Obsah (13)

§ 218§ 25§ 66§ 199§ 16§ 44§ 251§ 74§ 82§ 47§ 56§ 57§ 58

4-16-5971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. septembril 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-5971 Kohtukoosseis Kohtunik Ve

§ 218

lg 1 - § 251 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) (isikukood: XXX) L.A Kodakondsus: Eesti Vabariigi Aadress: XXXX E-post: XXXX Töökoht: ei tööta, pensionär Karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi väärteokaristusi ei ole 1, kehtivaid Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistus Aadress: Kolde pst 65 Tallinn 10321 E-post: pohja@politsei.ee Ametnik: Ruth Kotov Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata L.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.
2. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,16,
4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.
5. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2316,16,007151

§ 218

lg 1 - § 251 järgi osaliselt, s.t väärteo kvalifikatsiooni ning karistuse kandmise viisi osas. 3. Tunnistada L.A süüdi

§ 218

lg 1 –

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

4-16-5971 4.

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata L.A’le määratud 320 euro suuruse rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 27 (kakskümmend seitse) eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 23 (kakskümmend kolm) eurot.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus selgitab, et vastavalt VTMS § 107 lg-le 3 sisalduvad rahatrahvi täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või epostiaadressile või kinnipidamisasutusse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
2. KAEVATAV OTSUS 29.07.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ruth Kotov üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,16,007151 L.A suhtes. Otsusega 1 karistati L.A’t karistusseadustiku (edaspidi:

) § 218 lg 1 - § 25 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 80 trahviühiku, s.o 320 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati

§ 218lg 1 - § 251 järgi selle eest, et ta 30.06.2016.

a aadressil Viru Väljak 4 Tallinn Harjumaa asuvas Kaubamaja Ilumaailmas pani endale kilekotti (Kaubamaja logoga) dušigeeli Biotherm maksumusega 26,99 eurot ning seejärel möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba, s.t Biotherm dušigeeli eest tasumata kokku summas 26,99 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmet miinimumpäevamäära, kuid tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Sellise tegevusega rikkus L.A nii väärteoprotokolli kui väärteootsuse kohaselt

§ 199lg 2 p-s 4 sätestatut.

1. KAEBUS 12.08.
2. a esitas menetlusalune isik L.A Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.
3. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,16,007151 (kohtu tl 1-6). Kaebuses vaidlustas L.A kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suurust ja põhjendatust ning palus määratud rahatrahvi vähendada. Menetlusaluse isiku põhjenduste kohaselt on otsuses arvesse võetud ka tema eelnevat väärteojuhtumit, kuid kehtiva seadusandluse järgi ei saa karistuse määramisel aegumise tõttu arvesse võtta väärtegu, mis on toimunud rohkem kui üks aasta tagasi. Eelnev juhtum leidis aset 05.02.
4. a, mis teeb vahemikuks 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva. Samuti leidis kaebaja, et määratud 80 trahvühiku suurune rahatrahv on antud olukorras liiga range karistus. Kaebaja lisas, et tema kuusissetulek on pension suurusega 167,40 eurot. Määratud rahatrahv on võrdne kaebaja kahe kuu sissetulekuga. Kaebaja leidis, et õiglane karistus ning karistuse määr, mida ta antud väärteo 2 4-16-5971 toimepanemise eest oleks suuteline ka tasuma, on pool kalendrikuu sissetulekust ehk umbes 20 trahviühikut. 18.08.
5. a edastas menetlusalune isik kohtule kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kaebuse täienduse (kohtu tl 11-13), mille kohaselt ta ei soovi kaitsja osalemist menetluses. Samuti ei soovinud kaebaja väärteoasja arutamist istungimenetluses.
6. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT 02.09.
7. a saabus Harju Maakohtule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ruth Kotov’i poolt edastatud nõusolek väärteoasja lahendamiseks kirjalikuks menetluseks ning kirjalik seisukoht L.A esitatud kaebuse osas (kohtu tl 16-17). Kohtuväline menetleja leidis kirjalikus seisukohas, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja tõendatud. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebajaga selles, et otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvesse võtta samalaadset väärtegu, mis leidis aset 05.02.
8. a. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Karistuse kustumist ei arvestata mitte toimepanemise, vaid karistuse täitmise kuupäevast. Kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ehk 29.07.
9. a oli menetlusalusel isikul 3 kehtivat väärteokaristust, sh 30.03.
10. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus

§ 218lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest.

