1-11-12667/311

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-12667 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. novembri 2016 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aigar Rihe (isikukood 39108080272), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. novembri 2016 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Aigar Rihe kannab Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu 10.09.2012 otsuse alusel, millega teda karistati KarS § 200 lg 2 p 7 järgi 3 aasta ja § 113 järgi 6 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg-t 1 kohaldades mõistis kohus tema liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel, moodustades liitkaristuse kogumis Viru Maakohtu 20.10.2011 otsusega, jäi A. Rihe kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat vangistust. Tema karistusaeg algas 17.07.2011 ja lõpeb 17.07.
8. Viru Maakohus 28.11.2016 määrusega jättis A. Rihe tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Kohus pidas küll positiivseks kinnipeetava osalemist vangla tööhõives ja erinevates programmides ning vabaduses temal elukoha olemasolu ja emalt ning kasuisalt abi saamise võimaluse, kuid leidis, et need asjaolud ei ole tema vabastamiseks piisavad. A. Rihe vabastamise välistavad teave tema korduvatest karistamistest, kuritegude raskusest ja distsiplinaarkaristustest. 2.1 Täpsemalt nimetas kohus, et A. Rihet on kriminaalkorras karistatud 6 korral. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Varem on teda karistatud süütamise, varguste ning võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest. Käesoleval hetkel kannab A. Rihe karistust röövimise eest, mis oli sooritatud grupis ning tahtliku tapmise eest. Tema kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, lisandunud on vägivaldsus, soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja grupi mõju. Väärteokorras on isikut karistatud korduvalt. Seega ei ole varasemad karistused süüdimõistetu puhul eesmärki täitnud. Usutav ei ole, et A. Rihe hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kuivõrd kinnipeetav on varasemalt kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid rikkunud, ei oleks kriminaalhooldusega seotud piirangud tema seaduskuulekusele suunamiseks piisavad. Võimaluse tekkimisel eiraks ta ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Seda, et A. Rihe ei ole motiveeritudki oma käitumist õiguskuulekamaks muutma järeldas kohus selle põhjal, et kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, s.o ta ei ole ka vangistuses suutnud reegleid järgida. Veel leidis maakohus, et A. Rihe ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud.
9. Kohtumääruse peale esitas määruskaebuse A. Rihe, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist. 3.1 A. Rihe selgitab kõigepealt, et praegu on tal võimalik asuda elama oma ema juurde, kuid kui ta vabaneb karistusaja lõpus, siis ei ole ema enam nõus teda majutama. Seega jääks ta kodutuks ning tema olukord halveneks katastroofiliselt. Samuti oleks tal käesoleval ajal vabanedes võimalus kriminaalhooldaja abile. 3.2 Edasi leiab A. Rihe, et asjakohane ei ole kohtu viide tema kuriteo raskusele. Viru Maakohus karistas teda seaduse järgi, arvestades seejuures võimalusega, et ta võib ennetähtaegselt vabaneda. Enne tähtaega vanglast vabanemise kord ei ole seejuures aga piisavalt selgelt reguleeritud. Nimelt peaksid inimesele olema antud selged suunised, millal on tal võimalus vabaks saada. 3.3 A. Rihe märgib sedagi, et vangistuse eesmärk on isikute suunamine õiguskuulekale teele. Selle küsimusega tegeleb riik läbi vangla ja kriminaalhoolduse. A. Rihe leiab, et kriminaalhooldusele määramine ongi üks tema õigusi, s.o ta peab saama eeldada, et riik aitab teda läbi kriminaalhoolduse tagasi ühiskonda. 3.4 Viimaseks leiab A. Rihe, et ta on oma karistusest ära kandnud 95%, ta soovib 5% kanda kergemaliigiliselt ning arvestades tema kuritegu, oleks see proportsionaalne. Ta kahetseb tehtut ning ränk koorem jääb tema õlgadele kogu eluks. Ka see on inimese jaoks karm karistus, karmim kui ükski kohtuotsus eales olla saab. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Määruskaebuste läbivaatamise ning kohtutoimiku materjalidega tutvumise järel asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohus on põhjendatult jätnud A. Rihe tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata. Edasikaebus jääb seega täielikult tagajärjetuks.
11. Apellatsioonikohus leiab nimelt, et vaidlustatud kohtulahendis on maakohus piisavalt põhistanud, miks ei saa A. Rihe karistuse eesmärki lugeda täidetuks juba praeguseks ajaks, s.o mille tõttu puudub kindlus selles, et kinnipeetav suudab käituda edasiselt seaduskuulekalt. Kolleegium esimese kohtuastme vastavate argumentidega täielikult ka nõustub. Taoline negatiivne prognoos põhineb selgelt teabel sellest, et A. Rihe on jätkanud kuritegelikku käitumist vaatamata korduvatele karistamistele, tema kuriteod on muutunud raskemaks (päädides teise inimese tapmisega) ning isegi vanglas ei ole ta suutnud sealset korda rikkumisteta järgida. Ka Viru Vanglas läbi viidud riskihindamise tulemuste kohaselt on A. Rihe uue kuriteo risk järgneva kahe aasta jooksul suur, s.o üldise korduva kuriteo puhul 68% ja vägivaldse osas 54%. Vangla on hinnanud kinnipeetava kõrgohtlikuks avalikkusele ja leidnud, et ohustatud on ühiskond tervikuna. 2 2
12. Määruskaebuse väited ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Nimelt ei sisenda kinnipeetava argumendid usku sellesse, et tema kuritegelik käitumine enam ei kordu. Süüdimõistetu vabastamist aga seetõttu, et tema võimalused vabaduses on praeguselt paremad kui kogu karistusaja ärakandmise järel, kriminaalkolleegium võimalikuks ei pea. Seejuures ei hakka apellatsioonikohus käsitlema A. Rihe arvamust, mille kohaselt ei ole kinnipeetavate tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamise kord seaduse tasandil piisavalt üksikasjalikult reguleeritud. Nimetatud korda reguleerib KarS § 76, mis sätestab ennetähtaegse vabastamise nii formaalsed kui materiaalsed alused ning sellest kohtud ka juhinduvad.
13. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus 3 /allkiri/ Mati Kartau