1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 28.jaanuaril 2011 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-10-1867 (2440,10,003346) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi

§ 132

p1 133-135 kohus vanemväärteomenetleja OTSUSTAS: 1 2 Jätta P.P kaebus Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 18.05.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2440,10,003346 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv tasuda edasikaebamisetähtaja ( s.o 30 päeva) jooksul Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Swedbankis märkides kohustusliku viitenumbri

1. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 04.02.2011 Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 25.02.2011 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk 29.03.2011 ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 30.04.2010 koostas politseinik Vivian Poolak P.P-le väärteoprotokolli AB1142011 fakti kohta, et 30.04.2010 kell 13.18 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Tammiku aleviku tammiku 8 asuva maja juures juhtis P.P mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h, kiirusega 80 km/h pluss-miinus 3 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra, millega rikkus LE § 124 p
2. Samuti juhtis P.P sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis, rikkudes sellega LE § 70 p 2 sätestatut. P.P tegu kvalifitseeriti LS § 74-22 lg 2 ning LKindlS § 66-1 lg 1 järgi. 18.05.2010 tehtud kohtuvälise menetleja otsusega tunnistati P.P süüdi LS § 74-22 lg 2 ja LKindlS § 66-1 lg 1 järgi ettenähtud väärtegude toimepanemises ka karistati rahatrahviga summas 3420 krooni ning juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuväline menetlejha leidis, et isiku osavõtt väärteost on tõendatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning tunnistaja ütlustega. 2 3 KAEBUSE SISU JA SELLE PÕHJENDUSED Kaebaja leidis, et talle süüksarvatud väärteo toimepanemine ei ole usaldusväärselt tõendatud, sest kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja väärteoprotokoll ei oma õiguslikku tähendust, kunanende koostamisel ei osalenud tõlk ja kaitsja, mille osalemine oli nende toimingute läbiviimisel kohustuslik kaebaja riigi keele mittevaldamise tõttu. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud 18.05.2010 otsus on seaduslik, tugineb usaldusväärsetele tõenditele ja tühistamisele ei kuulu. Süütõenditeks on kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused. Kaebaja leidis, et ta ei ole kiiruse ületamist toime pannud, selle kohta ei ole ühtegi tõendit. Kaebaja viitas asjaolule, et kohtuistungil antud tunnistaja ütlustest nähtub, et teel sõitis politseiautole vastutulev sõiduk, seega mõõdetud kiirus saaks olla selle sõiduki oma. UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik andis ütlusi, et 30.04.2010 sõitis ta väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas, Tammiku teed, Tartu mnt ehl Jõhvi suunas. Tema kiirus oli lubatud, ta ei ületanud lubatut.. Tammiku teel ei näinud ta ühtegi politseiauto. Tammiku teel umbes 600-500 m enne ristmikku sõitis temast mööda üks tumeda värvi sõiduk, Toyota või Ford. Ristmikul hakks ta sooritada vasakpööret ja nägi, et tema järgi sõidab politseiauto, ta peatus. Talle esitati süüdistus, et ta ületas kiirust. Näidatu radari näitu. Talle ei ole teada, kelle see kiirus on, sest radar ei näita mõõtmise kelleaega ega kohta.. See oli mõõdetud teise sõiduki kiirus, ja võib olla poolt tundi tagasi. LKindlS õ 66-1 lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise toimepanemist menetlusdalune isik ei eita, sõidukil tõesti ei olnud kindlustuspoliisi. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja I. Š. andis kohtuistungil ütlusi, et 30.04.2010 oli ta kutsutud sündmuskohale Tammiku ristmikule, tegenist oli väärteoga. Ta pidi isikule tõlkima dokumente, vist mitu protokollle. Praegu ta ei mäleta, millised need konkreetsed protokollid olid, kuid ta andis protokollidele oma allkirja, et ta tõlkis isikule protokollide sisu. Isikule oli kutsutud kiirabi. Peale seda kui arstude töö oli tehtud, hakkas ta isikule dokumendid tõkima. Isik väitis, et talle tehakse liiga, pani kätega kõrvad kinni, ei soovinud kuulata ja lõpuks istus kiirabi autosse ja pani ennast peiti jope alla. 3 4 Kohtuistungil tunnisajana ülekuulatud J. M. andis ütlusi, et tema ja teine politseinik teostasid liiklusjärelevalvet Tammiku teel. Politseipatrull auto seisis spordihoone juures sunnatud Tartu mnt ehk Jõhvi poole. Kiirusemõõteseadmele oli seatud režiim eemalduvate sõidukite kiiruse mõõtmibe, patrullauto paigal seistes. Jõhvi suunas sõitis visuaalselt luibatust suurema kirusega menetleuse isiku auto, kelle kiirust asuto mõõtma. Mõõtmise tehiolude kohta koostati vastav protokoll. Vastutulevaid sõidukeid mõõtmise ajal ei olnud. Menetlusaluse isiku sõiduki eest sõitis Jõhvi poole muu sõiduk, selle kiirust ei olnud fikseeritud. Autod ei liikunud kolonnis, menetlusaluse isiku sõiduk liikus üksinda. Menetlusualune isik eitas oma rikkumist, väitis, et see ei saa olla tema sõiduki kiirus. Isik nõudis endale tõlki, tõlk kutsuti kohale. Isik tutvus oma õigustega, andis selle kohta allkirja, kuid ei andnud ütlusi, ega andnud allkirja väärteoprotokolli kättesaamise kohta. Samuti ei teinud ta märkusi kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile ega andnud sellele oma allkirja. Kiiruse mõõteseadme kasutamise protokolölist lk 8 nähtub, et 30.04.2010 kell 13.18 kiirusemõõteseadmega Stalker, millel on taatlustunnistus, oli mõõdetud V. gerassimovi juhitud sõiduki .xxx xxx kiirus. Seade oli testitud viimatu kell 12.50, on töökorras. Mõõtmine toimus heal nähtavusel, valgeajal, ilm sademeteta,teekate kuiv. Patrull auto asukohaks märgitud kõrvalteel. Mõõtmine ja kiiruse fikseerimine toimus menetlusaluse isiku sõiduki asukohal Tammiku 8 asuva maja juures. Valitud mõõtmise režiim – paigal seistes, eemaldumine politseiautost. Auto liikus üksinda. Kiirus oli mõõdetud umbes 5 sekundi kestel. Seadme lugem on 80 km/h. Laienmääramatus on 3 km/h. Ületamine vähemalt 27 km/h. Juhile on näitu tutvustatuid. Tunnistajana on kaasatud J. M.. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