Antud kohtuotsusega mõisteti L.A’le 10 päeva aresti, mis asendati 10 tunni üldkasuliku tööga. Karistuse täitmise info puudub. Lisaks nähtub karistusregistrist, et L.A’l on kehtiv karistus ka 10.02.2013. a sama paragrahvi järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Samuti ei nõustunud kohtuväline menetleja kaebaja väitega, et karistus on liiga range. Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et karistus peab olema mõjus selleks, et isik saaks aru oma teo õigusvastasusest ning muudaks oma käitumist tulevikus.

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase süüteo eest väheväärtusliku või väheolulise varalise õiguse vastu karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Lähtudes Riigikohtu seisukohast tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa vastava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist ja kahetsust. Kohtuvälise menetleja poolt 29.07.

1. a otsusega on menetlusalusele isikule määratud 80 trahviühiku ehk 320 euro suurune rahatrahv, mis on vähem kui 1/3 maksimaalsest rahatrahvist ning see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ja kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole karistuse kohaldamisel diskretsiooni piire ületatud. Eeltoodud põhjustel palus kohtuväline menetleja jätta esitatud kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Siiski leidis kohtuväline menetleja, et arvestades menetlusaluse isiku esitatud põhjendusi, on kohtuväline menetleja nõus rahatrahvi ajatamisega ning ositi tasumise võimaldamisega.
2. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid kohtuvälise menetleja otsus tuleb osaliselt tühistada väärteo kvalifikatsiooni ning karistuse kandmise viisi osas. 3 4-16-5971 4.
3. Koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu L.A suhtes 30.06.
4. a koostatud väärteoprotokolli (tl 2) kohaselt heidetakse lühidalt kokku võttes isikule ette seda, et ta samal kuupäeva kella 16:13 paiku aadressil Viru Väljak 4 Tallinn asuvas Kaubamaja Ilumaailmas pani toime väheväärtusliku asja (Biotherm dušigeeli maksumusega 26,99 eurot) varguse katse. Kuivõrd L.A’le heidetakse ette varguse katse mitte lõpuleviidud varguse toimepanemist ning ka väärteotoimiku materjalidest nähtub, et isik peeti vahetult väärteo toimepanemiselt kinni (tl 3 pöördel), siis analüüsib kohus toimepandud tegu katse skeemi järgi ehk esmalt teo subjektiivset ning seejärel teo objektiivet külge. Subjektiivne koosseis Karistusseadustiku (edaspidi:

) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Samas sätestab

§ 25lg 1, et süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele.

Seega selleks, et kedagi karistada väärteokatse toimepanemise eest, tuleb tuvastada, et tegu on toime pandud tahtlikult.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on väärteokatse toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus. Tunnistaja ütlustest (tl 3 pöördel) nähtuvalt on ta turvatöötaja, kes töötas 30.06.

