurde ja tegi uksed lahti. Hakkas autoga ringi keerama ja märkas viilhalli kõrval võõrast kaubikut järelhaagisega. A A tegi ringi kuivati juures, kedagi ei märganud. Siis sõitis autoga tagasi viilhalli juurde. A A tuli autost välja ja helistas politseisse. Tema märkas kaubiku taga 2 20-liitrilist kanistrit. A A võttis taskulambi ja läks kombaini juurde. Kombainil oli lõhutud kütusetoru. Kombainis võis olla 70 liitrit erimärgistusega diiselkütet . Kuivatis oli 1-tonnine plastikust kütusemahuti. Kuivati taga oli 6 20-liitrilist kanistrit. 20-liitrilised kanistrid on A Ai omad. Kokku oli varastatud 190 liitrit erimärgistusega diiselkütet. Järelhaagise taga maas oli randaali võll, mida ei jõutud peale panna. Järelhaagises oli ka vanaraud, millest suurem osa kuulub OÜ-le Simuna Ivax. Kokku oleks kütuse vargusega tekitatud talle kahju 190 eurot. Lõhutud oli kuivati lukk väärtusega 2 eurot ja kombaini küttetoru lõhkumisega tekitati kahju 10 eurot. - kannatanu A A itsiviilhagiga (II kd, tl 9), et talle tekitati kahju summas 12 eurot. - vaatlusprotokolliga ning sinna juurde kuuluvate fotodega (II kd, tl 10 – 17), millest nähtub, et vaadeldav objekt on xxxx FIE A A ile kuuluva viilhalli kõrvale pargitud kaubik xxxx, registreerimisnumber xxxx , koos järelhaagisega, mis on toimetatud Rakvere politseijaoskonna hoovi hoiule. Kaubiku kindalaekas on rendileping, mis oli sõlmitud Tallinnas 24.11.2011 kell 17.
11. Lepingul täidetud rendileandja andmed. Kaubikus olid muuhulgas mobiiltelefon №kia 5230, mobiiltelefonis Zen kõnekaart, mälukaart SanDisk 2GB, mobiiltelefon №kia 1616-2, meeste rahakott mustast nahast, milles oli N.G isikutunnistus, juhiluba N.G nimele ja xxxx deebetkaart N.G nimele, haagiserendileping nr 02684, spordijalanõud Adidas nr 45, vabaajajalatsid MaiBu nr 44, taskulambi Panasonic pakendid 2 tk, AA Duracell i patarei ümbris 2 tk, meeste kapuutsiga jope ADL, 3 plastikkanistrit 30liitrised – kaks kanistrit tühjad ja ühes on sees erimärgistusega diiselkütus. Järelhaagisel olev mustmetall – kõige peal rauduks ja erinevad detailid. 16 - haagiserendilepinguga (II kd, tl 18), et Er kki A.G sõlmis 02.12.2011 xxxx tanklas haagise rendilepingu. - k annatanu Simuna Ivax OÜ esindajaH K ütlusega (II kd, tl 23 – 24), et firma asub aadressil xxxx. Firmale kuul ub kaks kaarhalli, kus on tagavaraosad ja metall. Ühes kaarhallis on ka signalisatsioon. 02.12.2011 tuli telefoni signaal, et on häire kaarhallis. Kõik metall püüti varastada kaarhalli kõrvalt. Kaarhalli sisenemiseks oli lahti keeratud polt, millega uks oli suletud. Varastatud metall on tagastatud. - kannatanu Simuna Ivax OÜtsiviilhagiga (II kd, tl 25 – 26), et tekitatud kahju on seoses Simuna Ivax OÜ -le kuuluva vanametalli äraviimisega Rakvere politseist , transpordile tehtud kulutused on summas 270 eurot. - tunnistaja A T ütlustega (II kd, tl 27 –29 ), et ta töötabxxxx kaupluses. 02.12.2011 kella 18 paiku sisenesid kauplusesse kolm tundmatut noormeest. Üks noormees oli lühemat kasvu, jässakas, teised veidi pikemat kasvu. Noormehed ostsid kaks taskulampi, 2 komplekti AA patareisid, hapukoort ja mingit söögikraami veel . Noormehed rääkisid eesti keelt. Nad olid üle 20 aasta vanad. - äratundmiseks esitamise protokolliga (II kd, tl 30 – 32), et tunnistaja A T tundis ära N.G isikuna, kes on sarnane ühega kolmest noormehest, kes 02.12.2011 kella 18.00 paiku käisid xxxx kaupluses. - süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlustega antud (II kd, tl 38 – 40), et ta rentis Tallinnast kaubiku xxxx. Järelhaagise rentis ta 02.12.2011 õhtul xxxx tanklast. A.G hakkas sõitma xxxx poole, ta mäletas, et seal kuskil vedeles vanametalli. xxxx käis A.G koos N.G ja veel ühe isikuga poes. - süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste ga (II kd, tl 188 – 191), et temaga koos oli N.G , kes aitas tal metalli auto kärusse panna ning diislit pumbata ja autosse panna. Kannatanu sekkumise tõttu pidid nad sealt lahkuma, jättes auto koos käruga sinna maha. Nad jooksid sealt eemale ning häälega sõitsid xxxx. - süüdistatava N.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega (II kd, tl 53 – 54), et see oli 2011.a. lõpus. Talle helistas A.G , kes ütles, et tuleb külla. A.G sõitis punast värvi kaubikuga xxxx, millel oli taga järelhaagis. Mõlemad olid renditud A.G poolt. A.G kutsus N.G xxxx vanarauda vedama. Kahekesi sõitsid nad xxxx, kus käisid poes. N.G ostis natuke süüa, energiajooki ja kaks odavat taskulampi. Seejärel sõitis A.G kaubikuga xxxx servas asuvate angaaride juurde. Ta sõitis ühe metalli hunniku juurde ja ütles, et paneme koorma peale. Nad panid haagise enam vähem täis. Kui nad olid koorma peale pannud, siis nad jalutasid hoovi peal, kus neile hakkas silma üks kütusemahuti ja kombain. Hoovi peal vedelesid plastmasskanistrid ning N.G lasi mahutist voolikuga kanistritesse. Vooliku ta võttis kaubikust. N.G pumpas täis umbes 5-6 30-liitrilist kanistrit. A.G oli kombaini juures ja tahtis sealt kütust lasta. N.G ei tea, kas A.G jõudis sealt kütust lasta. Hoovi peale sõitis mingi auto ning A.G ja N.G panid sealt jooksu. Kuna tagasi kaubiku juurde nad ei saanud enam minna, siis läksid jalgsi xxxx poole. Kaubikusse j äid N.G rahakott, garaaživõti, paar energiajooki ning mobiiltelefon Nokia 1616 koos Elisa kõnekaardiga. Süüdistatav A.G andis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlused (II kd, tl 38 – 40), et ta käis xxxxkaarhallide juures üksinda. Ta sõitis vanametalli hunniku juurde. Kuskil sees ei käinud. Hakkas sealt asju peale tõstma, se al olid mingid torud ja vanametall. Pärast parkis ta auto umbes 150 meetrit eemale puuhunniku juurde. Seejärel ta nägi kuuri taga suurt mahutit, mille põhja peal oli midagi. Ta leidis sealt eemalt kanistrid ja hakkas sinist diislit välja pumpama. Ta sai 6 20 -liitrilist kanistrit kütet. Kombaini juures ta ei ole käinud. Peale 17 20-liitriste kanistrite oli seal ka suuremaid. Siis tuli keegi territooriumile ja A.G pani jooksu. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 38 – 40) selles osas, kus A.G väitis, et ta käis xxxx kaarhallide juures üksinda. Tema ütlused vastavas osason vastuolus teiste asjas kogutud materjalidega ja muuhulgas A.G enda poolt hiljemalt antud ütlustega (II kd, tl 188 – 191) ning N.G ütlustega. Seetõttu kohus leiab, et need on ebausaldusväärsed ning nimetatud kuriteoepisoodi tõendamisel saab aluseks võtta süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 188 – 191) kogumis teiste tõenditega. 13.05.2011 – 20.05.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on T K, loeb kohus süüdistatavate A.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu P H i ütlustega (II kd, tl 60 –62), et tema kaasomandisse kuulub maja asukohaga xxxx, nimetusega xxxx . 13.05.2011 käisP H maja juures ja mootorratas xxxx oli veel omal kohal garaažis. Lahkudes lukustas P H maja ja garaaži uksed.
12. mail tulles koos vennaga maja juurde avastas, et garaaži uksed on avatud. Uksed olid avatud seestpoolt. Majja on ilmselt sisenetud keldri akna kaudu, kuna aken on eemaldatud. - kannatanu T K ütlustega (II kd, tl 63 –64), et tema elukaaslasele A H kuulub xxxx . 17.04.2011 sõitis T K koos elukaaslasega Soome. Temale kuuluva mootorratta xxxx, registreerimisnumber xxxx, pani t a garaaži ning lukustas ukse. 20.05.2011 teatas P H, et garaažiuksed olid lahti ja mootorratast enam ei ole. Garaažiuksed olid terved, arvatavasti on garaaži sisenetud keldri akna kaudu. Mootorratta väärtus on 3195,58 eurot. Naabrite sõnul oli d garaažiuksed olnud lahti 18.05.