§ 133p 1-9 näeb ette millised küsimused selgitab kohus kaebuse lahendamisel.

Kohus ei tuvastanud kohtuliku arutamise käigus ühtegi asjaolu, mis välistaks väärteomenetlust. Kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega leiab kohus tõendatuks, et 30.04.2010 kell 13.18 Ida-Virumaal Jõhvi vallas Tammiku aleviku tammiku 8 asuva maja juures juhtis P.P mootorsõidukit asulasisesel teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h, kiirusega 80 km/h pluss-miinus 3 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 27 km/h võrra, millega rikkus LE § 124 p

1. Samuti juhtis P.P sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustuse poliis, rikkudes sellega LS § 16 lg 1, LKindlS § 1 ja 4 lg 1 sätestatut. P.P egu on õigesti kvalifitseeriti LS § 74-22 lg 2 ning LKindlS § 66-1 lg 1 järgi. 4 5 Liikluseeskiri §
2. Suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; Liikluskindslustuse seaduse § 1 nähtub, et liikluskiondlustus on kohustuslik ja § 4 lg 1 kohaselt: „Leping tuleb sõlmida mootorsõiduki ja selle haagise (edaspidi sõiduk) suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris (edaspidi ). Liiklusseadus §
3. Sõiduki kindlustamiskohustus

§ 19lg 1 p 1).

