Obsah (8)

§ 29§ 30§ 57§ 116§ 126§ 150§ 55§ 38

Väärteoasi 4-18-6604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2019. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6604 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistun

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et väärteokoosseis on täidetud, lõpetada väärteomenetlus

§ 30lg 1 p1 alusel.

Lisaks taotletakse õigusabikulude hüvitamist. Kaebusest nähtuvalt vaidleb menetlusalune isik tema suhtes koostatud kiirmenetlus otsusele täies ulatuses vastu. Esmalt toob menetlusalune isik kaebuses välja, et talle ei tutvustatud piisavalt tema õigusi ning kohustusi. Menetlusalusele isikule esitati üksnes paber, mida viimane pidi ise kiiruga lugema ning seejärel sellele allkirja andma. Menetlusaluse hinnangul näeb väärteomenetluse seadustik ette menetlusaluse isiku õiguste põhjalikuma tutvustamise, mida käesoleval juhul kohtuvälise menetleja ametnik aga ei teinud. Õiguste selgitamata jätmise puhul on tegemist menetlusõiguse rikkumisega, mis piirab oluliselt isiku võimalusi saada täpselt aru tema suhtes toimuvast menetlusest ning selle raames teostatavate toimingute sisust. Lisaks õiguste tutvustamata jätmisele ei selgitanud kohtuvälise menetleja ametnik menetlusalusele isikule ka kiirmenetluse otsuse sisu. Teiseks toob menetlusalune isik kaebuses välja, et kiirmenetlus otsuse kohaselt on väärteoasjas tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll ning menetlusaluse isiku ütlused. Seejuures on tõendina märgitud protokoll sisuliselt loetamatu. Menetlusalune isik osundab, et kiiruse mõõtmise ajal oli tema hinnangul kiiruse mõõtmise alas, s.o samas alas veel vähemalt kaks sõidukit, millest üks oli veoauto. Mõõtmisi teostati pimedal ajal. Antud juhul ei ole teada, kas 2 mõõtmine teostati taadeldud ja nõuetekohase mõõteseadmega või mitte ning kas mõõtmine toimus nõuetekohase mõõteseadmega. Samuti ei ole teada, kas mõõtmine toimus nõuetekohaste ilmastikutingimuste ajal ning ka kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel oli segavaid mõjureid. Kaebuses osundatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-43-

1. Menetlusalune isiku taotleb, et kohus kontrolliks täies ulatuses kiirusemõõturi kasutamise õiguspärasust, s.o kas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust mõõtis pädev mõõtja. Samuti seda, kas mõõtmisel kasutati mõõtevahendit, mille taatluskohustus oli täidetud ning esinesid mõõtmiseks sobivad ilmastikutingimused. Kolmandaks leiab menetlusalune isik, et kohtuvälisel menetlejal puudus alus kiirmenetluse kohaldamiseks ning viitab seejuures Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-39-
2. Menetlusaluse isiku hinnangul on käesolevalt ebaselge, millise mootorsõiduki kiirust mõõdeti, milline oli mootorsõiduki kiirus mõõtmise hetkel ning kas ja millises määras väidetav lubatud piirkiiruse ületamine aset leidis. Üheselt ei ole tuvastatud menetlusaluse isiku poolt ületatud kiiruse suurus ja toimepandud rikkumise ulatus. Täiesti loetamatu ja arusaamatu on kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldus. Kaebuse esitaja on veendumusel, et tema poolt ületatud kiirus oli kindlasti vähem kui 20 km/h lubatud piirkiirusest. Olukorras, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, tulnuks menetlejal alustada üldmenetlust ning koguda täiendavaid tõendeid. Kohtuväline menetleja jättis selle aga tegemata, mis on oluline väärteomenetlusõiguse rikkumine. Lisaks eeltoodule on väärteo toimepanemise koht otsuses ebamäärane. Puudub selgus, kas tegu pandi toime maantee
3. või 155.kilomeetril, mistõttu ei saa menetlusalune isik aru, millist tegu talle tegelikkuses ette heidetakse. Samuti on otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametniku nimi ning ametikoht otsuses kirjutatud arusaamatult. Allkirja lahtris olev „konks“ ei ole loetav ega käsitletav allkirjana. Lahtrisse kergendavad ja raskendavad asjaolud on kirjutatud lakooniliselt sõna „puuduvad“, ehkki menetlusaluse isiku käest isegi ei küsitud, kas ta kahetseb oma tegu või mitte. Menetlusaluse isiku hinnangul puudus kohtuvälisele menetleja ametnikul igasugune huvi menetlusaluse isiku puhtsiira kahetsuse olemasolu kohta ning oli oma otsuse karistamise osas juba sisuliselt langetanud. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 57