13. Mootorratta võtmeid on otsitud ja lõpuks köögikapist üles leitud. Võtmeid oli vaja selleks, et ratas lukust lahti teha ära viimiseks. - T K tsiviilhagiga (II kd, tl 65), et talle on mootorratta xxxx vargusega tekitatud kahju summas 3195,58 eurot. - süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 69 –70 ja III kd, tl 113 –114), et 2011.a. kevadel A.G rääkis talle , et kas tema on enda nõusnimel kaubiku rentima, et sellega Le edus . käia A.G ütles, et tal on vaja mootorratas Leetu viia. Mairo Michelson nõustus ja rentis Narva tänaval ARK -i kõrval asuvalt automüügiplatsilt enda nimel kaubiku xxxx. A.G oli koos Mairo Michelsoniga ning tema maksis rendi eest. Kuna A.G polnud autojuhilubasid, siis ta kauples Mairo Michelsoni bussi rentima ning seda juhtima. Kesköö paiku A.G ja Mairo Michelson sõitsid kaubikuga kuskile Viitnalt läbi. Ühe teeo tsa juures jäi Mairo Michelson seisma ning Erkki A.G ü tles, et läheb toob mootorratta ära. Mairo Michelson jäi kaubikusse teda ootama. A.G käis ära umbes 1 – 1,5 tundi ja tuli tagasi koos punase mootorrattaga. Ta lükkas seda käekõrval. N eil oli kaasas laud, mille pealt nad lükkasid mootorratta kaubikusse. Mootor rattal olid süütevõtmed ees. A.G ütles, et nüüd sõidame Leetu autoturule mootorratast ma. müü Leedus olid Mairo Michelson ja A.G 2 – 3 päeva, aga A.G ei saanud mootorratast maha müüa. Mairo Michelson ja A.G sõitsid tagasi ja A.G oli raha otsas ning ta tahtis kiiresti mootorrattast lahti saada. Mairo Michelson ei oska öelda, mis oli autoturu nimi, kus A.G müüs suvalisele isikule mootorratta maha. Mairo Michelson ei tea ka hinda, mille eest A.G mootorratta maha müüs. Kui mootorratas oli müüdud, sõitsid Mairo Michelson ja A.G tagasi Eestisse. Mairo Michelsonil oli kahtlus, et A.G varastas mootorratta, aga ta ei tahtnud seda A.G käest küsida. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 188 – 191), et 2011.a. suv e alguse poole võttis ta ühendust Mairo Michelsoniga, et viimane tuleks autojuhiks Leetu. A.G ja Mairo Michelson läksid Rakveres, Narva tn 18 automüügiplatsi le ning rentisid sealt Mairo Michelsoni nimele kaubiku. A.G ütles Mairo Michelsonile, et sõidame Viitna kanti ja toome sealt ühe tsikli ära. A.G ja Mairo Michelson sõitsid xxxx, Viitnalt mingi 3 kilomeetrit xxxx poole, jõudes sinna kella 22.00 paiku. Mairo Michelson parkis bussi tee äärde ja A.G läks üksinda ühe maja juurde, mis asus umbes 300 meetri kaugusel. Erkki A.G kangutas ühe ruumi akna väljastpoolt lahti ja sisenes hoonesse, seejärel läks garaaži, kus oli üks mootorratas xxxx. Toa sahtlist leidis A.G mootorratta süütevõtmed ja võttis need endale. Seejärel avas ta seestpoolt garaažiuksed ning lükkas mootorratta garaažist välja bussi juurde. Ta kutsus Mairo Michelsoni välja ja nad lükkasid koos tsikli bussi. Pärast seda hakkasid A.G ja Mairo Michelson Leetu sõitma, et mootorratas seal maha müüa. Hommikul nad jõudsid Leetu, Kaunase autoturule. Seal A.G ei õnnestunud mootorratast mahaa. müü Edasi sõitsid A.G ja Mairo Michelson Marijampole linna, kus A.G müüs kohalikule ärimehele mootorratta 400 või 600 euro eest. Pärast sõitsid A.G ja Mairo Michelson tagasi Eestisse. Mairo Michelson ei teadnud, et see mootorratas varastatud oli. 21.06.2011 k uriteoepisoodis, kus kannatanuks on OÜ Baseilo, loeb kohus süüdistatavate A.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu OÜ Baseilo esindaja Õ K ütlustega (II kd, tl72 –7 5), et ta töötabxxxx kaupluses xxxx. Tema kodusele lauatelefonile on ühendatud kaupluse valvesignalisatsioon. 21.06.2011 kella 03.20 ajal helistati turvafirmast ja teatati, et kaupluse sig nalisatsioon annab häiret. Õ K jõudis koos abikaasaga kohale 15 minuti pärast. Kaupluse tänavapoolne müügisaali ainuke avatav vaheaken oli avatud, klaas oli katki löödud. Kaupluse müügileti keskmiselt riiulilt oli varastatud 5 oranži värvi mootorsaagi Husqvarna. Kõik saed olid ilma lattide ja kettideta. Saalis oli 8 saagi, võeti ära 5 kallimat. Saagide pakendid olid kaupluse tagaruumis. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 76 – 84), et kauplus xxxx asub xxxx, kaupluse välisuksest vasakul, kolmanda akna alumise parempoolse väikse akna klaas on purunenud, osa raamis asuvast paketist on sissepoole surutud, nimetatud aken on kremoonist avatav, ülejäänud aknad mitte. Kaupluse ustel ja teistel akendel murdmise jäljed puuduvad. - OÜ Baseilo kahjuõiendiga (II kd, tl 86), et neile tekitati kahju summas 3115 eurot (mootorsaed summas 2 865 eurot ja lõhutud aknaklaas summas 250 eurot). - süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl88 –89 ja III kd, tl 113 – 114), et 2011.a. suvel ütles A.G talle, et tahab Tapal ühte sae poodi minna ning tal on vaja autot koos juhiga. Mairo Michelson sai aru, et A.G tahab poest midagi varastada, kuigi otseselt ta seda ei öelnud. A.G ütles, et maksab Mairo Michelsonile pärast ka midagi, et kulutused hüvitada. Mairo Michelson sõitis enda autoga Tapale ja võttis „Meie“ poe juurest auto peale A.G. Viimane juhatas Mairo Michelsoni ühte kõrvaltänavasse, kus Mairo Michelson pidi A.G ootama. A.G ütles, et ta läheb käib ära ja kui Mairo Michelson teda näeb tagasi tulemas, siis paneb auto käima ja nad saavadminema sõita. Mairo Michelson seisis autoga sae poe taga umbes 100 meetri kaugusel asuva s kõrvaltänavas. A.G käis ära umbes 15 – 20 minutit ning ta tuli jooksuga auto poole. Erkki S epa käes oli 5 mootorsaagi, mis ta pani auto tagaistmele. Saed olid ilma ketilehtedeta. A.G pani saed ühte suurde prügikotti ning ta pani selle koti Tapalt välja sõites umbes 1 kilomeetri kaugusele tihnikusse. A.G ütles, et ta toob selle koti ise hiljem ära. Mairo Michelson viis A.G autoga koju ära. Paar päeva hiljem andis A.G Mairo Michelsonile 10 – 20 eurot bensiiniraha. - kannat anu OÜ Baseilo esindaja A P ütlustega (II kd, tl 90 – 91), et 21.06.2011 kella 03.20 paiku teatas turvafirma Securitas, et xxxx OÜ-le Baseilo kuuluvas kaupluses hakkas tööle signalisatsioon. Kohale läks kaupluse töötaja Õ K. Selgus, et varastatud on 5 mootorsaagi 19 Husqvarna väärtusega 2865 eurot ja aknaklaas i lõhkumisega tekitatud kahju on summas 250 eurot. Saed olid ilma lattide ja kettideta ning oranži värvi. Vara ega hoone ei olnud kindlustatud. - OÜ Baseilotsiviilhagiga ( II kd, tl 92), et neile tekitati kahju summas 3115 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 188 –191), et see oli 2011.a. suvel. Oli öine aeg. Ta jalutas xxxx asuva Baseilo kaupluse lähedal ja mõtles, et võiks poodi sisse tungida ja sealt saage varastada. A.G helistas Mairo Michelsonile, et teda autoga appi kutsuda, et ta teda sõidutaks. Mairo Michelson saabus Tapale oma autoga pärast keskööd. A.G ütles Mairo Michelsonile, et jäägu xxxx tn nurga peale autoga seisma, ta ise aga läheb toob saed ära. A.G lõhkus Baseilo kaupluse tänavapoolse väikse aknaklaasi ja sisenes sealtkaudu kauplusesse. A.G varastas kauplusest 5 mootorsaagi, mis olid ilma lehtede ja kettideta. A.G väljus kauplusest akna kaudu ja jooksis Mairo Michelsoni juurde. A.G pani saed tagaistmele ning nad sõitsid minema sealt xxxx maja juurde. A.G käis toas, võttis mustad kilekotid ja pani saed kottidesse. A.G ja Mairo Michelson suundusid xxxx välja xxxx poole. Poole tee peal palus A.G Mairo Michelsonil seisma jääda ning peitis saed metsa ära. Mairo Michelson viis A.G koju. Järgmisel päeval läks A.G saagidele järele ning müüs need tundmatutele isikutele maha. A.G andis Mairo Michelsonile natuke tasu. A.G arvates sai ta saagide eest 600 eurot. A.G ei rääkinud Mairo Michelsonile, et ta varastas saed. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 106), et uurimistoiming toimus xxxx , kus A.G viitas käega hoone tänavapoolsele aknale ning andis ütlusi, et ta lõhkus aknaklaasi ning sisenes sealtkaudu kauplusesse ja varastas sealt mootorsaed. - tunnistaja P-R ütlustega M (II kd, tl 193 – 194), et 2011.a. suvel tulid tema ja J.O a juurde Mairo Michelson ja viimase tüdruksõber. Mairo Michelsoni tüdruksõber jäi korterisse ning A.G ütles, et läheb käib Mairo Michelsoniga korra ära. A.G käis umbes tund aega ära ning tuli koju. Ta ütles, et kä i s xxxx sae poes ja võttis 5 – 6 saagi. P-R M sai aru, et ta käis vargil. 06.07.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks on FIE A P ja OÜ Evoler, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolli gaja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 94 – 97), selle kohta, et sündmuskohaks on xxxx bussijaama hoones asub FIE A P poolt renditav kohvik. Kohviku uks on kinnises, lukustatud asendis, ukseklaas purunenud, klaasikillud ukse ees maas. Sisenedes kohvikusse on ukselt vaadatuna otse ja vasakul müügilett ning paremal akna all lauad ja toolid. Kohviku põrand on kaetud klaasikildudega ja müügileti ees põrandal asuvad kaks telliskivi, millest üks on mõõtmetega 240x110x60 mm (kärgtellis) ja teine kivi mõõtmetega 230x120x60 mm. Kohviku ukselt vaadatuna vasakpoolse müügileti parempoolsel osal tühi ala. - kannatanu FIE A P ütlustega (II kd, tl98 –99), et ta rendib OÜ-lt Evoler xxxx bussijaamas kohviku ruume. 06.07.2011 varahommikul helistati A P le AS-st G4S ja teatati, et neile tuli bussijaama kohvikust häire ning lõhutud on kohviku klaas. 5 -10 minuti jooksul jõudis A P kohale , kus olid nii turvafirma töötaja kui ka politseipatrull. Kohapeal oli näha, et lõhutudoli kohviku ukseklaas ja aknast oli näha, et letilt on kadunud kassaaparaat. Kohvikusse sisenes A P alles pärast kriminaalpolitsei kohale jõudmist ja nägi, et oli varastatud ainult kassaaparaat JCM J- 2500, mille ta ostis 14.09.2009 UÜ -lt Alterstar 3500 krooni (223,70 eurot) eest. Kohviku töötaj a I Ssõnul jäi kassasse vahetusrahaks 47 eurot. 20 - arve-saatelehega ja FIE A P tsiviilhagiga (II kd, tl 100 – 102), et talle tekitati kahju summas 270,70 eurot (kassaaparaat JCM J-2500 väärtusega 223,70 eurot koos vahetusrahaga 47 eurot). - tunnistaja V L ütlustega (II kd, tl 110 – 111), et ta töötab xxxx asukohaga xxxx tema tööülesannete hulka kuulub ka firma haljastuse korrashoid. Firma oma territoorium oli korras, aga kuna firmast möödaviiva tee ääres oli hein liiga pikaks kasva nud, siis tahtis ta selle ära niita. 27.07.2011 niitis V L murutrimmeriga tee ääres heina ja leidis heina seest musta värvi plastmassist kassaaparaadi sahtli. V L tõstis sahtli eest ära ja teatas leiust numbrile
