, § 56; ning VTMS § 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.G väärteoasjas nr 4-19-6333 [2500,19,000251] Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 7 (seitse) ööpäeva. Kohustada A.G ilmuma 18.02.2020.a kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18, Pärnu linn. Kohtuotsus saata täitmiseks A.G-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.01.2020.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 15.01.2020.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 31.01.2020.a. Asjaolud ja menetluskäik 24.11.2019.a on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt 24.11.2018.a kell 02.42 juhtis A.G X x linnas x mnt x km mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. A.G rikkus Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 18.12.2019.a edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks A.G väärteoasja nr 2500,19,000251 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles A.G süüdi mõistmist LS § 201 lg 2 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ja määrata 15 ööpäeva aresti. Kohtuistungil A.G tunnistas end süüdi. Menetlusalune isik selgitab, et juhilube ei olnud, kunagi ei ole olnud ka. Kuu aega enne oli samalaadne rikkumine, menetlusalusel isikul on 3 last, vaja on liikuda. Menetlusalune isik käib tööl, tal on 3 last, tahab teha ÜKT-d. Tahab ka lube teha. Edasi enam ei sõida. Kahetseb oma tegu. Kohtuistungil kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata A.G-le 15 päeva aresti. Kohtuväline menetleja selgitas, et menetlusalust isikut A.G on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata juhtimisõigust kriminaalkorras katseajaga, isik ei ole sellest järeldusi teinud.
järgi (Karistusregistri väljavõtte kohaselt sai käitumiskontrolliga tingimisi karistus täidetud 21.09.2017, Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 alusel kustutatakse antud karistusandmed registrist kui tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seega on konkreetne Karistusregistri kanne kehtiv) ning üks kehtiv väärteokaristust LS § 201 lg 2 järgi. Liiklusregistri päringust nähtub, et isikul juhtimisõigus ei kehti.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.
sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.
lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le 91. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimisejuhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohus leiab, et A.G on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Varasem juhtimiselt kõrvaldamine nähtub 06.10.2019 juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ja konkreetse väärteoasja nr 2670,19,006005 otsusest. Kohus leiab, et A.G süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis.
Kohus leiab, et A.G pani toime süüteo kavatsetult.
lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Menetlusalune isik oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli A.G teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus ning et tal ei ole vastavat õigust ka kunagi olnud, kuid vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega A.G seadis oma eesmärgiks ja teadis, et ta teostab 3 sõidukit juhtima asudes süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kohus leiab, et A.G süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.
kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on teo toimepanemise osas kahetsuse väljendamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni maksimaalmääraga võrrelduna ca ¼ määras, milleks on arest 7 päeva. Isikule tuleb määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada A.G hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga 7 päeva. A.G on viimati karistatud LS § 201 lg 2 järgi 29.10.2019 rahatrahviga. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui kuu aega pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. Samuti omab A.G muuhulgas ka kehtivat kriminaalkaristust
See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasematest karistustest endale mingeid järeldusi teinud. Kõik eeltoodu viitab üheselt sellele, et A.G puhul on tegemist isikuga, kes hoolimata juhtimisõiguse mitte omamisest, kasutab transpordivahendina ühest kohast teise liikumiseks autot, kuna nii on viimase ja tema pere jaoks mugavam. Ilmselgelt ei ole seega A.G varasemalt mõistetud väärteokaristus rahatrahvi näol ja isegi kriminaalkorras mõistetud karistus, korrigeerinud tema hoiakuid õiguskuulekuse suunas, s.o hoolimata mõistetud karistustest on A.G jätkuvalt olnud veendumusel, et ta on igati õigustatud sõiduautoga liikluses osalema. Seetõttu ei ole võimalik A.G suhtes mõistetud aresti asendada ka üldkasuliku töö tundidega, kuna üldkasulik töö, kui olemuselt kergem karistus, ei tooks kaasa soovitud tulemusi – A.G edasist sõiduki mitte juhtimist ja liikluses osalemist. Varem ei ole A.G-le karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Kohus hindab A.G süü vähemalt keskmiseks, kuid arvestades, et tegemist on esmase aresti mõistmisega isikule ning isik on väljendanud teo toimepanemise suhtes kahetsust, on põhjendatud aresti mõistmine väiksemas määras kui sanktsiooni keskmises ulatuses. Pannes toime järjekordse samaliigilise süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on ka avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda sh töökohalt ja lastest eemaloleku jms näol. Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikut korduval mootorsõiduki juhtimisel arestiga. 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.