← Eesti

1-16-5425/8

Obsah (8)§ 121§ 120§ 266§ 263§ 64§ 73§ 78§ 3312

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. juuli 2016.a, Võru kohtumaja Kriminaalasja nr 1-16-5425 (15286000177) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

§ 121

lg 2 p 2,

§ 120

lg 1,

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 263lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör R.

S. Süüdistatav I.E , isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kesk-eriharidus; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 02.11.2015.a. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada I.E

§ 121lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.E

§ 120lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada I.E

§ 266lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) kuu vangistust.

Süüdi tunnistada I.E

§ 263

lg 1 p 1 järgi ning karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista I.E-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust I.E suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui I.E ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

1.1 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada I.E kohtuotsuse jõustumisel. suhtes 1.2 KrMS § 3101 lg 1 ja Võlaõigusseaduse § 1055 lg 1 alusel kohaldada kannatanute K. H. xxxxxxxxxxx) ja M. E. K. isikuõiguste kaitseks I.E suhtes lähenemiskeeld tähtajaga 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud, mille kohaselt keelata I.E - suhelda K. H. M. E. K. nii otseselt, kui ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt); läheneda K. H. ja M. E. K. lähemale kui 20 (kahekümne) meetri kaugusele; viibida M. E. K. lasteaias xxxxxxxxxxx (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx); viibida K. H. M. E. K. elukohas (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); viibida eelpool nimetatud hoonetele lähemal kui 20 (kakskümmend) meetrit. K. H. M. E. K. juhuslikul kohtumisel on I.E kohustatud kannatanuid kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 20 (kahekümne) meetri kaugusele. Erandina lubada I.E otsene suhtlemine K. H. M. E. K. kohtumenetluste raames justiitsasutustes, kui menetlustoimingud seda nõuavad. Lähenemiskeeld kuulub täitmisele pööramisele kohtuotsuse jõustumisel. Selgitada I.E-le, et lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi. 2. Menetluskulud: Kr

MS §-de 175 lg 1 p 3, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista I.E-lt välja menetluskulu järgmiselt:   sundraha 645 eurot; ekspertiisi maksumus 1242 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et I.E on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1887 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 157,25 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või 2

(7)EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99916700053410 ning selgituse “I.E, otsus nr 1-16-5425, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 3. Asitõendid – CD-plaat, millel K. H. esitatud salvestis 26.05.2015.a; DVD-plaat, millel K. H. esitatud salvestised; CD-plaat M. P. edastatud failidega ja CD-plaat viie kõnesalvestisega - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus I.E süüdistatakse selles, et tema 22.03.2015 kella 09.30 ajal haaras xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris tüli käigus nende ühise aasta vanuse lapse juuresolekul elukaaslast K. H. ja tõmbas, tekitades talle valu; 5-10 minutit hiljem lõi xxxxxxxxx asuva maja ees K. H. kuklasse, tekitades talle valu ning tervisekahjustuse - punetuse ja turse juuksejuurte ümbruses kuklas põhjustades peavalud ja pinge kukla piirkonnas. Seega pani I.E toime lähisuhtes oleva isiku suhtes valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning kahjustas tema tervist, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse I.E selles et tema - ajavahemikus 21-24. detsember 2014 saatis K. H. korduvalt ähvardava sisuga telefonisõnumeid: „või sul pole aega ja tahad kolm päeva oma perega veeta. Siis teen nii et sul pole alates homsest pere, kellega koos aega veeta, siis saad muid toredaid üritusi korraldada oma pere mälestuseks“; „nüüd on sinu valetamisest kopp ees kõigil ja aeg on sulle koht kätte näidata libu!“, mistõttu kannatanu tundis ohtu enda ja oma pere elule ja tervisele; 3

(7)- 22.03.2015 kella 09.40 paiku ähvardas xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx asuva maja ees pärast kehalist väärkohtlemist K. H. lüüa, mistõttu kannatanu tundis ohtu oma elule; -
  1. mail 2015 helistas K. H. ning ähvardas, et „tulen täna, löön sulle rusikaga näkku“, mistõttu kannatanu tundis ohtu oma tervisele; -
  2. juunil 2015 helistas ja ähvardas K. H. sõnadega: „näitan uuesti sulle, mis on tõeline vägivald“; „kui järgmine kord kohtume, siis näitan sulle vägivalda“, „sa pole vägivallast veel aru saanud“, mistõttu kannatanu tundis ohtu oma tervisele; -
  3. juunil 2015 telefonikõnes E. H. ähvardas korduvalt, et „homme kell 10 tule vaatama, kuidas ma Su tütre tapan“; „homme ta saab oma karistuse kätte“, „tule vaatama, kuidas ta rusikaga näkku saab“, „homme jääd oma tütrest ilma“, mida viimane võttis kui ähvardust, et I.E lööb või tapab K. H. ; telefonivestluses K. H. I.E korduvalt : “sinu tapan ka ära „nahhui, kõik saate surma, sa saad surma, lits“, mistõttu K. H. tundis ohtu oma elu; -
  4. juunil 2015 telefonikõnes kannatanu ähvardas „sinu, litsi, tapan ära, raisk“, mistõttu K. H. tundis ohtu oma elule; Samuti ähvardas I.E K. H. M. A. tapmise ja vägivallaga: -
  5. mail 2015 helistas M. A. ja ähvardas, et peale kohtuistungit peab M. A. ettevaatlik olema, mistõttu viimane tundis ohtu oma elule ja tervisele; -
  6. juunil 2015 telefonivestluses M. A. ähvardas, et „kui ma Teid järgmine kord näen, siis teen Teid invaliidiks“, mistõttu kannatanu tundis ohtu oma tervisele; -
  7. mail 2015 helistas M. A. ja ähvardas, et „tulen ja otsin Sinu pere üles“, mistõttu kannatanutundis ohtu oma pere elule ja tervisele; Seega pani I.E korduvalt toime ähvardamise tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega, s.o pani toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse I.E selles, et tema