lg 1 p-de 1,3 nõuete mittetäitmisel on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis toob endaga kaasa ebaseadusliku otsuse tegemise. Lisaks eeltoodule leiab menetlusalune isik, et tema süü ei ole suur. Kiiruse ületamine oli vähene ning seda on menetlusalune isik tunnistanud juba ka ütlusi andes. Kiiruse ületamine leidis aset möödasõidul. Reaalne liiklusoht puudus. Sündmus toimus kogemata ja menetlusalune isik kahetses juhtunut kohe. Menetlusalune isik ei ole oma teoga kahju tekitanud. Käesolevas asjas puudub ka avalik menetlushuvi. V.J on varasemalt karistamata. Eeltoodust tulenevalt on tema mõjutamine edaspidistest rikkumisteks hoidumiseks mõjusam ja eelduslikult tulemuslikum võrreldes isikuga, keda on varem karistatud. Ei ole alust arvata, et menetlusalune isik paneks samalaadse rikkumise uuesti toime. Tegemist on juhusüüteoga. Eripreventsioonile viidates leiab menetlusalune isik, et temale mõistetud karistust tuleks muuta ning mõista talle karistus vastavalt süü suurusele. 3. Kohus nõudis 31.12.2018. a kirjaga (tl 13)

§ 116lg 1 alusel välja väärteotoimiku.

1. Tartu Maakohtu 21.01.
2. a määrusega ( tl 22) võttis kohus V.J-i kaebuse menetlusse ning määras, et kohtuvälisele menetlejal tuleb esitada kirjalik seisukoht kaebuse kohta.
3. 01.02.
4. a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl 27-28) leidis kohtuväline menetleja, et otsuse tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks puudub alus. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud väärteomenetlusega seotud rikkumisi, mis tooksid kaasa otsuse tühistamise. Kohtuväline menetleja kontrollis kiiruse mõõtmise protseduuri ning koostatud dokumente ning ei tuvastanud seejuures mõõtemetoodilisi või protseduurilisi reeglite rikkumisi. Kiirmenetlus 3 otsus on koostatud õigesti ja loetavalt. Kiirusmõõteseadme mõõtetulem 28 km/h on kohtuvälise menetleja hinnangul õiguslikku alust omav näit. Sõidukiiruse ületamine 28 km/h on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Selline sõidukiirus ei saa jääda juhile märkamatuks ning tõestab selgelt, et konkreetne tegu on toime pandud tahtlikult ning mõjutab üldist liiklusohutust oluliselt. Kiirmenetluse otsuses ei ole menetlusalune isik kahetsust avaldanud, mida saaks arvestada karistuse mõistmisel kergendavaks asjaoluks. Menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.
5. 25.03.
6. a määrusega (tl 35) määras kohus menetlusaluse isiku V.J-i kaebuse kohtulikule arutamisele. Kohus määras, et kaebust arutada avalikul kohtuistungil 03.05.2019.a. Määratud kohtuistungile ei ilmunud menetlusalune isik V.J . Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 03.07.
7. a, kuhu samuti jättis ilmumata menetlusalune isik.
8. Tartu Maakohtu 03.07.
9. a määrusega (tl 53-54) jättis kohus

§ 126

lg 6 alusel V.J-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.

1. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,18,013011 läbi vaatamata.
2. Menetlusalune isik V.J esitas 17.07.
3. a kohtule määruskaebuse (tl 55-56) Tartu Maakohtu 03.07.
4. a määrusele.
5. Tartu Ringkonnakohtu 08.08.
6. a määrusega (tl 63-65) kohus tühistas Tartu Maakohtu 03.07.
7. a määruse ja saatis V.J-i kaebuse uueks arutamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Tartu Maakohtu 16.09.
9. a määrusega (tl 69-70) võttis kohus V.J-i kaebuse uuesti menetlusse. Kohus määras, et kohtuvälisele menetlejal tuleb kaebuse kohta esitada kirjalik seisukoht. Kohus määras, et kaebuse esitajal tuleb kohtule teatada, kas ta soovib asja lahendamist kohtuistungil või peab ta võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses.
10. 27.09.
11. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht (tl 77-78). Kohtuväline menetleja kordas oma varasemat, s.o 01.02.
12. a kohtule esitatud seisukohta. Kohtuväline menetleja esitas koos kirjaliku seisukohaga kohtule kiirusmõõturi taatlustunnistuse ja teatise pädevast mõõtjast.
13. 27.09.
14. a teavitas menetlusalune isik kohut asjaolust, et taotleb asja lahendamist kohtuistungil.
15. Kohus arutas väärteoasja 06.11.
16. a kohtuistungil, kus uuriti nii isikulisi, kui ka kirjalikke tõendeid. KOHTU SEISUKOHT
17. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12.12.
18. a kiirmenetluse otsus tuleb jätta muutmata ja V.J-i kaebus rahuldamata.
19. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse V.J-ile ette LS § 15 lg 1 p 1 rikkumist, mis on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi ehk lubatud sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
20. kilomeetril on asulaväline tee. See tähendab, et tegemist on alaga, kus piirkiirus on vastavalt LS § 15 lg 1 p-le 1 90 km/h.
21. Teo toimepanemist tõendab esmalt kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 20), millest nähtub, et mõõtevahendiga Stalker DSR 2X S.N DP009622 on 12.12.
22. a kell 08.30 4 teostatud testmõõtmine ja seade on hinnatud töökorras olevaks. V.J-i juhitud sõiduki (Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx) kiirust mõõdeti 12.12.
23. a kell 17.47 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 135.kilomeetril. Mõõtmist teostati paigal seistes, paremal pool. Mootorsõiduk lähenes mõõtjale kahesuunalisel teel, kus sõiduradade arv on 2+2 ning sõiduk sooritas möödasõitu. Kiiruse mõõtmisel tuvastati sõiduki kiiruseks 122 km/h, arvestades laiendmääramatust +/- 4 km/h. Lõplik mõõtetulemus 118 km/h. Mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. Nähtavus mõõtmise ajal oli hea. Sademeid ei olnud ning teekate oli kuiv. Pime aeg. Mõõtmise aja, koha ja käigu kohta andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi ka kiirust mõõtnud kohtuvälise menetleja ametnik xxxxxxxxxxx, kes kinnitas, et 12.12.
24. a õhtusel ajal mõõtis tunnistaja, olles politseipatrulli koosseisus, sõidukite kiirust Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel ning seda Põltsamaalt mööda Tartu suunas. Mõõtja kasutas politseisõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõteseadet. Mõõtmise käigus mõõdeti ühe sõiduki kiiruseks 122 km/h, misjärel sõitis politseipatrull sõidukile järele, anti peatumismärguanne ning vormistati kiirmenetluse otsus. 16.1 Kaebuses on V.J taotlenud, et kohus kontrolliks, kas mõõtetulemus on mõõteseaduse (MõõtS) § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuna teadmata on mõõtja pädevus ja asjaolu, kas kasutatud on taadeldud mõõtevahendit ning kas esinesid mõõtmiseks sobivad ilmastikutingimused. Kohus leiab, et mõõtetulemus on jälgitav MõõtS § 5 lg 1 mõttes. 16.1.1 V.J-ile etteheidetava väärteo toimepanemise ajal kehtinud MõõtS § 5 lg 1 sätestas, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud MõõtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt mõõdeti kiirust seadmega Stalker DSR 2X S.N DP
25. Kiirusmõõtur on taadeldud vastavalt mõõtevahendi taatlustunnistusele nr TTRS18/00183 27.08.
26. a (tl 29) ning mõõtmine on toimunud mõõturi taatluskehtivusaja, s.o 1 aasta piires. Taatlustunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend Majandus- ja taristuministri 20.09.
27. a määruse nr 57 lisa p-le 8.
28. Menetlusaluse isiku kaitsja väljendas kohtuistungil seisukohta, et väärteotoimikus oleva taatlustunnistuse näol ei saa olla tegemist originaaltõendiga. Kaitsja hinnangul näeb taatlustunnistusel olev allkiri välja selline nagu see oleks dokumendile tehniliselt tekitatud. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja taatlustunnistuse originaaleksemplari, mille esitas tutvumiseks menetlusaluse isiku kaitsjale. Kaitsja kinnitas 19.11.