1. a Tallinna Kaubamaja valvekeskuses. Tunnistaja ütluste kohaselt märkas ta kella 16:05 ajal kaamerast, et Ilumaailmas aadressil Viru Väljak 4 meeste lõhnade ja kreemide riiuli juures meest, kes kandis musta värvi T-särki, musti lühikesi pükse, päikseprille ning kellel oli käes väike Kaubamaja kilekott. Nimetatud meesterahvas võttis riiulist sinist värvi tuubi, vaatas ringi ja pani võetud eseme omale kilekotti. Peale seda liikus mees väljapääsu poole möödudes kassast kell 16:13 kauba eest maksmata. Isik peeti kinni Kaubamaja kingamaailmas aadressil Gonsiori 2 asuvate turvavärvate läbimisel kell 16:
2. Seejärel toimetati isik turvaruumi, kus ta keeldus asjade ettenäitamisest. Isik jäeti üksinda turvaruumi kuni politsei saabumiseni. Tunnistaja sõnul mingil hetkel isik kattis millegagi turvakaamera, kuid kuulda oli, et ventilatsiooni torusse visati midagi. Kui mindi turvaruumi kaamerat katvat objekti eemaldama, siis sel hetkel seisis meesterahvas turvaruumis püsti ja käes oli tal pooltühi kilekott. Politsei saabudes vaadati ventilatsioonitorusse, kust võeti välja Biothermi dušigeel sinist värvi tuubis maksumusega 26,99 eurot. Kaup tagastati seejärel rikkumata kujul Kaubamaja vastavale osakonnale. Kuivõrd väärteoprotokollist nähtuvalt on see koostatud patrullpolitseinik Jane Hermann’i poolt aadressil Gonsiori 2 Tallinn, kus asub Tallinna Kaubamaja, ning protokoll on koostatud L.A suhtes Tallinna Kaubamaja Ilumaailmast kell 16:13 toime pandud varguse katse osas, siis on turvatöötaja poolt kinnipeetud meesterahvaks L.A. Seotust antud sündmusega ei eita ka L.A ei samal päeval väärteoprotokollis antud ütlustes, viis päeva hiljem politseile saadetud selgituses ega ka kohtule esitatud kaebuses (tl 1, 6; kohtu tl 2). Politsei poolt väärteoprotokolli koostamisel on L.A sisuliselt keeldunud ütluste andmisest, kuivõrd ta on märkinud, et soovib ütlusi anda hiljem saates need politseile e-maili teel (tl 2). Viis päeva hiljem on L.A saatnud politseile selgituse juhtunu kohta (tl 6), milles isik väljendab, et antud juhtum oli äärmiselt kahetsusväärne ning ei kajasta tema otsest tahtlust materiaalset kahju tekitada. L.A leidis, et mõeldes juhtunu üle viis päeva järgi, leiab ta, et juhtunut võis põhjustada tema tähelepanematus ja kassasüsteemi ebaharilik paigutus müügisaalis. Samuti palus L.A selgituses karistuse määramisel arvestada asjaoluga, et sellised juhtumid ei ole temal igapäevased, kuivõrd viimane väärtegu oli 05.02.
3. a. Kohtule esitatud kaebuses ei vaidlustanud L.A väärteo toimepanemist, vaid ainult mõistetud karistuse suurust (kohtu tl 2). Eeltoodud tõenditest nähtuvat arvesse võttes leiab kohus, et L.A teoplaan väljendus selles, et võtta mingi ese Kaubamajast, panna see teistele märkamatult endaga kaasasolevasse sama kaupluse logoga kotti ning seejärel turvaväravate kaudu kauplusest väljuda toote eest maksmata, sest pole põhjust arvata, et isiku teoplaan erines sellest, kuidas ta reaalselt tegutses. 4 4-16-5971 Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et L.A pani väärteo toime kavatsetult