  1. aprillil
  2. a kella 11.30 ajal tungis valdaja tahte vastaselt ukse avamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse perekond H. elukohta. Seega pani I.E toime omavolilise sissetungi, s.o

§ 266lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse I.E selles, et tema 05. septembril 2015 kella 13 ajal lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mängutoas, s. o avalikus kohas, rusikaga K. H. , kes hoidis süles 1,5-aastast M. - E. K. , vastu nägu nii, et K. H. põrkas vastu last, tekitades löögiga mõlemale valu; seejärel, soovides kätte saada diktofoni, väänas M. P. kätt, mistõttu ka M. P. tundis füüsilist valu. Eelkirjeldatud käitumisega rikkus I.E Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani I.E toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.E-le karistuseks viis kuud vangistust.

§ 120

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.E-le karistuseks kuus kuud vangistust.

§ 2664

(7)lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.E-le karistuseks ühe kuud vangistust.

§ 263

lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus I.E-le karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, nõuab prokurör liitkaristuseks üks aasta ja kuus kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tema suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KrMS § 310 järgi kohaldada I.E-le lähenemiskeeld üheks aastaks ja kümneks kuuks, keelates tal suhelda K. H. M. E. K. nii otseselt kui ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jm), läheneda neile lähemale kui 20 meetri kaugusele. Juhuslikul kohtumisel K. H. M. E. K. on I.E kohustatud neid kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 20 meetri kaugusele. Erandina lubada otsene suhtlemine kohtumenetluste raames justiitsasutustes kui menetlustoimingud seda nõuavad. Samuti keelata I.E viibida K. H. M. E. K. elukohas (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning lasteaias „xxxxxxxxxxx“ (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx), kus käib M. E. K. , samuti viibida nimetatud hoonetele lähemal kui 20 meetrit. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel hüvitab süüdimõistetu süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud: kohtupsühhiaatria - kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 380 eurot, hääleekspertiisi maksumus 862 eurot ja sundraha 645 eurot, kokku summas 1887 eurot. I.E ja tema kaitsja taotlevad kohtult menetluskulude kandmise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. Prokurör on taotlusega nõustunud. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav I.E aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav I.E, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse I.E süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 2,

§ 120

lg 1,

§ 266

lg 2 p 1 ja

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht lähenemiskeelu osas 5

(7)Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3101 lg 1 kohaselt võib kohus kannatanu taotlusel võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades I.E-le inkrimineeritavaid kuritegusid kannatanute suhtes, tuleb kannatanute eraelu kaitseks kohaldada I.E suhtes lähenemiskeeldu ning keelata tal 1 aasta ja 10 kuu jooksul suhelda K. H. M. E. K. nii otseselt, kui ka kõigi sidepidamisvahendite kaudu (post, telefon, internet jt) ja läheneda neile lähemale kui 20 meetri kaugusele. Keelata I.E viibida M. E. K. lasteaias xxxxxxxxxxx (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning K. H. M. E. K. elukohas (asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ning viibida eelpool nimetatud hoonetele lähemal kui 20 meetrit. K. H. M. E. K. juhuslikul kohtumisel on I.E kohustatud kannatanuid kõnetamata viivitamatult eemalduma vähemalt 20 meetri kaugusele. Erandina lubada I.E otsene suhtlemine K. H. M. E. K. kohtumenetluste raames justiitsasutustes, kui menetlustoimingud seda nõuavad. Selgitada I.E-le, et lähenemiskeelu rikkumisel, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu korduv rikkumine on karistatav kuriteona

§ 3312järgi.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas I.E menetluskuluks on hääleekspertiisi maksumus 862 eurot ning kohtupsühhiaatria - kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi maksumus 380 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot (alates 1. jaanuarist 2016.a on kuupalga alammäär 430 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. I.E on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades süüdistatava sissetulekuid, käib I.E-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades I.E varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel 6

(7)süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 1887 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.