14. Ilmselt oli kassasahtel sinna tee äärde juba tükk aega tagasi visatud, sest sahtli alla jääv hein oli juba koltunud ja kuivanud. - tunnistaja Maikl Uibo ütlustega (II kd, tl 114 – 115), et ta töötab patrullpolitseinikuna ja 27.07.2011 päeval oli ta koos Erki Jeedasega patrullis. Millalgi õhtul teatas meeskodanik, et leidis xxxx , OÜ Ritico lähedalt heina seest kassaaparaadi rahasahtli. Meeskodanik oli ise lahkunud, ag a tema kirjelduse järgi sõitsid nad suvilatevahelist teed mööda kohale ja võtsid heina seest musta värvi plastmassist kassasahtli kaasa. - ka nnatanu OÜ Evoler esindaja J K ütlustega (II kd, tl 103 – 104), et OÜ-le Evoler kuulub xxxx bussijaam. Bussijaama hoones asub ka kohvik, mida rendib FIE A P. 06.07.2011 varahommikul helistas J K A P ja teatas kohviku ukseklaasi lõhkumisest ja kohvikusse sissemurdmisest. J K läks kohe sündmuskohale. Kohapeal selgus, et lõhutud ukseklaasi kaudu oli tungitud kohvikusse ja varastatud kassaaparaat. J K paigaldas ukseavasse kahelt poolt OSB plaadid. Muljutud oli ka ukse sulgur, mis tuli vahetada uue vastu. - hinnapakkumise ja OÜ Evoler tsiviilhagiga (II kd, tl 109 ja 119), et neile tekitati seoses lõhkumisega kahju summas 264 eurot. - tunnistaja Mairo Michelsoni ütlustega (II kd, tl 123 –124), et 2011.a. suvel võttis temaga ühendust J.O p, kes tahtis temaautoga sõitma minna ning lubas kütuse sisse osta. Mairo Michelson nõustus ja võttis Rakveres A.G , kes oli oma tüdruku P-R M, enda auto peale. A.G ostis 20 liitrit bensiini ja küsis Mairo Michelsoni käest, kas ta oleks nõus xxxx sõitma. Mairo Michelson oli nõus ja nad sõitsid xxxx , kuhu jõudsid õhtu poole.xxxx mingi par kla juures ütles A.G, et läheb käib korra ära. Ta ei öelnud, kuhu ta läheb ning mida teeb. Mairo Michelson jäi koos P-R M autosse ning Erkk i A.G kõndis eemale. Mairo Michelson ei näinud, kuhu ta läks. A.G tuli tagasi auto juurde 5 – 10 iminut pärast ja tema käes oli kassasahtel. Ta tuli sahtliga autosse ja ütles, et sõidame. Mairo Michelson oli ehmunud, aimas, et A.G varastas selle kuskilt ning ei teadnud tema plaanist midagi. Mairo Michelson sõitis autoga xxxx välja. Kui oldi xxxx umbes 2 – 4 kilomeetrit välja sõitnu d, siis A.G avas tagaakna ning viskas kassasahtli autost välja. Mairo Michelsoni arust oli kassasahtlis ainult peenraha. Kui sõideti Rakverre, tagasi läks A.G koos P-R M autost maha ning Mairo Michelson sõitiskoju. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 188 –191) et, 2011.a. suvel soovis ta xxxx minna, et kohtuda seal ühe tuttavaga. A.G võttis Mairo Michelsoniga ühendust, et ta sõidutaks teda enda autoga xxxx ja tagasi. Mairo Michelson oli nõus. A.G andis Mairo Michelsonile 20 eurot kütteraha. Nendega koos sõitis ka A.G tuttav P M. Nad jõudsid xxxx kesköö paiku. A.G ei saanud kokku isikuga, kellega ta pidi kokku saama. Kuna tal polnud raha, et tagasisõit kinni maksta, siis nähes xxxx bussijaama kohviku t, otsustas sealt varastada kass asahtli. A.G ütles, et Mairo Michelson pargiks auto eemale parklasse, ise aga käib korra ära. A.G ei öelnud , kuhu ta läheb. A.G läks bussijaama juurde ja lõhkus kiviga ukseklaasi. Läks läbi ava sisse ning varastas kohvikust kassasahtli. Seejärel ta jooksis Mairo Michelsoni auto juurde. Mairo Michelson ja P M nägid, et A.G käes oli kassasahtel. Kõik istusid autosse ja sõitsid linnast välja. A.G tegi autos sahtli lahti ning võttis sealt välja alla 50 euro 21 sularaha. Kassasahtli viskas A.G sõidu ajal auto aknast välja. A.G ei rääkinud Mairo Michelsonile ega P M , et ta sahtlit varastama läheb. - tunnistaja P- R M ütlustega (II kd, tl 193 –194), et 2011.a. suvel ta elas xxxx tänaval A.G ga . Õhtul sõitis maja juurde enda autoga A.G tuttav Mairo, kelle perekonnanime P-R M ei tea. A.G ütles Mairole, et on vaja sõita xxxx, sest tal pidi olema seali ming tehing. A.G kutsus teda kaasa. Nad sõitsid xxxx , kuhu jõudsid 22.00 – 23.00 paiku. A.G ütles Mairole, et ta pargiks auto bussijaama lähedusse platsile. A.G ütles, et läheb käib korra -R ära.MP nägi, kuidas A.G võttis maa st kivi ja viskas bussijaama hoone klaasi katki. P-R M arust läks A.G läbi selle augu, mis ta puruks viskas , hoonesse sisse. Ta tuli hoonest mõne hetke pärast välja ning tal o li käes kassa osa. Nad istusid autosse ja sõitsid minema Rakvere poole. Au tos kangutas A.G kassa lahti ning sai sealt sularaha. Summa ei olnud suur. A.G ütles Mairole, et ta keeraks metsavaheteele. Seal viskas A.G selle kassa minema. Mairo näost oli aru saada, et ta oli ehmunud, siis kui A.G hoones se es käis. 14.07.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on Aiatehnika OÜ (FIE A S), loeb kohus süüdistatavate A.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 126 – 132) selle koht a, et sündmuskohaks on kauplusAia ja metsatehnika kauplus asukohaga xxxx . Kauplus asub kivihoone esimesel korrusel. Sissepääs kauplu sesse paikneb xxxx tänava poolsel küljel. Kaupluse uks on suletud asendis, lukustatud, murdmisjäljed puuduvad. Uksest paremal paikneb aken, mis on suletud ja terve. Aknast edasi paremal, hoone välisnurgast 1,2 m kaugusel on seina najale paigutatud kaks puidust kaubaalust. Täismõõdus alus asetseb vastu seina, sellele toetub väike kaubaalus. Kaubaalused on osaliselt kaetud montaaživahuga. Kaubaaluste kohal, ca 3 m kõrgusel seinal paikneb heledast plastist karp, mille ääred on neljast küljest kaetud montaaživ ahuga. Hoone paremas küljes xxxx poolses küljes paiknevad kaupluse kolm akent. Keskmise akna ülemine, lahtikäiv osa on osaliselt avatud asendis. Aken ise on terve, sulgur korras. Akendest paremal paikneb klaasuks, milline on lukustatud ja terve. H oone nurga juures on esimese akna all oleval haljastusel näha tallamisjälgi.Hoone seinast ca 1,5 m kaugusel paikneb jalgvärav, mis on osaliselt avatud. Avatud osast avaneb vaade aiaga piiratud hoovile. Hoovis asuva kaupluseruumi aknaklaas on aknasulguri kohalt osaliselt purustatud, aken on osaliselt avatud asendis. Vaadeldav aken paikneb kaupluseruumi töökojapoolses osas. Avatud vaheukse kaudu pääseb paremale jäävasse kauplusesse. Hoolderuumi poolt tulles paremas seinas hoolderuumi seina vastas paiknevad kaubariiulid. Riiulite ees maas on nähtav kasutatud mootorsaag, riiulites on tühjad kohad. Osa hinnasedeleid vedeleb põrandal. Vasakus seinas paiknevad kolm akent. Keskmine aken on osaliselt avatud asendis , aknalaual on nähtav kilekott, milles plastikust alusel kaupade hinnasedelid. - kannatanu Aiatehnika OÜ esindaja L Ki ütlustega (II kd, tl 133 –134, 148 - 149), et 14.07.2011 kella 04.25 paiku andis VSS Viru Julgestusteenistuse dispetšer teada, et kaupluse xxxx tänava poolne aken on ristsel iti lahti. Kohale jõudes helistas L K politseisse. Pärast läks L K kaupluse „Aia- ja metsatehnika“ avatud akna juurde. Kohal oli ka turvamees. K oos läksid lõhutud akna juurde, kust vaatasid sisse. L K nägi, et letilt olid kadunud kõik saed, välja arvatud üks saag. Õhtul olid letil saed alles olnud. Kauplus on perefirma, kus L K toimetab oma tütrega igapäevaselt. Kauplusel oli lõhutud hoovipoolne maja taga olev tarastatud aken, mis oli lõhutud ühe suurema k iviga. Seejärel oldi aknast sisse tuldud, lamellid eest ära lükatud ja xxxx tänava poolsest aknast välja mindud. Lõhutud oli üks aken, tänavapoolne aken oli lahti tehtud. Maja otsa, s.t. sinna, kus on kaupluse esinduslik pool, oli vastu seina asetatud euro alused, mis olid makroflexiga statsionaarselt kinni lastud ning nad märkasid veel, et 22 signalisat siooni karp on ümbert makroflexiga kinni lastud. Lahtise akna juures, kust vargad olid välja läinud, nägi L K kilekotti, milles olid mootorsae hinnalipikud. Varastati 6 mootorsaagi ja üks võsalõikaja. Salva Kindlustuse AS hüvitas FIE-le A S vargusega põhjustatud kahju. Asutuse kanda jäi omavastutus summas 191,73 eurot. Selle summa hüvitamist taotletakse süüdlastelt. - FIE A Si tsiviilhagiga (II kd, tl 150), et neile tekitati kahju summas 191,73 eurot. - süüdistatava Mairo Michelsoni kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl145 –146 ja III kd, tl 113 – 114), et see oli 2011.a. suvel. Mairo Michelson oli tööl, kui tema juurde tuli A.G , kes tahtis teada, kas Mairo Michelson viitsib õhtul sõita. Ta ei täpsustanud , kuhu vaja sõita oli. Mairo Michelson oli nõus. Õhtul A.G helistas Mairo Michelsonile ja nad leppisid kokku, et Mairo Michelson sõidab Rakveresse kesklinna. Mairo Michelson sõitis kesklinna, kus A.G istus autosse. Mairo Michelson ja A.G tiirutasid linna peal ringi ja kui nad xxxx asuvast Stihli