29. a kohtule saadetud e-kirjas (tl 109), et on käinud tutvumas (kohtukantseleis) kiirusmõõteseade taatlustunnistuse originaaleksemplariga ning ei sea enam kahtluse alla dokumendi autentsust. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kiiruse mõõtmist on käesoleval juhul teostatud nõuetekohaselt taadeldud mõõtevahendiga. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-46-10 leidnud, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Kuigi viidatud säte ei ava dokumendi mõistet, saab selle pinnalt siiski teha järelduse, et KrMS § 123 lg 1 tähenduses on dokumendi kvaliteet ka originaaldokumendi koopial ja ärakirjal, mis sisaldab teavet tõendamiseseme kohta. Koopia võltsimiskahtluse korral tuleb lahendada küsimus kõnealuse tõendi usaldusväärsusest. Seega on tegemist lubatud tõendiga, millel ei lasu võltsimiskahtlust. 5 16.1.2 Menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemise ajal kehtinud MõõtS § 5 lg-st 1 järeldub, et mõõtja pädevust ei tule tõendada, kui mõõtevahend on kantud MõõtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse. MõõtS § 7 lg 3 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 20.09.
30. a määruse nr 57 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 3 lg 1 ja lisa 1 p 8.1 kohaselt on nimistusse kantud kiirusmõõturid liiklusjärelvalveks. Seega ei tule mõõtetulemuse jälgitavuse tõendamiseks käesoleval juhul tuvastada mõõtja pädevust. See tähendab, et mõõtetulemus tuleb lugeda jälgitavaks MõõtS § 5 lg 1 mõttes ilma, et oleks tuvastatud mõõtja pädevust. Alates 01.01.
31. a kehtivas MõõtS § 5 lg 1 sätestab samuti, et mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. Liiklusjärelevalves kasutatavad kiirusmõõturid on kantud MõõteS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning politseiametnikud on pädevad mõõtjad ning läbinud vastava koolituse. 16.1.3 Menetlusalune isik osundab oma kaebuses LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16.06.
32. a määrusel nr 78, s.o „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“. Nimetatud määruse § 8 p-de 1, 2, 3 kohaselt ei ole sõidukiirust lubatud mõõta tunnelis, peeglilt, tugeva vihma- või lumesaju või udu korral ning kui kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel on segavaid mõjureid. Määruse § 9 lg 3 p 2 kohaselt ei tohi lasermõõturi kasutamisel mõõtesignaali sihtmärgi alas olla teisi sõidukeid. Esmalt peab kohus oluliseks märkida, et tunnistaja xxxxxxxxxxxxxütlustest nähtuvalt teostati kiiruse mõõtmist radarmõõteseadmega. Seega ei kuulu käesolevalt kohaldamisele määruse nr 78 § 9 lg 3, s.o nõuded mõõtetegevusele lasermõõturi kasutamisele nagu seda on kaebuses leidnud menetlusalune isik. Seega kohalduvad käesolevalt määruse nr 78 § 9 lg 2 p-d 1, 2, 3, mille kohaselt radarmõõturi kasutamisel valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim, suunatakse mõõtur mõõteobjektile ning mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal ei tohi olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti kiirust pimeajal, seejuures oli nähtavus hea, ilmastik sademeteta ning teeolud olid kuivad. Tegemist oli kahesuunalise kattega teega, kus sõiduradade arv oli 2+
33. Ka tunnistajad xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx on oma ütlustega kinnitanud, et kiirust mõõdeti pimedal ajal, kuid ilmastikuolud olid head. xxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et tänavavalgustust kõne all oleval lõigul ei olnud, midagi ei sadanud. Kuigi kiirusmõõturi kasutamise protokollis on märgitud, et rikkumine leidis aset kohas, kus oli 2+2 sõidurida, oli tegemist siiski kohaga, kus oli 2+1 sõidurida. Nii on kohtuistungil xxxxxxxxxxt andnud ütlusi selle kohta, et tegemist oli kohaga, kus vastassuunas oli üks sõidurida ja pärisuunas 2 sõidurida. 2 rada oli politseipatrullipoolsel suunal (paremal). Menetlusalune isik liikus üksinda möödasõidurajal ning tegi möödasõitu. Ka tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtub üheselt, et tegemist oli kohaga, kus oli 2+1 sõidurada. Seega on mõlemad tunnistajad ütlusi andes kinnitanud, et tegemist oli kohaga, kus oli 2+1 sõidurada, mistõttu tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis on sõiduradade arvu märkimisel tehtud viga. Ka kohtuväline menetleja on kohtuistungil möönnud, et tegemist on veaga protokollis ning Tallinn-Tartu-Luhamaa-Võru mnt 135.kilomeetril on tegemist kohaga, kus sõidurajad 2+1 on üle minemas 1+1 sõidurajaks. Seega on kiirusmõõturi 6 kasutamise protokollis sõiduradade arvu märkimisel tehtud viga, kuid kohtu hinnangul ei ole selline viga käsitletav sellise väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 150lg 2 mõttes ning ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit.