§ 16

lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul saab ainuüksi sellest, et isik pani toote riiulilt otse endaga kaasas olnud kilekotti järeldada, et isiku eesmärgiks oli toime panna vargus. Varguse toimepanemise kavatsust väljendab ka asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt ajal, mil isik võttis riiulilt toote ja enne kui ta selle enda kilekotti pani, vaatas ta ringi. Ehk L.A veendus enne toote kotti panemist selles, kas keegi tema läheduses viibijatest näeb tema tegevust pealt. Väärteotoimiku materjalide kohaselt ei olegi tuvastatud kedagi, kes oleks viibinud L.A läheduses ajal, mil ta toote endale kotti pani, kuid tunnistaja nägi siiski isiku tegevust pealt turvakaamerate vahendusel, millega L.A ei osanud tõenäoliselt arvestada ja/või ei märganud turvakaameraid teo toimepanemise ajal. Ka asjaolu, et L.A pani Kaubamajast võetud eseme Kaubamaja logoga kilekotti viitab varguse toimepanemise kavatsusele. Seda põhjusel, et võttes ilma tasumata kauplusest toote ja pannes selle toote sama kaupluse logoga kilekotti lõi ta kõrvalviibijate jaoks eelduse, et ta on toote eest juba tasunud ning peale tasumist on müüja pakkinud ostetud toote kaupluse kilekotti. Selliselt aga vähendas L.A varguse toimepanemisel enda vahelejäämise riski. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad L.A hiljem antud selgitused, et varguse katse võis põhjustada kassasüsteemi ebaharilik paigutus müügisaalis ehk sisuliselt väljendas L.A, et ta soovis toote eest tasuda, aga justkui ei saanud aru, kus ta toote eest peaks tasuma. Nimetatud seisukoha lükkab esmalt ümber asjaolu, et L.A võttis toote Kaubamaja osakonnast, mis asub aadressil Viru Väljak 4, kuid ta peeti kinni Kaubamaja teisel poolel aadressil Gonsiori 2 asuvate turvaväravate läbimisel. Asjaolu, et L.A keeldus enda asju turvaruumis turvatöötajale ette näitamist ning enne politsei saabumist olles turvaruumis üksinda, kattis esmalt turvaruumi kaamera ning sel ajal peitis võetud dušigeeli ventilatsioonitorusse, näitab, et tegemist ei olnud hooletuse ega kergemeelsusega teo toimepanemisel, vaid kavatsetusega vargus toime panna. Kuid kuivõrd L.A peeti varguse toimepanemiselt kinni ning tal ei õnnestunud vargust lõpule viia, siis sel põhjusel püüdis L.A leida viisi, kuidas vastutusest pääseda. Lisaks eeltoodule on L.A’t varasemalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras varguste toimepanemise eest (tl 8-9) ning asjaolu, et käesoleva episoodi toimepanemise hetkeks ei olnud tema väärteokaristused enam kehtivad (vt põhjendusi allpool), ei muuda fakti, et tegemist on isikuga, kes teab, milline käitumine kvalifitseeritakse menetleja poolt vargusena. Seega leiab kohus, et L.A pani varguse katse toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Objektiivne koosseis L.A asus oma teoplaani täitma sellega, kui võttis riiulilt toote ja pani selle endaga kaasas olnud kilekotti. Sealjuures jõudis L.A täita enda teoplaani peaaegu lõpuni, s.t tal ei õnnestunud turvatöötaja sekkumise tõttu ainult kauplusest ilma toote eest tasumata väljuda ja võetud dušigeeli enda kasuks pöörata kas siis enda tarbeks kasutamise või selle mahamüümise kaudu.

§ 218

lg 1 alusel on väärteokorras karistatav muuhulgas väheväärtusliku asja vargus.

§ 218

lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 lause 4 kohaselt on miinimumpäevamäära suuruseks 10 eurot.

Seega on väheväärtusliku asja vargusega tegemist olukorras, kus varguse objekti väärtus ei ületa 200 eurot. L.A poolt võetud dušigeeli väärtus on nii tunnistaja ütluste (tl 3 pöördel) kui ka Kaubamaja avalduse / õigusrikkuja kinnipidamise akti (tl 4-4 pöördel) kohaselt 26,99 eurot. Seega on L.A pannud käesoleval juhul toime väheväärtusliku asja varguse katse. Siinkohal märgib kohus lisaks, et kuigi sisuliselt on kohtuväline menetleja nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses heitnud L.A ’le ette väheväärtusliku asja varguse katse toimepanemist, siis on nimetatud väärteokatse kohtuvälise 5 4-16-5971 menetleja poolt mõnevõrra ebaõigesti kvalifitseeritud. Nimelt on kohtuväline menetleja väärteoprotokollis leidnud, et väärtegu tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg-te 1 ja 3 ning

§ 251

alusel (tl 2) ning otsuses on L.A tegu kvalifitseeritud

§ 218

lg 1 ja

§ 251järgi (tl 1 pöördel).