kauplusest mööda sõitsid, siis rääkis A.G , et ta tahakskaupluses seal sees käia. See kaupl us asub xxxx ristis. A.G ütles, et Mairo Michelson teda autoga xxxx tänava otsas umbes 20 – 30 meetri kaugusel ootaks ning tema läheb poodi sisse. A.G lubas selle eest bensiini raha maksta. Mairo Michelson parkis auto xxxx poolsesse otsa. A.G läks üksinda xxxx asuva Stihl kaupluse juurde. Temal oli makroflexi purk, millega ta tahtis signalisatsiooni karbi täis lasta, et see karjuma ei hakkaks. A.G oli ära umbes 1 – 2 tundi ja tuli jooksuga auto suunas. Tema käes oli 6 oranži värvi mootorsaagi, millised ta pani tagaistmele. Nad sõitsid sealt minema. A.G ütles, et sõidame Tapale tema korterisse. Tapale jõudes väljus A.G autost, võttes 6 mootorsaagi kaasa. Mõni päev hiljem tõi A.G Mairo Michelsonile 15 – 20 eurot kütuse raha. A.G utosse kindlasti võsalõikurit ei pannud ja Mairo Michelson ei oska öelda, kas ta selle poest kaasa võttis. Mairo Michelson ei näinud, kuidas A.G kauplusesse sisse läks. Mairo Michelsonile meenus, et A.G mainis, et lõhkus akna ära ning sealtkaudu läks sisse. Mairo Michelson oli teadlik, et A.G kauplusesse vargile läks. Mairo Michelsoni ülesanne oli teda autoga oodata ja aidata varastatud asju transportida. süü distatava A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 190), et 2011.a. suvel ta läks xxxx asuvasse Aiatehnika kauplusesse, et tutvuda, millega see äri tegeleb. Kuna A.G oli rahapuudus, siis talle meenus, et seal müüakse aiatehnikat. Hilja õhtul võttis A.G ühendust Mairo Michelsoniga, et ta sõidutaks teda. Mairo Michelson oli nõus. A.G juhatas Mairo Michelsoni xxxx tänavale, kus Mairo Michelson parkis auto suure kortermaja ette. Aiatehnika kaupluse poole minnes leidis A.G makroflexi pudeli, millega otsustas täita kaupluse seina küljes oleva valvealarmi, et summutada häält. A.G ronis üle aia maja hoovi. Seal viskas kiviga puruks ühe akna ja avas selle seestpoolt. A.G sisenes kauplusesse ja krabas kiiruga 5 – 6 mootorsaagi, täpset arvu ta ei mäleta. Võis kaasa võtta ka võsalõikuri, kuid täpselt ta ei mäleta . A.G avas seest poolt tänava poolse akna ning väljus sealtkaudu kauplusest. Joostes Mairo Michelsoni auto poole, kukkus tal mingi tööri ist maha. Ta ei mäleta, kas see oli saag või võsalõikur, kuna ta ei pööranud sellele tähelepanu. A.G pani saed Mairo Michelsoni auto tagaistmele ning na d sõitsid sealt minema xxxx. Mairo Michelson ei teadnud, et Erkki J.O vargile läheb. A.G müüs saed tundmatutele isikutele 500 – 600 euro eest. Väikse summa andis ta ka Mairo Michelsonile. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 101 –102), et uurimistoiming toimus xxxx juures. A.G viitas käega hoone tagaosas aia taha, esimesel korrusel asuvale aknale, mille ta purustas ja andis ütlusi, et sisenes sealt kaudu kauplusesse ja varastas sealt mootorsaed j a võsalõikuri. Järgnevalt viitas A.G käega hoone otsas as uvale signalisatsiooni kellale, kuhu ta lasi makroflexi. 23 23.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on OÜ Koduekstra, l oeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - OÜ Koduekstra avaldus ega (II kd, tl 169), et seoses 23.11.2011 toimunud vargusega Tamsalu Koduekstra kaupluses, on nende materiaalne kahju summas 109 eurot, millele lisandub käibemaks. - kannatanu OÜ Koduekstra esindaja E K ütlustega (II kd, tl 171 – 173), et ta töötabxxxx kaupluses xxxx. 23.11.2011 kella 02.30 paiku teatati talle turvafirmast, et kauplusest saabus neile häire ja klaasid on katki löödud. E Kläks kaupluse juurde. Vasakpoolne välisukse klaas oli katki löödud, tekkinud ava kaudu oli uks seestpoolt libliksulgurist avatud. Kassaletist oli laua pealt varastatud kassasahtel, kus raha ei olnud. Sahtli peal asunud monitor, klaviatuur ja skanner olid põrandale kukkunud. Käidud oli ka kaupluse tagaosas asuvas kontoriruumis, kuna uksed olid lahti tehtud. Sealt midagi ei varastatud. Kaupluses on ka turvakaamerad, kuna aga valgustus ei töötanud öisel ajal, siis oli salvestusest näha vaid seda, kuidas keegi isik taskulambiga kauplusesse sisenes, käis kassa juures, siis tagaruumis ning seejärel tuli uuesti kassa juurde, haaras kassasahtli ja lahkus uuesti välisuksest. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 174 – 178) selle kohta, et sündmuskohaks on Raudtee 3, Tamsalu linn. OÜ Koduekstra kauplus asub Tamsalu linnas Raudtee 3, hoone tänavapoolsel küljel on kaks ust, vasakpoolsel uksel on klaas ukselingi juures purustatud. Parempoolsel uksel murdmise tunnused puuduvad, ustel on seespool libliksulgurid. Välisustest vasakule jääb lukustamata vaheuks kaupluse müügisaali. Müügisaali keskel müügileti juures põrandal monitor, klaviatuur ja triipkoodi skanner, osa nende küljes olevaid juhtmeid on katki tõmmatud. Kaupluse tagaseinas avatud uks laoruumi, sellest paremal avatud uks kontoriruumi, milles asuva kirjutuslaua parempoolne kapiuks on avatud asendis. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlus tega (II kd, tl 179 – 180 ), et ta ei mäleta täpset kuupäeva, aga see võis olla
15. november. Tamsalus oli mingi üritus ja ta oli mingi tuttava juures, kus ta jõi viina ja ta oli juba mitu päeva joonud. A.G sai tuttavaks Kaidoga, kuid viimane ei tea asjast midagi. A.G arvates ei ole võimalik, et nad kahekesi seal sees käisid. A.G ja Kaido läksid tülli. A.G läks eemale ja tahtis mingit lollust teha. Kauplus asus raudtee ääres. A.G lõi vist katki ukseklaasi, läks poodi sisse, võttis sealt mingi sahtli. Siis ta sõitis Kaido autoga ringi. A.G ei mäleta, kas ta on rääkinud Kaidoga, mis ta oli teinud. A.G võttis Kaido peale. Sahtli viskas keegi autost välja. 21.02.2012 antud ütlustega (II kd, tl 191) täpsustas A.G varasemalt antud ütlusi, et ta lõi kaupluse ukseklaasi kiviga katki ning sisenes üksi nda kauplusesse. Ta varastas sealt kassasahtli, mis hiljem selgus oli tühi . Ta ei rääkinud kellelegi, et ta seal vargil käis. Pärast sai A.G kokku N.G ga, istus Kaido autosse ja nad sõitsid xxxx. - tunnistaja N.G ütlustega (II kd, tl 181 182),– et see oli 2011.a. lõpus. A.G tuli N.G koju külla ja pakkus autoga sõitma minna. Kaido võttis ema xxxx võtmed ning A.G istus rooli. Nad sõitsid niisama xxxx ringi ning pärast sõitsid Tamsalusse. Kell võis olla pärast keskööd. A.G parkis auto Tamsalu raudtee äärde ning nad läksid jalutama. Kui nad olid mingi poe juures, siis A.G ütles, et võiks sealt po est midagi pihta panna. N.G ei olnud nõus poodi minema. A.G ja N.G jalutasid raudtee äärde auto juurde, istusid autosse. N.G läks autost välja suitsu tegema. A.G ütles, et läheb käib korra ära. Ta ei öelnud , kuhu läheb. Natukese aja pärast kuulis N.G , et poe signalisatsioon hakkas tööle ja A.G jooksis auto poole ning tema käes oli mingi kast, mis meenutas kassaaparaadi sahtlit. A.G viskas sahtli tagaistmelenad ningsõitsid minema. A.G juh tis autot. Ta sõitis Tamsalu taha kuskile met sa sisse ja üritas sahtlit lahti saada ning lammuta da seda. Sahtel oli tühi ning Erkki 24 A.G viskas selle võssa minema. N.G kassasahtli varguses ei osalenud ega soovinud seda teha. - kannata nu OÜ Koduekstra esindaja K T ütlustega (II kd, tl 183 – 184), et ta töötab xxxx . 23.11.2011 kella 02.03 paiku saabus tema mobiiltelefo nile sõnum turvafirmast G4S, et Tamsalu kauplusest aadressiga Raudtee 3 tuli häire. Kuna telefon oli välja lülitatud , nägi K T sõnumit alles hommikul. Kui ta helistas turvafirmasse, siis talle vastati, et objektile oli sissetungi häire. K Tläks töö juurde ja nägi, et kaupluse välisukse klaas oli katki ning paberiga kinni teibitud. Ära oli varastatud tühi kassasahtel. - OÜ Koduekstra tsiviilhagiga (II kd, tl 185),et neile tekitati kahju summas 130,80 eurot. - asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd, tl 186 –187), et vaadeldavaks objektiks on 23.11.2011 E K ülekuulamisega kriminaalasja juurde võetud firma YDD CR-R plaat videosalvestistega. Plaadi peal on 4 AVI faili:
16. kassa.avi suurusega 10,9 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 – 02:15:
17. Kell 02:13:08 näha kauplusesse sisenemas taskulambiga ühte tumedates riietes isikut, kes kannab kapuutsi. Isik liigub leti taha ning väljub kauplusest koos kassasahtliga kella 02:14:23 paiku.
18. ladu.avi suurusega 9,97 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 – 02:15:
19. Kella 02:13:55 paiku on näha taskulambi valgust ning liikumas tumedates riietes isikut, kellel on peas kapuuts.
20. sissepääs.avi suurusega 9,77 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 – 02:15:
21. Kella 02:13:07 paiku on näha taskulambi valgust ning liikumas tumedates riietes isikut, kellel on peas kapuuts.
22. taganurk.avi suurusega 9,54 MB. Salvestis 23.11.2011 ajavahemikul 02:12:08 – 02:15:
23. Salvestise keskpaiku on näha taskulambi valgust. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 107 –108), et uurimistoiming toimus Tamsalu linnas Raudtee 3, kus A.G viitas käega Koduekstra kaupluse tänavapoolsele klaasuksele ning andis ütlusi, et tema lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealt kaudu kauplusesse ja varastas sealt tühja kassasahtli. 01.06.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on OÜ Kristallkotkas, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 197 – 203) selle kohta, et sündmuskohaks on aadressil Võidu 24a, Rakvere asuv OÜ-le Kristallkotkas kuuluv kauplus. Vaadeldava kaupluse Võidu tn poolne ukseklaas on lõhutud. Suurem osa klaasikilde asuvad seespool põrandal maas. Müügisaalis on lõhutud ühe klaasist vitriini uksed ja riiulid, mille klaasikillud põrandal laiali. Silmaga nähtavaid jälgi sündmuskohalt ei avastatud. - kannatanu OÜ Kristallkotkas esindaja A K ütlustega (II kd, tl 204 –207), et ta on xxxx . 01.06.2011 kella 02:05 paiku helistas Pristis AS valvedispetšer ja teatas, et kaupluse tänavapoolse avariiväljapääsu ukseklaas on puruks visatud. Kohale jõudes avastas A K, et kaupluse müügisaalis asuva klaasist vitriini uksed ning riiulid on ära lõhutud ning varastatud on 1 musta värvi sülearvuti „Ordi Enduro“ väärtusega 443 eurot ja 1 musta värvi sülearvuti „Ordi Enduro“ väärtusega 499 eurot. - kannatanu OÜ Kristallkotkas esindaja A K ütlustega (II kd, tl 209 –210), et 01.06.2011 kella 01:59 paiku tungiti ukseklaasi lõhkumise teel sisse OÜ Kristallkotkas kauplusesse. Kaupluses lõhuti klaasist vitriini uksed ja riiulid. Hiljem selgus, et varastatud on sülearvuti „Ordi“ väärtusega 403 eurot, sülearvuti „Ordi“ väärtusega 460 eurot, musta värvi sülearvuti toiteadapter 90W väärtus ega 34,50 eurot, musta värvi GPS seade „TomTom XXL“ väärtusega 129,83 eurot. Lõhkumisega tekitatud kahju on 365,06 eurot. Kindlustus maksis omavastutuses oleva kahjusumma 241,99 eurot. Asutuse kanda jäi 1 150,40 eurot, mille hüvitamist süüdlaselt taotletakse. 25 - kannatanu OÜ Kristallkotkas arvetega ja tsiviilhagiga (II kd, tl 212 – 218), et neile tekitati kahju summas 1150,40 eurot. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 103), et uurimistoiming toimus aadressil Rakvere, Võidu 24a, kus A.G viitas Võidu tn poolsele uksele ning andis ütlusi, et lõhkus haamriga ukseklaasi, avas ukse seestpoolt ning varastas kaupluse vitriinist 2 sülearvutit, sülearvuti adapteri ja GPS seadme. - tunnistaja P-R Me ütlustega (II kd, tl 221 – 222), et nad elasid A.G-ga koos alates 2011.a. mai algusest korteris aadressil xxxx. 2011.a. suvel ütles A.G, et tal on vaja õhtu poole sõita ja ta tahtis, P-RetM sõidaks. A.G sõitis xxxx maja ette Mairo autoga. Kesköö P-R Mpaiku ja A.G sõitsid kahekesi Rakveres ringi. A.G käskis sõita autoga OÜ Kristallkotkas kaupluse juurest paremale. P-R M parkis auto parklasse. A.G võttis endaga kaasa spordikoti ja ütles, et ta läheb käib korra ära. Ta ei öelnud, et läheb vargile. A.G käis ära umbes 10 – 20 minutit ning tuli autosse tagasi ja ütles, et P-R M sõidaks kiiresti minema. Edasi nad sõitsid Rakveres ARK -st mööda, sinna, kus asuvad kaarhallid. P-R M peatas seal auto platsi peal. A.G võttis spordikotist 2 – 3 sülearvutit, mille kilede peal olid klaasikillud. A.G ütles, et käis OÜ Kristallkotkas kauplus es ja võttis sealtarvutid. need P-R M sai aru, et A.G käis kaupluses vargil. A.G pani koti lähedal asuvasse põõsasse ning nad sõitsid minema. Järgmisel päeval ütles A.G, et oli müünud arvutid odava hinna eest. Süüdistata v A.G andis kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlused (II kd, tl 219 – 220), et 2011.a. suvel ta küsis enda tuttavalt Mairo Michelsonilt autot kasutada. Roolis oli P- R M, kes ütles, lähme käime Rakveres Võidu tänaval asuvas kaupluses Kristallkotkas vargil. A.G ja P-R M käisid eelmisel päeval kahekesi seal kaupluses ning P-R M märkas sülearvuteid, mis olid klaasist vitriinide riiulitel. P-R M parkis auto ööklubi Carola ette. A.G les P-R üt M ele, et ta läheb käib kaupluses sees ära. A.G lõhkus kaasas olnud haamriga katki Võidu tn poolse ukseklaasi, avas ukse seestpoolt ning sisenes kauplusesse. Seejärel purustas haamriga vitriini, kust võttis kaasa 2 sülearvutit „Ordi“. Arvutid olid ilma laadijateta. A.G jooksis samas t uksest välja Carola baari juures seisnud auto juurde. PR M ja A.G sõitsid minema sealt Narva tn lõppu. A.G pani sülearvutid musta kilekotti ning peitis Narva tn lõpus asuvasse põõsasse. Seejärel nad sõitsid koju. Järgmisel päeval läks A.G üksinda jalgsi Narva tänavale ja võttis sealt kaasa eelmisel õhtul põõsasse peidetud sülearvutid. Ta sõitis Tallinnasse, kus müüs arvutid 400 euro eest. Pool rahast andis A.G P-R Mele. Süüdistatav A.G andis kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlused (II kd, tl 223 – 224), et P-R M e mõte oli minna OÜ Kristallkotkas kauplusesse vargile . P-R M parkis auto Carola baari juur de ning A.G käis kaupluses vargil, kust varastas 2 sülearvutit . GPS seadet ega toiteadapterit ta ei varastanud. Samuti andis süüdistatav A.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses ütlused (III kd, tl 110 – 111), et ta võis peale 2 sülearvuti varastada ka sülearvuti toiteadapteri ja GPS seadme. Ta ei mäleta täpselt, aga see võis olla nii. Kui A.G auto poole jooksis, siis kukkus tal midagi maha ja need võisidki olla GPS seade ja laadija. Kohus jätab tõendite kogumist välja süüdistatava A.G kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 219 – 220 ja 223 – 224), sest need on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ja seetõttu ebausaldusväärsed. Nimetatud kuriteoepisood on tõendatud muude kriminaalasjas kogutud enditega. tõ Algusest peale võttis A.G omaks, et ta varastas 2 sülearvutit „Ordi“, kuid eitas, et varastas peale 2 sülearvuti ka toiteadapteri ja 26 GPS seadme. Seda kordas ta ka kohtuistungil (IV kd, tl 37), väites, et ta võttis 2 sülearvutit, toiteadapt erit ei võtnud. Kohus leiab, et asjaolu, et A.G varastas ka toiteadapteri ja GPS seadme, on tõendatud eelkõige tema enda kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl 110 – 111) ning ütluste ja olustiku seostamise protokolliga. Samuti puuduvad igasugused andmed selle kohta ja ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas võis kaupluses käia ning võtta sealt samal päeval toiteadapteri ja GPS seadme. Kohtul ei ole alust kahelda OÜ Kristallkotk as esindaja kohtuistungil esitatud väites, et kadunud vara osas tugineb ta lõhutud piirkonnas tehtud inventuurile ja tsiviilhagis esitatud kadunud esemete nimekiri vastab A.G poolt toime pandud varguse tagajärjel kadunud esemete arvule ja liigile. 26.10.2011 - 27.10.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuteks on Arco Ehitus OÜ ja Amestop OÜ, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - tunnistaja H Ka ütlustega (II kd, tl 226 – 228), et ta töötab ekskavaatori peal ja saabudes 27.10.2011 kella 07:50 paiku töökohale räägiti talle, et ekskavaatori sees on käidud, samuti reo veepuhasti hoones on vargad käinud ja väikses soojakus, kus üks pool on kontoriruum ja teises tööriistad. Ekskavaatori ukseklaas oli lõhutud, kabiinist on varastatud 3 kruvikeerajat ning väike avariihaamer. Ekskavaatori kütuse paagi kork oli peal, kuid ekskavaatoril oli näha kütusepritsme d. i Vargad üritasid kütust saada, kuid eelmisel päeval jäi paak tühjaks. - kannatanu Arco Ehitus OÜ esindaja O Õ ütlusega (II kd, 229 –231), et 27.10.2011 kella 07:49 ajal helistas tema telefonile Arco Ehitus OÜ tööline ja teatas, et objektil xxxx on vargad käinud, öeldi veel, et varastatud on tööri istu. Kui O Õ jõudis kohale, siis ta nägi, et reoveepuhastushoone juurde oli sätitud kombineeritud redel. Soojakute aknad olid lõhutud ja sealt kaudu sisse mindud. Ühel soojakul oli aken katki eesküljest ja soojaku teiselt poolt oli aken lõhutud tagaküljest. Samuti oli objektil seisvat ekskavaatori küljeklaas i lõhutud ning näha oli, et paagist oli tahetud kütust kätte saada. Reoveepuhastushoonesse varaste poolt paigaldatud redel asus mudakonteineri ruumis, millel hetkel puudub tõstandvärav ja redel viis teisele korrusele läbi ava. Puhasti operaator käis 26.10.2011 kella 23:30 paiku objekti kontrollimas ning siis oli kõik korras. Mulje on selline, et vargad pidid teadma, kust sisse minna ja mida võtta, sest rahaliselt kallid ja spetsiifilised esemed jäeti maha. Eelistati tööriistu, mida saab ise kasutada ja odava hinnaga kiirelt realiseerida. - Arco Ehitus OÜ tsiviilhagiga(II kd, tl 233), et neile tekitati kahju summas 6091,36 eurot. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (II kd, tl 234 250), et sündmuskoht asub xxxx asuvas reoveepuhastusjaama territooriumil. Territooriumil asuvad reoveepuhastushoone, ehitajate soojak ja ekskavaator. Soojak on sinist värvi plekist ehitis. Soojaku uks on lahti. Ukse juures vasakul pool on aken, mis on lahti. Soojaku taga olev aken on katki. Soojakus seisavad laud ja toolid. Laua peal oleval dokumendil on näha jalatsijälg. Laua juures seisval toolil on näha jalatsijälg. Reoveepuhastushoone on rohekat värvi plekist hoone. Hoonesse pääseb läbi väravaava. Hoones viib trepp teisele korrusele. Teisel korrusel on näha spetsiifilisi agregaate. Territooriumil seisab ekskavaator, mille küljeaken on lahti. - kann atanu Amestop OÜ esindaja T O ütlustega (II kd, tl 251 – 252), et ajavahemikul 26.10.2011 – 27.10.2011 xxxx lõhuti Amestop OÜ-le kuuluva ekskavaatori ukseklaas ning ekskavaatorist varastati 3 kruvikeerajat väärtusega 12 eurot ning avariihaamer väärtusega 10 eurot. Klaasi lõhkumisega tekitatud kahju on 350 eurot ja 35 eurot paigalduse eest. - Amestop OÜ tsiviilhagiga(II kd, tl 254), et neile tekitati kahju summas kokku 487 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega (II kd, tl 255 – 256), e t ta sõitis 27.10.2011 autoga pärast keskööd Kadrinasse. A.G oli üksinda. Ta sõitis surnuaia juurde ja nägi, et surnuaia taga käib ehitus. Ta jättis auto surnuaia ja ehitusobjekti vahel asuva kraavi pervele. Ehitusobjektini oli sealt umbes 30 meetri t. Erkki 27 A.G lõhkus ekskavaatori juhiukse klaasi haamriga ning varastas ekskavaatorist 2-3 kruvikeerajat ning akna purustamise haamri. Edasi A.G läks mööda redelit pumbamaja hoonesse. Hoone teiselt korruselt võttis ta survepesuri ja kompressori. Se ejärel ta lõhkus sõrgkangiga ära kahe ehitussoojaku aknaklaasid ning varastas sealt printeri, nivelliiri, Metabo löökvasara ja veel muid tööriistu, mida ta ei mäleta, aga need võisid olla kahtlustuses kirjas olevad esemed. Ehitusobjektilt ta sai vana puidust ukse, mille pani kraavi ületamiseks. Esemed ta viis autosse ja sõitis kohe Tallinnasse, kus järgmisel päeval müüs esemed maha 300 – 400 euro eest. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 105), et uurimistoiming toimus xxxx , kus A.G viitas käega hoone eest vaadates vasakpoolsele ukseavale ning andis ütlusi, et ta sisenes sealtkaudu mööda redelit hoone teisele korrusele ja varastas sealt survepesuri, kompressori ja veel erinevaid esemeid. Seejärel tungis ta soojakutesse ning ekskavaatorisse ja varastas nendest erinevaid esemeid. Ekskavaatorit ja so ojakuid enam sündmuskohal ei olnud. 07.06.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on AS Mercantile Group, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu AS Mercantile Grupp esindaja M S ütlustega (III kd, tl 3 – 5 ja 15 - 16), et 07.06.2011 kella 02:08 paiku tuli turvafirmas se AS G4S häirexxxx asuvast AS-le Mercantile Group kuuluvast kauplusest. M S tuli kohale ja nägi, et kaupluse tagaukse klaas on katki visatud ning kassade sahtlid lahti tõmmatud. Ühest kassast oli varastatud 5 eurot sularaha. Kauplus e ukseklaasi lõhkumisega tekitatud kahjuon 92,88 eurot. Kahju kokku 97,88 eurot. - AS Mercantile Group esitatud arvega (III kd, tl 13), et klaaspakett ja vahetus maksis 92,88 eurot. - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 6 – 10), et sündmuskohaks onxxxx AS-le Mercantile Group kuuluv kauplus. Vaadeldav kauplus asub plekist ehitatud angaarihoones. Angaari tagaosas asuva välisukse klaas on purunenud. Klaasikillud hoo ne sees põrandal. Tagauksest sisse minnes asub laoruum ning laoruumist edasi minnes müügisaal. Müügileti 2 kassa sahtlid on avatud. - AS Mercantile Group tsiviilhagiga, et neile tekitati kahju summas 97,88 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ü tlustega (III kd, tl 18 19), –et see oli 2011.a. suvel. A.G jalutas üksinda mööda Rakvere linna ning tal tuli mõte minna Rakveres, N arva tn asuvasse kauplusesse Autoasivargile. Ta läks kaupluse taha, viskas kiviga tagaukse klaasi puruks, tegi seestpoolt ukse lukust lahti ning läks kauplusesse. Kaupluses ta läks kassade juurde. Seal oli tema meelest 2 kassat. A.G vaatas kassad läbi. Kassades suuremat raha polnud. Ühes kassas oli mingi väike summa, võis olla kuni 5 eurot. Ta võttis selle raha kassast kaasa ning väljus samast uksest. Kaupluses oli A.G umbes 20 sekundit. Edasi ta läks enda tuttava P M juurde. Ta ei rääkinud kellelegi, et kaupluses vargil käis. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 102), et uurimistoiming toimus xxxx asuva Autoasi kaupluse juures. A.G juhatas hoone taha ning viitas käega uksele ja andis ütlusi, et ta purustas kiviga ukseklaasi, avas ukse seestpoolt, sisenes sealtkaudu ning varastas kassast 5 eurot. 31.10.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on RMK (Rava kontor), loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 22 – 35), et sündmuskohaks on RMK Rava kontor, kuhu tungiti välisukse aknaklaasi lõhkumise teel sisse 31.10.2011 kella 04:06 ajal. Varastati teler Philips. Hoone seinas, mis paikneb 28 territoorium ile viiva sissesõidutee poolses küljes, asuvad mehhaaniliste vigastusteta 4 akent. Mõlema aknapaari vahel on kivisein, mille ees paikneb puidust laud, mille külge kinnituvad istepinged. Laual asuvad üksteisele asetatuna 5 tk betoonist 4-kandilist postikannu. Laua all asuvad üksteisele asetatud betoonist postikannu d, millele toetub metallpost, mille ülaosale toetub tahkunud makroflexi sarnase ainega täidetud plastämber. Ämber katab seinal asuvat alarmseadet. Vaatluse käigus tuvastati, et kontorihoone aknad on suletud asendis, mehhaanilisi vigastusi ei avastatud. Kontorihoone välisukse ees oleval porivaibal asuvad klaasikillud. Välisuks o li suletud asendis, lukustamata, ukselukk kahjustamata. Välisu kse klaas on mõraline, alumises vasakus nurgas on ava. Tuulekoja põrandal asuvad klaasikillud ja kivi. - tunnistaja E V ütlustega (III kd, tl 36 – 39), et ta töötab AS Pristis turvajuhina. 31.10.2011 kella 04:06 ajal sai ta telefoni teel juhtumiskeskusest väljakutse RMK Rava kontorisse. E V jõudis objektile kell 04:
24. Sel ajal inimesi ega sõidukeid kohal e i olnud. Objektile saabus M M kell 04:40 ja koos teostati hoone välisvaatlust. M M võttis objekti valve alt ja teostati objekti ülevaatust . M M sõnul varastati puhke nurgast teler. - kannatanu RMK (Rava kontor) esindaja M M ütlustega (III kd, tl 40 – 42), et ta on RMK Rava kontori kontaktisik. 31.10.2011 kell 04:26 helistati turvafirmast ja teatati, et Rava kontorist tuli häire, patrull on kohal ning kontori sse on sisse murtud. M M läks kontorisse, nägi kohal turvafirma patrulli. M M ja turvamees vaatasid ruumid üle. Puhkenurgast oli kadunud musta värvi teler. - kannatanu RMK (Rava kontor) esindaja J S ütluste ja arvetega (III kd, tl 45 – 49), et 31.10.2011 teatati, et öösel kella 04:06 paiku murti sisse RMK Rava kontorisse ning varastati televiisor Philips, rikutud oli ka signalisatsioon, mis oli m akroflexiga täis lastud. Hoonesse sisse saamiseks oli lõhutud välisukse klaas ning uks seestpoolt liblikast lahti keeratud. Varastatud televiisori väärtus on 500 eurot, ukseklaasi lõhkumisegatekitati kahju 61,54 eurot ja signalisatsiooni rikkumisega kahju 128 eurot. Kahju summad on ilma käibemaksuta. Ukseklaasi paigaldamise kulud on 25 eurot. Kokku tekitati kahju summas 714,54 eurot. - RMK tsiviilhagiga (III kd, tl 50), et tekitati kahju summas 714,54 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtueelse s menetluses antud ütlustega (III kd , tl 52 – 53), et see oli 2011.a. sügis el. A.G sõitis üksinda temale kuuluva autoga xxxx kandis. Sõites mööda maanteed xxxx poole, nägi ta vasakut kätt tee ääres mingit hoonet. Ta peatas auto veidi eemal ja läks seda hoonet vaatama. Tal oli kaasas makroflexi purk, mille ta lasi alarm i kella peale, mis asus hoone külje peal. A.G võttis maast kivi ning viskas katki välisukse klaasi. Seejärel avas ta käega seestpoolt ukse ning läks hoone sse sisse. Alguses ta jooksis mööda tube ringi ja otsis midagi varastada. Ta nägi suures toas õhukest televiisorit, mille ta võttis kaasa ning viis autosse. A.G sõitis autoga sealt minema koju xxxx . Televiisori ta müüs järgmisel päeval Tallinnas 200 euro eest. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 106-107), et uurimistoiming toimus xxxx, kus A.G viitas käega RMK hoone maanteepoolsele klaasuksele ning andis ütlusi, et ta lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealtkaudu hoonesse ja varastas sealt televiisori. 15.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on RMK (Triigi kontor), loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu RMK esindaja J S ütlustega (III kd, tl 56 –58), et 15.11.2011 kella 01:08 ajal oli aknasse sisse visatud kivi ja avatud seestpoolt lingist terrassi uks RMK Triigi kontoris. J Sle helistati 15.11.2011 kella 01:25 ajal turvafirmast, et RMK Triigi kontorisse tungiti sisse. Turvaekipaaž ei näinud sündmuskohal autode liikumist. Tööruumidest varastati ära 2 sülearvutit „Dell“ ja köögist kohvimasin „Nivona“. 