Tunnistaja xxxxxxxxxxxi kinnitusel mõõtis tema menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiirust 12.12.

1. a. Radarmõõtur oli statsionaarselt paigaldatud politseisõidukisse. Tunnistaja jälgis mõõteseadme tablood. Mõõteseadmel on pult tulemi fikseerimiseks. Tablool on kaks numbrit ühe sõiduki fikseerimiseks ja kui kõrval ilmub kiiremini liikuv sõiduk, mis liigub kiiremini, siis ilmub tabloole ka kiiremini liikuva sõiduki kiiruse, mille saab samuti fikseerida. Pimedaajal on autode tuled nähtavad ning kiiruste vahed on suured. Seega kui sõiduk liigub kiirusega 90 km/h ja tema kõrvale ilmub teine sõiduk, mis liigub kiirusega 120 km/h, siis on see koheselt märgatav, et üks sõidukitest liigub oluliselt suurema kiirusega. Lisaks nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlustest, et kõnealune kiirust ületanud isik liikus sõidusuunas, kus oli kaks sõidurada (esimene kolme sõidurajaga koht Puhu ristist Tartu poole). Sõiduk liikus suunaga Põltsamaalt Tartu poole, seejuures liikus üksinda möödasõidurajal ning sooritas möödasõitu. Nimetatud asjaolu nähtub ka tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest - kiiruse ületaja liikus suunal, kus oli kaks sõidurada ning tegi möödasõitu. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub, et kuna kiirust ületanud sõiduk liikus piisavalt kiirest, võttis talle järele jõudmine aega. xxxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt seisis politseisõiduk suunaga Põltsamaa poole, mistõttu tuli sõiduk esmalt ümber pöörata ning seejärel sai sõitu alustada ning kiirendada. Kuna kirjeldatud protsess võtab aega, siis oli möödasõidurada ära lõppenud. Sõidutee keskele jäi metallpiire, mistõttu ei saanud teistest ees sõitnud autodest koheselt mööda sõita. Ka xxxxxxxxxxxx kinnitas, et rikkujale järele sõitmine võttis aega ning kiiruse ületaja, kes jätkas rikkumise toimepanemist (s.o kiiruse ületamist) sooritas veel temast eespool liikunud sõidukitest möödasõite. Koheselt ei jõutud kiiruse ületajale järele, sest metallaed oli ees. Sama ei lastud rikkujat kordagi silmist. Kohtu hinnangul on tunnistajate ütlustega leidnud veenvat tõendamist, et kohtuvälise menetleja ametnikud mõõtsid justnimelt V.J-i juhitud sõiduki kiirust. Seejuures tugineb kohus tunnistajate ütlustele, mille kohaselt menetlusaluse isiku juhitud sõiduk liikus sõidusuunal, kus oli kaks sõidurada ning sooritas möödasõidurajal möödasõitu. Möödasõidurajal liikus üksinda. Ilmastikutingimused olid head, st ilm oli kuiv ning sademeteta. Seega saab asuda seisukohale, et kohtuvälise menetleja ametnikud kindlustasid kiiruse mõõtmist teostades, et mõõteseadme ja objekti vahel ei olnud signaalile läbimatuid takistusi, samuti ei teostatud mõõtmist tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes. Lisaks on kohtu hinnangul oluline seegi, et menetlusalune isik on oma ütlustega tunnistanud rikkumise toimepanemist ning ei ole seda vaidlustanud ka oma kaebuses.
2. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, et käesoleval juhul puudusid

§ 55lg 1 p-des 1-3 ettenähtud kiirmenetluse kohaldamise alused.