Kohus selgitab, et väärteokatse kvalifitseerimisel ei ole alusnormiks mitte

§ 251

, vaid

§ 25

lg 2 (üksiktäideviija korral).

§ 251

ja

§ 218

lg 3 ei ole mitte väärteokatse kvalifitseerimise alusnormid, vaid nende normide alusel peab menetleja enne väärteoetteheite ja –otsuse koostamist hindama, kas isikut saaks üldse väärteokatse toimepanemise eest vastutusele võtta, sest väärteokatse on karistatav vaid seaduses ettenähtud juhtudel. Seega väheväärtusliku asja varguse katse tuleb kvalifitseerida

§ 218

lg 1 ja

§ 25

lg 2 järgi, kui tegemist on üksiktäideviijast toimepanijaga (vt lähemalt justiitsministri 23.08.2002. a määruse nr 54 „Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendi“ §-i 2). Õigusvastasus ja süü Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid L.A teos ei esine. Samuti on L.A süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka praegu süüdiv ja vähemalt 14aastane (sünniaeg XXX - tl 2, 8). Kokkuvõte Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et L.A on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo – väheväärtusliku asja varguse katse. Samas märgib kohus, et antud väärteo õige kvalifikatsioon on

§ 218

lg 1 –

§ 25

lg 2, mitte

§ 218

lg 1 -

§ 251

nagu on kohtuväline menetleja enda otsuses märkinud ega ka mitte

§ 218

lg-d 1 ja 3 -

§ 251nagu on kohtuväline menetleja märkinud väärteoprotokollis.

4.

1. Karistus L.A karistatus L.A karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust ja kolm kehtivat väärteokaristust (tl 8-9). Kohus leiab, et karistusregistri andmed L.A karistatuse osas ei ole korrektsed. Esmalt on L.A puhul märgitud, et tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust (tl 8). Samas nähtub karistusregistrist, et mõlemad kriminaalkaristused on tehtud kriminaalasjas nr 1-
2. Ühe on teinud 12.03.
3. a Pärnu Maakohus ning teise 29.05.
4. a Tartu Ringkonnakohus. Kohus kontrollisin kriminaalasjas nr 1-13-11359 tehtud kohtuotsuste sisu üle (kohtu tl 20-22, 23-25) ning leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tehti mitte 12.03.
5. a, vaid 19.02.
6. a. Samuti on nimetatud kahe kriminaalkaristuse puhul tegemist tegelikkuses ühe ja sama kriminaalasja raames esmalt esimese astme kohtu (maakohtu) ning seejärel teise astme kohtu (ringkonnakohtu) otsustega, millega osaliselt muudeti maakohtu otsust. Seega tegelikkuses on isikut kriminaalkorras karistatud ühel korral. Vaadates maa- ja ringkonnakohtu otsuseid koosmõjus nähtub neist, et L.A’t karistati

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest ning talle mõisteti lühimenetluse tõttu lõplikuks karistuseks 20 päeva vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud 5 päeva ning ärakandmata 15 päeva vangistust jäeti 1,5 aasta pikkusele katseajale

§ 74alusel koos käitumiskontrollile allumise kohustusega.

Karistusregistris on küll märgitud, et L.A’l on kolm kehtivat väärteokaristust (tl 9), kuid kohtu hinnangul ei ole nendest ükski tegelikkuses enam kehtiv ning kõik need peaksid olema kantud arhiivi. Esmalt on karistusregistri kohaselt L.A’t karistatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 14.02.

1. a otsusega väärteoasjas nr 10008101 (vana) ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 6 4-16-5971 alusel 4 trahviühiku ehk 15,34 euro suuruse rahatrahviga, mis on karistusregistri kohaselt seniajani tasumata (tl 9). Nimetatud väärteootsus jõustus 02.03.
2. a. Karistusregistri seaduse (edaspidi: KarRS) § 24 lg 1 p 11 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82.

§ 82

lg 4 sätestab, et täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks.

§ 82lg 4 annab absoluutse tähtaja – 4 aastat jõustumisest.

Sealjuures ka 2015. a

kommenteeritud väljaanne (J. Sootak ja P. Pikamäe, Juura 2015, lk 265) ütleb

§ 82

lg-te 4 ja 5 kohta järgmist: Kui nende tähtaegade jooksul pole süüdlaselt vastavat summat kätte saadud, on sissenõudmise edasine jätkamine välistatud ja täitemenetlus lõpetatakse, mis tähendab, et süüdlane vabaneb vastava karistuse täitmisest. Kohtule esitatud L.A karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on L.A kriminaalasjas nr 1-13-11359 viibinud vangistuses 5 päeva (tl 8). Väärteokaristuste tõttu on L.A reaalselt aresti kandnud kohtule esitatud andmete kohaselt 4 päeva ulatuses (tl 9). Seega Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 14.02.

1. a otsuse täitmise aegumine on peatunud kõige enam 9 päeva ulatuses. Kuivõrd nimetatud väärteootsus jõustus 02.03.
2. a, siis aegus seega selle täitmine 11.03.
3. a (4 aastat ja 9 päeva peale väärteootsuse jõustumist), mil oleks nimetatud väärteokaristus tulnud kanda ka arhiivandmetesse KarRS § 24 lg 1 p 11 kohaselt. Karistusregistri kohaselt on L.A ’t karistatud väärteokorras veel Pärnu Maakohtu 12.04.
4. a otsusega väärteoasjas nr 4-13-1077

§ 218

lg 1 alusel 4 päeva pikkuse arestiga, mis registri andmete kohaselt on seniajani kandmata (tl 9). Antud kohtuotsuse lisas kohus ka käesoleva väärteoasjas toimikusse (kohtu tl 26). Nimetatud otsusest nähtub, et mõistetud aresti kandmisele tuli L.A’l kohtuotsuse kohaselt asuda 29.04.

1. a. Kohus sai Politsei- ja Piirivalveametile esitatud teabenõudele vastuseks info, et L.A kandis nimetatud karistuse ära 03.05.
2. a-ks (kohtu tl 31). KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kantakse väärteokaristus arhiivi, kui väärteo eest mõistetud aresti kandmisest on möödunud 1 aasta. Käesoleval juhul möödus 1 aasta aresti kandmisest seega 03.05.
3. a ning sel kuupäeval oleks tulnud nimetatud väärteokaristus samuti kanda arhiivandmetesse. L.A’t on karistusregistri andmete kohaselt karistatud väärteokorras ka Harju Maakohtu 30.03.
4. a kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-15-1390

§ 218

lg 1 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 10 päeva pikkuse arestiga, mis asendati 10 tunni üldkasuliku tööga (tl 9). Antud kohtuotsuse lisas kohus ka käesoleva väärteoasjas toimikusse (kohtu tl 27-28). Nimetatud otsusest nähtub, et mõistetud üldkasulik töö tuli ära teha ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus karistusregistri kohaselt 07.04.

1. a. Kohus sai Politsei- ja Piirivalveametile esitatud teabenõudele vastuseks info, et L.A tegi talle mõistetud üldkasuliku töö tunnid ära 05.05.
2. a (kohtu tl 31). KarRS § 24 lg 1 p 1 kohaselt kantakse väärteokaristus arhiivi, kui väärteo eest mõistetud üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 1 aasta. Käesoleval juhul möödus 1 aasta üldkasuliku töö tegemisest seega 05.05.
3. a ning sel kuupäeval oleks tulnud nimetatud väärteokaristus samuti kanda arhiivandmetesse. Kõikide eeltoodud karistusregistris esinevate ebakorrektsuste osas on kohus kirjutanud karistusregistrile andmete parandamiseks (kohtu tl 33-34). Eeltoodut kokku võttes nähtub, et käesolevaks hetkeks peaksid kõik L.A suhtes karistusregistris kehtivate karistustena märgitud väärteokaristused olema kantud arhiivi. Sealjuures oleks tulnud need kanda arhiivi juba enne antud väärteoasjas etteheidetava varguse katse toimepanemist (30.06.
4. a), mistõttu ei tohtinud kohtuväline menetleja ega tohi kohus neid väärteokaristusi arvestada isikule karistuse mõistmisel. Küll aga võis kohtuväline menetleja ja võib kohus arvestada L.A suhtes jätkuvalt kehtivat kriminaalkaristust. Karistuse määr 7 4-16-5971