29 - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 62 –63), et sü ndmuskoht asub xxxx RMK Triigi kontorihoones. Kontorihoone on ühekordne klaasuste ja suurte akendega hoone. Hoone aknad ja uksed ei ole kaetud. Hoovipoolses klaasukses umbes 1 meetri kõrgusel kiviga visatud ava. Avast on võimalik avada seespool asetsev ukselink. Ukseraamil lõhutud klaasi kõrval on näha po rised tekstiilijäljed. - RMK arvete ja tsiviilhagiga (III kd, tl 59, 61 ja 64 – 65), et tekitati kahju summas 3127 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana k ohtueelses menetluses ütlustega antud (III kd, tl 66 67), –et see oli 2011.a novembrikuus. A.G sõitis enda autoga Triig i kandis ringi. Ta oli üksinda ja märkas tee pealt ühte kontori hoonet. A.G peatas auto ning läks selle hoone juurde. Ta nägi läbi akna, et ühes ruumis olid sülearvutid. Ta otsustas hoonesse sisse tungida. A.G viskas kiviga hoone klaasist välisukse katki, avas seestpoolt hoone ukse ning sisenes hoonesse. Sealt ta varastas ühe sülearvuti „Dell“ ja sülearvuti „HP“ koos laadijatega. Ta pani need seljakotti. Väljudes ta nägi veel kohvimasinat, mille ta võttis samuti kaasa. Seejärel ta sõitis minema. See kõik võttis umbes 1 minuti. Varastatud esemed ta müüs Tallinnas 600 euro eest. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 108), et uurimistoiming toimus xxxx , kus A.G juhatas RMK hoone taha, vii tas käega klaasuksele ning andis ütlusi, et ta lõhkus kiviga ukseklaasi, avas seestpoolt ukse ning sisenes sealtkaudu kauplusesse ja varastas s ealt 2 sülearvutit ning kohvimasina. 07.11.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanuks on MTÜ Aaspere Külakoda, loeb kohus süüdistatava A.G süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - MTÜ Aaspere Külakoda kahju õienditega (III kd, tl 69 –71), et lõhkumisegatekitati neile kahju summas 486,29 eurot. - kannatanu MTÜ Aaspere Külakoda esindajaI T ütlustega (III kd, tl 76 –78 ja 93 –94), et ta töötab xxxx. Ajavahemikul 07.11.2011 kella 17:00 kuni 08.11.2011 kell 09:45 on eelnimetatud raamatukogusse akna lõhkumise teel sisse tungitud ning varastatud erinevaid esemeid. MTÜ-le tekitati sissetungimisega ja vargusega kahju summas 5121,68 eurot. - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle juurde kuuluvate fototabelitega (III kd, tl 79 – 92), et sündmuskoht asub xxxx. Endise Narva-Tallinna maantee ääres on Aaspere külakoda , kahekordne puidust ehitis, mille vasakus küljes on madalam punasest kivist juurdeehitis. Hoone teepoolne välisuks on murdmise jälgedeta, samuti pole murdmise jälgi hoone paremal küljel asuval uksel. Välisuksest edasi on vestibüül, vasakult viib avatud, murdmisjälgedega uks raamatukogu ruumidesse. Raamatukogu välisukse juures põrandal metallist karp erinevate lukuvõtmetega, vasakul ukse kõrval toolil katkine akutoitel avariivalgustuse lamp. Raamatukogu ruumi parempoolses osas nurgas on teine aken tänava poole, aknalaual on mulda, mille sees libisemise jäljed. Välisukse vastasseinas on neljast poolest koosnev aken, välimised osad avatavad. Vasakpoolne aknaosa on purunenud, parempoolne aknaosa on avatud asendis. Ruumi tagaosast vasakult viib avatud uks tagaruumi, milles erinevad tööriistad, valgustid, raamatud. Hoone teisel korrusel, otse trepi vastas tühjad ruumid, vasakult viib avatud uks suurde saali, mille vastasseinas asuva akna parempoolne osa avatud asendis. - MTÜ Aaspere Külakoda tsiviilhagiga (III kd, tl 95), et neile tekitati kahju summas 5121,68 eurot. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega ja tema poolt koostatud skeemiga (III kd, tl 97 – 100), et see oli 2011.a. novembrikuus. Kell oli kesköö paiku. A.G sõitis üksinda temale kuuluva autoga Aaspere kandis ringi. Autol oli järelhaagis. Ta keeras Tallinna -Narva mnt Aasperesse sisse ja seejärel vasakule. Sõites 30 mööda teed umbes 1 km , nägi ta paremat kätt ühte hoonet. Ta sõitis autoga hoone lähedusse. A.G lõi parklapoolse aknakla asi haamriga katki ja läks akna kaudu hoonesse sisse. Akna kaudu sisse minnes asus raamatukogu ruum, kus asusid üks sülearvuti, fotoaparaat, 2 kõlarit, makk, 2 3 arvutit koos monitoridega. Raamatukogus olles lõhkus A.G ära ühe puidust ukse, mis viis maja ülejäänud ossa. Ukse ta väänas kaasas olnud haamriga katki. Edasi ta liikus teisele korrusele. Ringi vaadates nägi ta kööki, kus asusid külmkapp, erinevad kööginõud. Teisel korrusel ühes ruumis oli projektor ja veel erinevaid esemeid. A.G lohistas külmkapi trepist alla raamatukogu ruumi. Raamatukogus tegi ühe akna seestpoolt lahti ning pani külmkapi aknalaua peale. Seejärel ta läks õue. Auto seisis umbes 10-meetri kaugusel aknast. A.G lohistas külmkapi , mis oli vaiba sees, aknast välja auto juurde ja pani kärusse. Ülejäänud esemed tõi ta majast välja läbi selle sama akna, mille ta seestpoolt lahti tegi. Varastatud esemed võisid olla need samad, mis on kahtlustuses kirjas. Kogu vargus võttis aega umbes 1 tunni. A.G sõitis autoga Tallinnasse, kus müüs kõik esemed tundmatutele isikutele 1000 euro eest. - ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (III kd, tl 104), et uurimistoiming toimus xxxx , kus A.G viitas käega hoone nurgas asuvale äärmisele aknale, mille ta purustas ning aknale, kust kaudu ta varastatud esemed hoonest välja viis. A.G andis ütlusi, et varastas hoonest sülearvuti, 2 -3 arvutit koos monitoridega, külmkapi, maki, fotoaparaadi, erinevad kööginõud ning veel erinevaid esemeid, mis talle ei meenu. 02.12.2011 kuriteoepisoodis, kus kannatanu teks on M T ja A A , loeb kohus süüdistatava A.G süü ja süüdistatava N.G süü neile esitatud süüdistuses tõendatuks alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega: - kannatanu M T ütlustega (III kd, tl 117 – 118), et ajavahemikul 02.12.2011 kell 19.30 kuni 03.12.2011 kell 10.00 on xxxx maja trepikojast keldri trepi pealt varastatud lukustamata jalgrattas „ xxxx“. - kannatanu A A i ütlustega (III kd, tl 121 – 122), et talle kuulub meeste maastikujalgratas „xxxx“ helesinise raamiga, mis seisis xxxx maja juures enne esimest treppi. Jalgratas ei olnud lukus. 03.12.2011 lõunapaiku A A avastas, et talle kuuluv jalgratas on varastatud. Kindlasti oli jalgratas alles 02.12.2011 kella 21 paiku. Naabermajast tuli üks naisterahvas, kes küsis, et kas teil on ka ratas kadunud. Temale oli konstaabel helistanud, et xxxx on kaks ratast, mida nad pidid minem axxxx poe juurde vaatama. Maja numbrit A A ei mäleta, aga oli kahekordne silikaatmaja, mille nurga juures oli kaks jalgratast. Jalgratas on tagasi ja mingeid nõudmisi tal ei ole. - tunnistaja F G Mu ütlustega (III kd, tl 123 – 124), et see oli 2011.a. detsembrikuus. F G M oli vanaema juures xxxx külas. Kella 09:00 paiku ta läks õue, et minna bussi peale ja xxxx külla sõita. Ta nägi vanaema kõrvalmaja otsas seisma s kahte jalgratast. Kahe päeva pärast sõitis F G M tagasi xxxx külla ja märkas, et k aks jalgratast ikka seisavad seal. F G M helistas politseisse. 2 tundi hiljem tuli kohale politsei. Politseinik ütles, et ühe jalgratta kohta on avaldus tehtud, mis on xxxx varastatud. Politseinik helis tas ühe jalgratta omanikule. - süüdistatava A.G kahtlustatavana kohtue elses menetluses antud ütlustega (III kd, tl 125 –126), et ta oli 03.12.2011 kella 01:00 paiku koos N.G-ga xxxx. Kuna oli vaja koju sõita xxxx, otsustas tema, et nad võtavad ühe jalgratta trepikojast ja teise jalgratta õuest trepikoja juurest. N.G oli sel ajal eemal maja juures, kui A.G jalgrattad võttis. Ühe jalgratta ta andis N.G le ning teise jalgratta võttis endale. Nad sõitsid kahekesi jalgratastega xxxx külla, kus panid jalgrattad ühe maja seina äärde. Sealt läksid A.G ja N.G jalgsi xxxx. Jalgrattaid varastada plaanis neil polnud, oli vaja ainult neid kasutada, et sõita kodu poole. Jalgrattad lukustatud polnud. - süüdistatava N.G kahtlustatavana kohtueelses menetluses antud ütlustega (III kd, tl 127 – 128), et see oli 2011.a. detsembrikuus. Kell oli peale keskööd. Ta oli koos A.G ga 31 xxxx alevikus. Neil oli vaja xxxx sõita. A.Gk l tuli mõte, et läheb võtab maja trepikojast jalgrat tad. Ühest trepikojast sai ta jalgratta ja tõi selle N.G kätte. A.G ütles, et läheb otsib teise jalgratta veel. 10 minuti pärast tuli ta teise jalgrattaga. A.G ja N.G hakkasid xxxx poole sõitma. Nad sõitsid jalgratastega xxxx külla ning panid jalgrattad ühe maja seina äärde. Ise läksid ühte trepikotta sooja. Hommikul läksid nad jalgsi xxxx poole. Jalgrataste asutamise k mõte oli A.G oma. Jalgrattaid varastada ei olnud plaanis. A.G ja N.G tahtsid nendega koju sõita. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistatavate A.G , N.G ja Mairo Michelsoni süü neile esitatud süüdistustes on täielikult tõendatud ning toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses kõigi süüdistatavate osas õigesti kvalifitseeritud.