Tunnistajate xxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxütlustest nähtub üheselt, et menetlusalune isik ei vaidlustanud kohapeal tema poolt toimepandud rikkumist. Nii on xxxxxxxxxxx andnud ütlusi, mille kohaselt oli juht koheselt nõus, et ületas kiirust ning sai aru, mille tõttu ta kinni peeti. Isikule selgitati erinevaid menetlusliike, sh kiirmenetlust. V.J sai aru kiirmenetluse olemusest ning nõustus sellega. Ka xxxxxxxxxxxx on oma ütlustega kinnitanud, et isik oli rahulik, tunnistas oma süüd ning tundus üldse mõistlik inimene olevat. xxxxxxxxxxx tegeles dokumentide vormistamisega. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kiirmenetluse otsusel on menetlusaluse isiku allkiri asjaolu kinnitamiseks, et talle on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata. Samuti on selgitatud asjaolu, et kiirmenetluse erisuseks on, et menetlusalune isik peab andma väärteo toimepanemise kohta ütlusi, kuna ütluste või allkirja andmisest keeldumine loetakse kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et käesoleval juhul olid väärteo toimepanemise asjaolud selged ning esinesid

§ 55lg 1 p-des 1-3 sätestatud kiirmenetluse kohaldamise alused.

7 17.1 Menetlusalune isik on kaebuses asunud seisukohale, et talle ei tutvustatud piisavalt tema õigusi. Menetlusalusele isikule esitati üksnes paber, mida ta pidi ise kiiruga lugema ning seejärel andma allkirja. Kohus ei nõustu ka menetlusaluse isiku sellesisulise väitega ning seejuures tugineb kohus tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustele ning väärteoasjas koostatud kiirmenetluse otsusele. Nii nähtub tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlustest, et esmalt näidati menetlusalusele isikul kiirusmõõturi näitu. Temale õiguste ja kohustuste tutvustamine leidis aset enne menetluse alustamist. Menetlusalusele isikule anti rikkumise toimepanijale paber

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega ning samal ajal luges ka kohtuvälise menetleja ametnik ise isikule tema õigusi ja kohustusi ette. Autos oli lugemiseks olemas piisav valgustus. Seejärel küsis tunnistaja xxxxxxxxxxx menetlusaluselt isikult, kas kõik on arusaadav või on küsimusi. Menetlusalusel isikul õigustest ja kohustustest arusaamisel probleeme ei olnud, mille kohta ta andis ka allkirja. Menetlusalune isik sai aru ka, mida tähendab kiirmenetlus ja kinnitas ka seda asjaolu oma allkirjaga. Valmis protokolli loeb kohtuvälise menetleja ametnik samuti menetlusalusele isikule ette ning selle koopiaga on võimalus isikul veel eraldi tutvuda. Menetlusalusel isikul küsimusi ei olnud, ta ütles, et saab kõigest aru. Tunnistaja xxxxxxxxxxxi ütlused on kooskõlas 12.12.2018. a koostatud kiirmenetluseotsusega väärteoasjas 278018013011. Kiirmenetluse otsusel on kokku 4 menetlusaluse isiku allkirja, s.o allkiri selle kohta, et talle on

§-s 19 sätestatud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta, allkiri selle kohta, et menetlusalusele isikule on võimaldatud anda väärteo kohta ütlusi, ta on tutvunud väärteo kirjeldusega ning nõustunud kiirmenetlusega ning allkiri

§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-07 märkinud, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohustundlikult. Riigikohus on möönnud, et üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kohtuväline menetleja on oma ülesannet täitnud kosetundlikult (mitte kiirustades ning eesmärgiga igal juhul kiirmenetlust kohaldada) ning selgitanud menetlusalusele isikule piisava põhjalikkusega tema õigusi ja kohustusi. Menetlusalune isiku on tunnistanud rikkumist, mille kohta on ta kirjutanud omakäelise seletuse. Kohus märgib, et väli „Nõustun kiirmenetlusega“ , millele järgneb isiku allkiri, eelneb vahetult isiku enda omakäelistele ütlustele. Seega ei ole võimalik, et isik omakäeliselt ütlusi kirjutades ei näinud teksti „nõustun kiirmenetlusega“, need kaks sõna on kirjutatud suuremas trükišriftis. Isik on kirjutanud viis sõna „Olles möödasõidul ületasin lubatud sõidukiirust“, kuid tal olnuks võimalus kirjutada ka muu tekst, näiteks vaidlustus. Kiirmenetluse otsusest ega ka menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et viimane ei ole olnud nõus kiirmenetlus kohaldamisega või et talle ei ole piisava põhjalikkusega selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Ka ei ole väärteoasjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks menetlusalusel isikul afektiseisundi esinemist tema politseipatrulli poolt kinnipidamisel. 17.2 Lisaks leiab menetlusalune isik, et täiesti loetamatu ja arusaamatu on kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldus. Kohtu hinnangul on kaitseõiguse teostamise eesmärgil esmajärjekorras määrava tähtsusega, et kiirmenetluse otsusel oleks märgitud korrektselt väärteo toimepanemise aeg ja koht ning lühikirjeldus, samuti väärteo kvalifikatsioon (

§ 57lg 1 p 6,7,9).

Menetlusalusele isikule peab olema selge ja arusaadav, mida konkreetselt talle ette heidetakse. Üksnes siis on menetlusalusel isikul võimalik kaitseõigust teostada. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtuväline menetleja eelviidatud andmed kiirmenetluse otsusele ka märkinud. Kohus möönab, et menetlusalusele isikule antud kiirmenetluse otsuse koopial (tl 44) olev tekst on kirjutatud kohati raskesti loetavalt (ebakorrektse käekirjaga), on 8 siiski võimalik menetlusdokumendilt välja lugeda kõik vajalikud andmed, et aru saada, millist väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes menetletakse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt teostasid nad kõnealusel päeval liiklusjärelevalvet sõiduautoga (mitte politseibussiga), kus kirjutamiseks lauda ei ole. Seega tuleb menetlusdokumendid koostada põlvedele asetatud mapil kirjutades, mis kindlasti mõjutab käekirja kvaliteeti. Lisaks on kiirmenetluse otsuste blankettide näol tegemist isekopeeruvate dokumentidega, mistõttu alumistel eksemplaridel võivad mõned tähed kopeeruda halvasti või isegi loetamatult. Kohus märgib siinkohal veelkord, et kogutud tõenditest nähtuvalt oli menetlusalune isik nõus kiirmenetluse kohaldamisega, talle tutvustati tema õigusi ja kohustusi, samuti võimaldati anda ütlusi ning menetlusalune isik ei väljendanud kordagi, et talle ei ole arusaadav, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Isiku omakäelises seletuses kirjutatu (…ületasin lubatud sõidukiirust) viitab selgelt, et isik sai aru, milline etteheide talle on tehtud. Kohus märgib, et kuigi kiirmenetluse otsusel kohas, kuhu on ruudustiku sisse kirjutatud etteheidetava teo toimepanemise koht (km), ei ole tõepoolest arusaadav, kas ruutudesse on kirjutatud number 135 või 155, siis samal real (enne ruudustikku) on selgelt väljaloetav, et koht on olnud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 135.kilomeeter. Lisaks leiab menetlusalune isik, et sõiduki registreerimisnumber on märgitud valesti nii kiirusmõõturi kasutamise protokollis kui ka kiirmenetluse otsuses. Kohtuväline menetleja on kohtuistungil möönnud, et registreerimisnumbris olevat keskmist tähte võib tõlgendada nii I-na kui ka Y-na. Kohus nõustub, et kõnealust tähte võib tõlgendada mitmeti. Samas vaadates nii kiirmenetluse otsust kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli tervikuna, saab teha järelduse, et menetlusdokumendid koostanud isik kirjutab tähte J sarnaselt tähega Y. Sellisele järeldusele saab jõuda, kui vaadata, kuidas kohtuvälise menetleja ametnik on kirjutanud sõnad „Jõgeva“ ja „Juhtis“ ning perekonnanime xxxxxx Seega saab asuda seisukohale, et menetlusdokumentides kajastatud registreerimisnumber on xxxxxxxx Puutuvalt menetlusaluse isiku seisukohta, et kohtuvälise menetleja ametniku allkirja lahtris olev „konks“ ei ole loetav ega käsitletav allkirjana märgib kohus, et allkirjale ei ole kehtestatud mingeid nõudeid (st et allkirjast peaks saama välja lugeda isiku nime vms). Allkirja kujundab iga isik vastavalt oma vabale tahtele ning seda tegevust ei ole võimalik reglementeerida. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtuvälises menetluses ei ole oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Asjaolu, et kiirmenetluse otsus on raskesti loetav (kuid siiski arusaadav), on küll taunimisväärne, kuid see ei ole kaasa toonud ebaõiget lahendit