§ 218

lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava väheväärtusliku asja varguse katse toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Tuginedes eelnevalt kohtu poolt välja toodud asjaolule, et käesoleva väärteo toimepanemise ajaks ei olnud L.A ’l tegelikkuses enam kehtivaid väärteokaristusi, nõustub kohus asjaoluga, et L.A’le on võimalik mõista kergemaliigiline karistus, s.t rahatrahv, mitte raskemaliigiline karistus, s.t arest. Samuti toetab rahatrahvi mõistmist asjaolu, et L.A’l on olemas küll väike, kuid siiski püsiv igakuine sissetulek (kohtu tl 2). Kuivõrd

§ 218

lgs 1 sätestatud sanktsioon ei sätesta rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see

§ 47

lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

§ 47lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

Seega peab L.A’le mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3 – 300 trahviühikut (ehk 12 kuni 1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks ca 150 trahviühikut (ca 600 eurot).

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodud sättest tulenevalt märgib kohus siinkohal esmalt, et kellegi karistamise aluseks on isiku süü suurus ning eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused, mitte isiku majanduslik olukord. Seega ei saa isiku majanduslik olukord mõjutada talle mõistetava karistuse suurust, kuid majanduslikku olukorda saab arvestada karistuse kandmise aja pikendamisel võimaldades karistuse kandmist ositi. L.A süü suurust mõjutavad esmalt teo toimepanemise asjaolud. Kuivõrd vargus või selle katse, mis ületab 200 eurot kvalifitseeritakse juba kuriteona, mitte väärteona, siis käesoleval juhul on varguse objekti väärtust (26,99 eurot – tl 4) arvestades L.A süü väike. Samas aga suurendab L.A süüd väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Nimelt on L.A antud väärteo toime pannud kavatsetult, mis on kõige raskem viis süüteo toimepanemiseks. Neid asjaolusid arvestades tuleb L.A süüd lugeda mõnevõrra alla keskmise jäävaks. Ühtlasi leiab kohus, et L.A puhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 alt 2 mõttes, mida isik on avaldanud kohtuvälises menetluses enda selgitustes (tl 6) ning mida on ka kohtuväline menetleja otsuse tegemise karistust kergendava asjaoluna arvestanud (tl 1 pöördel). Kohus on seisukohal, et L.A poolt toimepandud väärteo puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

Sellisel seisukohal on olnud ka kohtuväline menetleja 29.07.

1. a koostatud otsuses (tl 1 pöördel). Eeltoodust nähtuvalt on L.A süü alla keskmise ning teda tuleks karistada rahatrahviga, mis jääb sanktsiooni keskmise ja alammäära vahele. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik L.A’t mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on väärteootsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et L.A ’t on varasemalt samalaadsete süütegude eest karistatud (tl 1 pöördel). Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et süütegu ei tähenda mitte ainult väärtegu, vaid ka kuritegu. Kuigi eelnevalt on kohus leidnud, et kohtuväline menetleja ei võinud otsust tehes tugineda karistusregistris ekslikult kehtivatena märgitud väärteokaristustele, võis kohtuväline menetleja karistuse määramisel siiski arvestada L.A kriminaalkaristatust. Nimelt on L.A Pärnu Maakohtu 19.02.
2. a kohtuotsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 9 –