Sellest tulenevalt kohtuvälisel mentlejal on kohustus tagada olukord, et menetlusalisele isikule peab olema kas kirjalikul (näiteks väärteoprotokolliga tutvumine) või suulisel viisil (kohtuväline menetleja suuliselt selgitab menetlusalusele isikulem milles seisneb tema rikkumine ja mille alusel on selline tegu karistatav) teatavaks ja selgeks tehtud isikule esitatud süüdistuse sisu. Menetlsualune isik andis kohtuistungil ütlusi, et politseinik selgitas, et talle heidetakse ette kiiruse ületamine, radari näit oli näidatud. Kohus on arvamusel, et kohtuväline menetlejha ei ole väärteomenetlusõoguse norme rikkunud, vastupidi kohustus tagada isikule, et ta saaks teada millest väärteoasja tema suhtes menetletakse, oli piisavalt täidetud juba menetluse algfaasil. Kohus leiab, et ekslik on menetlusaluse isiku seisukoht, et kaitsja abi ei olnud talle tagatud.

§ 19

lg 2 selgitab, milles seisneb isiku õigus kaitsja abile- isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta vähemalt alates kinnipidamisest või esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja J. M. ütlustest nähtub, et isikul oli täielik võimalus võtta ühendust telefonitsi talle õigusabi osutava isikuga. Menetlusalune isik ise selgitas kohtuistungil, et ta eelistas helistada siiski ühele tuttavale. Ekslik on menetlusaluse isiku seisukoht, et väärteoprotokolli koostamine ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostamine nõuab kohustuslikus korras tõlgi ja kaitsja osavõttu.

§ 70lg 1 sätestab, et väärteoprotokoll antakse kätte isikule allkirja vastu.

Väärteoprotokoll ei ole tõend, mis tekkib isiku osalemisel menetlustoimingu tulemina, väärteoprotokollil on süüdistusakti tähendus.

ei näe ette väärteoprotokolli tõlkimist keelde, mida valdab menetlusalune isik. Menetluse keel on eesti keel. Samuti ei näe seadus ette, et kohtuvälisel menetlejal oleks kohustus menetlusalusele isikule väärteoprotokolli tutvustama. Kaitsja osavõtt ei ole väärteomenetlemises kohustuslik ja kohtuvälisel menetlejal ei ole kohustust määrata isikule kaitsja. Tõlk osaleb väärteomenetluses

§ 24alusel ja seda kriminaalmenetluses sätestatud korral. Kr

MS § 10 lg 2 sätestab, et menetlusosalisele, kes ei valda eesti keel, tagatakse tõlgi abi. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on tõlgi tagamise kohustus olnud täidetud, kui kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga tutvumisele kutsuti kohale koosseisuline tõlk, kes sündmuskohal viibides on 8 9 alustanud dokumendi suulist tõlkimist, mille kohta on nimetatud protokollile vastav märge tehtud. Kohus leiab, et antud väärteoasja menetlemisel on kohtuväline menetleja järginud väärteomenetlusõiguse norme. Kohus leiab, et P.P pani väärteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja soovib või vähemalt möönab seda. Sõites asulasisesel tee kiirusega vähemalt 77 km/h, oli P.P teadlik, et rikub kiirusepiirangut, liikudes edasi sama kiirusega möönas ta rikkumise esinemist ja jätkas seda. Kohus ei tuvastanud P.P süüd välistavalid asjaolusid KarS-u