§ 150lg 2 mõttes.

1. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis V.J mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 122 km/h (+/- 4 km/h), ületades sellega LS § 15 lg 1 p-s 1 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel, s.o 90 km/h. Kuna V.J on ületanud lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo.
2. Kohus leiab, et V.J on väärteo toime pannud tahtlikult. V.J on ütlusi andes selgitanud, et ületas lubatud sõidukiirust möödasõitu tehes. Samas allub mootorsõiduki sõidukiiruse valik selgelt juhi tahtele. Lisaks, võttes arvesse ületatud kiiruse suurust, on ilmselge, et sellises määras kiiruse ületamine oli juhile selgelt tajutav ja arusaadav.
3. Kohtuvälise menetleja otsusega määrati V.J-ile karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. LS § 227 lg 2 sätestab sanktsioonina rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 9 Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistust määrates korrektselt hinnanud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ja pidanud põhjendatuks määrata V.J-ile rahatrahvi sanktsiooni alammääras. Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta ületatud kiiruse suurust (s.o vähemalt 28 km/h). Samuti on oluline, et V.J on ületanud kiirust tiheda liiklusega maanteel ja ajal, kui liikluses oli ka kaasliiklejaid. Seda, et tegemist on tiheda liiklusega maanteega, kinnitab asjaolu, et V.J ületas kiirust just möödasõitu tehes ning kohtuvälise menetleja ametnikel tuli kiiruse ületajale järele jõudmiseks samuti teostada eessõitjatest möödasõite. Arvestada tuleb sedagi, et suurel kiirusel sõites on ohustatud kõik liiklejad, kuna piirkiiruse eesmärgiks on tagada turvaline liiklemine. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik sellise käsitlusega ei nõustu ning leiab kaebuses, et tema käest isegi ei küsitud, kas ta kahetseb oma tegu või mitte. V.J kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Kohus menetlusaluse isiku seisukohaga ei nõustu. Tunnistajaxxxxxxxxxxxxx ütlustest nähtub, et ta vestles menetlusaluse isikuga ning selgitas talle, mida viimane on valesti teinud. Kohtuvälise mentleja ametnik vaatab menetlusaluse isiku käitumise pealt, kas isik kahetseb tegu. Tunnistaja xxxxxxxxxxxx andis ütlusi, et talle jättis menetlusalune isik mulje, et ta kahetses oma tegu ja oli kõigega nõus. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et menetlusalune isik V.J ei väljendanud kiirmenetluse kohaldamisel ütlusi andes mingisugust kahetsust. Ainuüksi V.J-i poolt väljendatu, et ta tunnistab rikkumist, ei asenda isiku selget väljendust kahetsust kohta. Ka omakäelistes ütlustes ei ole isik midagi väljendanud kahetsuse kohta (siin on kasutada suur tekstiväli). Sellest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks arvestada karistuse mõistmisel kergendavat asjaolu, st KarS § 57 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Lisaks puuduvad andmed selle kohta, et V.J-i oleks varem samalaadsete rikkumiste eest karistatud. Eeltoodust tulenevalt on kohtuvälise menetleja otsusega V.J-ile karistuseks määratud rahatrahv 20 trahviühikut proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab V.J-i süüle ja on kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega. Menetluskulud Kaitsja on esitanud taotluse kaitsja tasu hüvitamiseks.

§ 38

lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna kohus jätab kohtuvälise menetleja lahendi muutmata, jäävad menetluskulud V.J-i kanda. Ülle Raag Kohtunik 10