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk varguse katses, mis on toime pandud süstemaatiliselt (kohtu tl 20-21; tl 8). Seega on L.A isikuks, kes on varasemalt toime pannud samuti varguse katse, mille eest mõistetud karistus on siiani kehtiv. Kuivõrd L.A on varasemalt samalaadse teo eest karistatud (mitte küll väärteokorras, kuid koguni kriminaalkorras), siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et nimetatud asjaolu võib isikule mõistetava karistuse suuruse määramisel arvesse võtta. Kohtu hinnangul välistab kehtiva 8 4-16-5971 kriminaalkaristuse olemasolu samalaadse teo eest selle, et käesoleval juhul võiks L.A’le mõista karistuseks rahatrahvi täiesti sanktsiooni alammääras nagu taotleb seda sisuliselt menetlusalune isik ise (kohtu tl 2). Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Siinkohal märgib kohus, et isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad süüteod Eestis, ei pea kohus antud väärteo puhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et L.A süü jääb keskmise ja alammäära vahele, kuid temale ei ole tulenevalt varasemast karistatusest samalaadse teo eest võimalik mõista karistust täiesti sanktsiooni alammääras nagu taotleb seda isik ise. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi määr, s.t 80 trahviühikut ehk 320 eurot, mis on ligikaudu 1/4 sanktsioonist ja jääb keskmise (150 trahviühikut) ja alammäära (3 trahviühikut) vahele, olles pigem alammäära lähedane, vastab L.A süü suurusele ning eri- ja üldpreventiivsetele eesmärkidele, mistõttu jätab kohus rahuldamata L.A kaebuse kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi määra vähendamiseks. Rahatrahvi tasumine ositi Kohtule esitatud kaebuses on L.A märkinud, et tema kalendrikuu sissetulek moodustub 167,40 euro suurusest pensionist ning ta oleks võimeline tasuma pool kalendrikuu sissetulekust ehk umbes 20 trahvühikut, kuid kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on võrdne tema kahe kuu sissetulekuga (kohtu tl 2). Kuivõrd kohus jätab kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi suuruse (80 trahviühikut ehk 320 eurot) muutmata ning isiku enda sõnul oleks talle 320 euro suuruse trahvi tasumine ühekorraga üle jõu käiv, siis peab kohus

§ 66

lg 2 alusel võimalikuks rahatrahvi tasumise võimaldamist ositi pikema aja jooksul. Sealjuures on ka kohtuväline menetleja nõustunud rahatrahvi tasumise ajatamisega ning ositi maksmise võimaldamisega (kohtu tl 17).

§ 66

lg 3 kohaselt võib ositi tasutava rahatrahvi täitmise tähtaeg olla kuni üks aasta. Kuigi karistuse kandmine ei peagi olema isikule mugav, leiab kohus siiski, et karistuse kandmine ei tohi isiku majanduslikku toimetulekut ka võimatuks muuta. Arvestades L.A väikest, kuid püsivat igakuist sissetulekut leiab kohus, et L.A’le mõistetud rahatrahvi tasumiseks võib määrata seaduses ettenähtud pikima perioodi, s.t ühe aasta. Seetõttu tuleb L.A’l tasuda temale mõistetud 320 euro suurune rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul tasub L.A 27 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 23 eurot. Siinkohal märgib kohus, et rahatrahvi võib tasuda ka kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui kohtu määratud 27 eurot. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiivandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiivandmetesse. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata L.A kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.2016. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,16,007151. Kohus tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse 29.07.2016. a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2316,16,007151

§ 218

lg 1 - § 251 järgi osaliselt, s.t väärteo kvalifikatsiooni ning karistuse kandmise viisi osas. Kohus tunnistab L.A süüdi

§ 218

lg 1 -

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning määrab, et 320 euro suurune rahatrahv tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t esimesel üheteistkümnel kuul 9 4-16-5971 igakuiselt 27 (kakskümmend seitse) eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 23 (kakskümmend kolm) eurot. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 10