Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas R.G süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.07.2015 kella 22.10 ajal Harjumaal Sauel Kivipõllu 27 maja juures mootorsõidukit Mazda 626, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (0,76 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid ja põhjustas liiklusõnnetuse. Seega R.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
MS § 245 sätetest on abiprokurör Helen Kiviloo, süüdistatav R.G ja tema kaitsja Arina Liskmann – Getsu käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et R.G-le (R.G) taotleb abiprokurör kohtus
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 13.10 eurot, mõistes süüdistatavale rahalise karistuse 1965 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend viis) eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2015-11.07.2015, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 144 päevamäära ulatuses, s.o 1886.40 (üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot, mis tasuda
lg 1, 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, s.o mitte vähem kui 157.20 eurot kuus.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusenanõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub R.G temale
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub R.G-lt (R.G) KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb R.G-lt (R.G) välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 48 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315,
lg 1, § 66 lg 1,3 kohus: otsustas Süüdi tunnistada R.G
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 13.10 eurot s.o 1965.00 eurot.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2015-11.07.2015, s.o 2 (kaks)päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab 3 rahalise karistuse päevamäära, mõistes lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks rahalise karistuse 144 päevamäära ulatuses, s.o 1886.40 eurot. Vastavalt
lg 1, 3 määrata rahalise karistus tasumisele ositi kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiselt 157.20 eurot.
Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on R.G kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Menetluskulud 2 Välja mõista R.G-lt (R.G) 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 48 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse R.G-le (R.G) e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.