1. peatüki
2. jao tähenduses. KARISTUS Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistati P.P KarS § 63 kohaldamisega ühise teo eest, mis vastas tegelikult kahele väärteokooosseisule. Ta juhtis mootirsõidukit ületades kiirus ja juhtimisel ei olnud sõidukil kohustuslikku kindlustuspoliisi. Kars § 63 kohaldamisega määrati isikule karistus raskeima sanktsiooni järgi ehk LS § 74-22 lg 2 alusel. Kohus leiab, et KarS § 63 kohaldamine on põhjendatud, sest tegemist tõesti ühise teoga – auto juhtimisega, mille juures ületati kiirust, mis on eraldi väärtegu LS § 74-22 alusel, ning puudus kohustuslik liiklukindlustuspoliis, mis on väärtegu LKindlS § 66-1 lg 1 alusel. P.P-le on määratud LS § 74-22 lg 2 alusel karistusena rahatrahv 57 trahviühikut ehk 3420 krooni ja lisakaristusema LS § 74-22 lg 4 kohaselt juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. LS § 74-22 lg 2 kohaselt võib väärteo eest määrata põhikaristusena rahatrahvi kuni 6000 krooni või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtub, et P.P-le on määratud rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. LS § 74-22: … 9 10 Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätestatust. Arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. Viimasest lausest tuleneb, et karistamine on tegupõhine. Lubatust kiirema kiirusega sõitmine ehk lubatud kiiruse ületamine on ohudelikt. Selle teo kergem väärteokoosseis on ette nähtud LS § 74-22 lg 1 järgi - kiiruse ületamine kuni 20 km/t, mis näeb ette ka kergema karistuse. Sõites kiiruse ületamisega vähemalt 77 km/h asulasisesel teel, kus lubatud kiirus on 50 km/h ohustas P.P oma teoga asula jalakäijate ja teiste liiklejate turvalisust. P.P on ka varem karistatud tõsiste liiklusalaste süütegude eestmootorsõiduki juhtimine joobeseisundis nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Samuti on ta korduvalt karistatud auto juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Kiiruse reziimi ületamise eest on ta varem karistatud korduvalt, viimati detsembris 2006 rahatrahviga summas 3000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetlemise ega kohtuliku arutamise käigus ei ole P.P vastutust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sanktsiooni keskmisest määrast veidi suuremas määras rahatrahvi määramine on kooskõlas karistuse määramise ja mõistmise põhimõtetega ja õiglane. Kohus leiab, et lisakaristuse määramine, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks on põhjendatud, sest Karistusregistrist nähtub, et varasemad rahatrahvid ja isegi kriminaalkaristused liikluslaste kuritegude eest ei ole P.P-le piisavat mõju avaldanud. Enamik rahatrahvidest on tasumata ja otsuste täitmine on aegunud. Trahv kui karistus ei mõjuta teda niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristuse määramine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol on isiku suhtes varem kohadatud juba 3 korral. Ainult põhikaristuse kohaldamist rahatrahvi näol P.P puhul enam ei piisa. Lisakaristuse määr - 1 kuu on vastavalt LS §-le 74-22 lg 4 valitud vägagi mõõdukalt– alamääras. Kohus märgib, et sellise mõõduka lisakaristuse määra kohaldamine võib olla põhjendatud arvestades isiku terviseseisundit- menetlusaluse isiku sõnulö tal on kõrge vererõhk ja ta on üle elanud mitu infarkti. Samas kohus märgib, et isik ise ohustab oma tervust kui tarvitab alkoholi karistusregister näitab, et ta ise seab oma tervise ohtu tarvitades alkoholi ja juhtides sellises seisundis sõidukit. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast kuna juhtimisõiguse äravõtmine on lühiajaline ja minimaalne, ükskuu, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Järelikult, nimetatud lisakaristuse kohaldamise 10 11 puhul pole tegemist sellise meetmega, mis põhjendamatuid kannatusi. tekitaks isikule ilmseid ja KOHTU MEETMED P.P kaebus tuleb jätta rahuldamata ja tema suhtes kohtuvälise menetleja Ida Politseiprefektuuri vanemväärteomenetleja Meelis Kaev poolt tehtud 18.05.2010 otsus väärteoasjas 2440,10,003346 muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu 11