§ 22

lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Erinevus kaastäideviimisest seisneb selles, et kaasaaitaja ei valitse tegu, vaid üksnes toetab võõrast tegu. Seega kohus leiab, et Mairo Michelson tegutses talle inkrimineerivates kuriteoepisoodides kaasaaitajana.

§ 25

lg 4 sätestab, et kaastäideviimise korral algab süüteokatse hetkest, mil vähemalt üks isikutest vastavalt kokkuleppele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Seega algas 02.12.2011 A.G-le ja N.G-le etteheidetavas kuriteoepisoodis varguse katse alates hetkest, kui üks neist alustas vastavalt kokkuleppele vahetult süüteo toimepanemist. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et A.G ja N.G tegutsesid kooskõlastatult ja ühtse tahtlusega. Vargus jäi lõpule viimata isikutest olenematutel asjaoludel, s.t. kannatanu A A jõudis sündmuskohale ning A.G ja N.G panid jooksu. Täiendavalt eelöeldule märg ib kohus, et kõik süüdistatavad on ennast kohtuistungil neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi tunnistanud, nõustunud kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ega ole taotlenud enda ülekuulamist, aktsepteerides seega kriminaalasja lahendamist kriminaaltoimiku materjali põhjal. Süüdistatavate käitumises esinevad neile inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuriteod on toime pandud tahtlikult.

§ 199

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 209

lg 2 p 1,3 näeb karistusena ette ühe - kuni viieaastase vangistuse.

§ 215

lg 2 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 349

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 22

lg 5 kohaselt kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada käesoleva seadustiku § s- 60 sätestatut.

§ 60

lg 1 sätestab, et käesoleva seadustiku üldosas nimetatud juhtudel võib kohus kergendada isiku karistust, sealjuures sama § lg 2 kohaselt kergendatud karistuse ülemmäär ei või olla üle kahe kolmandiku seaduses sätestatud karistuse ülemmäärast ja sama § lg 3 kohaselt kergendatud karistuse alammäär on käesoleva seadustiku üldosas sätestatud vastava karistusliigi alammäär.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid a sjaolusid. Kõigi süüdistatavate karistust kergendavate asjaoludena arvestab kohus süü tunnistamist ning puhtsüdamlikku kahetsust. Erkki Sepa puhul arvestab kohus tema karistust kergendava asjaoluna lisaks veel süütegude toimepanemisele aktiivset kaasaaitamist osade kuriteoepisoodide puhul.

§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud süüdistatavate käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise 32 huvisid. Süüdistatavat A.G on kriminaalkorras 3 -l korral karistatud väärtegude ning toimepanemise eest on teda 21-l korral karistatud ja ainult 1 rahatrahv on tal tasutud. A.G jätkas 22.09.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnevatest karistustest. Süüdistatavat N.G on kriminaalkorras 6-l korral karistatud, samuti on teda väärtegude toimepanemise eest 6-l korral karistatud ja 4 rahatrahvi on tal tasutud. Vaatamata varasematele karistustele jätkas süüdistatav N.G uute kuritegude toimepanemist, mis näitab, et ta varasematest karistustest enda jaoks vajalikke järeldusi ei teinud. Süüdistatavat Mairo Michelsoni ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 3-l korral, 1 rahatrahv on tal tasutud. Kõik süüdistatavate poolt toimepandud kuriteod on teise raskusastme kuriteod. Kohus arvestab karistuse mõistmisel kuriteoepisoodide arvu, mis näitab muuhulgas isiku kuritegelikku aktiivsust teataval ajaperioodil. Samuti arvestab kohus iga süüdistatava osa toimepandud kuriteos. Süüdistatava Mairo Michelsoni puhul, arvestades eelkõige isiku süü suurust ja seda, et tema poolt osutatud kaasaaitamine omas olulist tähtsust ega olnud juhuslikku laadi, ei ole kohtu arvates alust kohaldada

§ 22lg 5 ja 60 sätteid.

Kohus leiab, et ühelegi süüdistatavale rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistuse mõistmine nende kuritegude eest, mis seda võimaldavad , on välistatu d juba ainuüksi seetõttu, et kellelgi neist ei ole kõik väärteokorras määratud rahatrahvid tasutud. Rahalise karistuse mõistmist A.G le ja N.G le ei pea kohus põhjendatuks ka seetõttu, et neid kumbagi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, samuti ei saa arvestamata jätta A.G poolt toimepandud kuriteoepisoodide arvu. Süüdistatava A.G puhul arvestab kohus veel seda, et 25.11.2008 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja tasumata rahaline karistus on tal Harju Maakohtu 15.0 8.2011 määrusega täitmisele pööratud, see asendati 50 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 6 kuud, milline asenduskaristus on tal täielikult kandmata. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust

§ 64

järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et süüdistatavat A.G tuleb karistada vangistusega, mis on lõpliku liitkaristusena suurem raskemate sanktsioonide keskmisest määrast, sest A.G on enne ja pärast 22.09.2011 Harju Maakohtu kohtuotsust toime pannud kokku 18 kuriteoepisoodi (millised on kvalifitseeritavad 4 erineva

-i §- i järgi), jätkates samaliigiliste kuritegude toimepanemist ka viimase kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus ei nõustu A.G kaitsja kohtuistungil (IV kd, tl 46) esitatud väitega, et kelmuse episoodis, kus kannatanuteks on R K ja Raivelon Grupp OÜ , tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta asjaolu, et dokumentide kasutamine oli vahend kelmuse toimepanemiseks ja sellest tulenevalt peaks kelmuse eest määratav karistus hõlmama karistuse võõra dokumendi kasutamise eest. Üks pettuse vorme võib olla ka teise isiku dokumentide kasutamine, esitledes end selle isikuna. Kohus leiab, et selline iseseisev süütegu ei neeldu pettuses kui kelmuse koosseisutunnuses ning moodustab kogumi kelmusega. Seetõttu ei saa kelmuse eest mõistetav karistus hõlmata ka karistust võõra dokumendi kasutamise eest. Süüdistatavat N.G tuleb karistada vangistusega, kuid tema nõusolekul võib mõistetava vangistuse asendada üldkasuliku tööga, allutades ta selleks ajaks kriminaalhoolda ja käitumiskontrollile ja kohustades teda üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg s- 1 toodud kontrollnõudeid.

Süüdistatavat Mairo Michelsoni tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes

§ 73lg 1,3 alusel jätta tingimisi 33 kohaldamata, määrates katseajaks kolm aastat.

Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul kõigi süüdistatavate puhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Kannatanu OÜ Minilaen on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas1597,79 eurot. Kannatanu R K on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 8947,63 eurot. Kannatanu Raivelon Grupp OÜ on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 24 000 eurot. Kannatanu FIE A P on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas270,70 eurot. Kannatanu OÜ Evoler on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõud