← Eesti

1-15-8570/8

1-15-8570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2015. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-8570 (kohtueelses menetluses 15231601

§ 25

lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Abiprokurör Veera Kremez Tõlk Anneli Helmann Süüdistatav I.B isikukood: XXX, kodakondsuseta, emakeel: vene keel, keskharidus, ei tööta, elukoht: ilma kindla elukohata, ööbib XXX, kehtivaid kriminaalkaristusi 8 ja väärteokaristusi 21, tõkendit ei ole kohaldatud, kinni peetud 16.10.

  1. a kell 08:
  2. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 256'1, § 256'4 lg 4, § 256'5 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 311, § 313, § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas:
  3. Tunnistada I.B (i.k. XXX) KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes I.B ’ile vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 lausel arvata I.B’i karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust lugeda alates 16.10.
  2. a, mil I.B peeti kahtlustatavana kinni.
  3. KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada I.B ’i suhtes tõkendit vahistamine kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni.
  4. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista I.B’ilt 1-15-8570 riigituludesse menetluskuludena: • kaitsjatasu summas 144 eurot ja • sundraha summas 292,50 eurot.
  5. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb I.B ’il tasuda menetluskulud kokku summas 436,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesed 11 kuud igakuiselt 36,40 eurot viimasel kuul 36,10 eurot. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS I.B ´i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt korduvalt toime pannud vargusi (teda on korduvalt karistatud KarS § 199 alusel, viimati karistatud Harju Maakohtu 06.01.2015 otsusega KarS §

§ 25lg 2 järgi 04.01.2015 toimepandud varguse katse eest, 03.08.2015 karistati teda Kar

S § 218 lg 1 alusel 13.07.2015 toimepandud varguse eest, viimase karistuse kandmiselt vabanes 04.01.2015), jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti, 16.10.2015, viibides kella 08:34 paiku aadressil Kari 3, Tallinn asuvas Grossi Toidukaubad kaupluse müügisaalis, võttes sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil OG Elekta AS-le kuuluvat kaupa, nimelt: neli pakki hakklihamaitseainet maksumusega 3,64 eurot/pakk, kogumaksumusega 14,56 eurot, möödus kassadest ja väljus kauplusest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna vahetult pärast väljumist kauplusest ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Oma sellise tegevusega I.B isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning tegi kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks, pani toime süstemaatilise varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS §

§ 25lg 2 järgi.

KOHTU PÕHJENDUSED 17.10.2015. a toimus käesolevas kriminaalasjas kohtuistung. Kuivõrd kohus lahendab I.B ’i kriminaalasja lühimenetluses (kiirmenetluse korras), võib kohus kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi: KrMS) § 233 lg 1 kohaselt tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Kuriteokoosseis I.B’ile on esitatud süüdistus KarS §

§ 25lg 2 järgi ehk süstemaatilise varguse katses.

Seetõttu analüüsib kohus I.B ’i poolt toimepandud tegu edasi süstemaatilise varguse katse koosseisu skeemi järgi. 2

(9)1-15-8570 AS OG Elektra avalduse (tl 2) kohaselt varastas 16.10.
  1. a kell 08:54 heledas jopes meesterahvas 4 hakklihamaitseainet kogusummas 14,56 eurot. Isik tabati teolt ning kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja XXXülekuulamise protokollist (tl 3-6) nähtub, et ta töötab OÜ Elektra Grossi kaupluses transporditöölisena. Tunnistaja ütluste (tl 6) kohaselt sisenes 16.10.
  2. a kell 08:30 Grossi kauplusse aadressil Kari 3 noormees, kellel oli seljas helesinine jope hallide vahetükkidega ning jalas helesinised teksapüksid. Noormees läks maitseainete osakonda ja võttis 4 pakki maitseaineid, mis ta pani jope alla. Tunnistaja pidas noormehe kinni kell 08:34 kui viimane ületas kassajoone kauba eest maksmata ja väljus kauplusest. Kaup tagastati kauplusele ja materiaalset kahju ei tekkinud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 11) kohaselt peeti 16.10.
  3. a kell 08:34 aadressil Kari 3 Tallinn kinni I.B seoses AS OG Elektra kaupluses toimunud 4 hakklihamaitseaine vargusega. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli lisaks olevast isiku ja asjade läbivaatuse protokollist (tl 12) nähtub, et I.B ’il oli kinnipidamise ajal seljas hallikas-sinine jope, sinised teksad ning jalas tumedad vabaaja jalatsid. Seega kinnitab ka I.B’i riiete kirjeldus, et tema oli noormees, kelle tunnistaja XXXAS OG Elektra Grossi kaupluses 16.10.
  4. a kell 08:34 kinni pidas. Kinnipidamisega samal päeva toimunud ülekuulamisel (tl 13-14) on I.B tunnistanud varguse katse toimepanemist. Ülekuulamisel selgitas I.B, et 16.10.
  5. a kella 8 ja 9 vahel läks ta Grossi poodi, mis asub Tallinnas Kari tänaval. Kaupluses võttis ta müügisaalist neli suurt purki hakklihamaitseainet ja pani need endale põue. Seejärel väljus poest jättes maitseainete eest tasumata, kuid ta peeti kauplusetöötaja poolt kinni ja peale seda toimetati ta politseijaoskonda. I.B lisas, et tal oli kaasas veel kardemoni ja piparkoogimaitseained, mis ta oli ostnud Balti jaama turult allahinnatud kauba kioskist, et need pärast edasi müüa. Isiku ja asjade läbivaatuse protokolli kohaselt oli tal kaasas veel 5 purki erinevaid maitseaineid ja 3 piparkoogimaitseainet (tl 12). Kohtuistungil lisas I.B , et võetud hakklihamaitseaine oli mõeldud samuti müügiks (tl 61). Seega toimunud sündmuse osas, s.t millal, kus ja mida püüdis I.B õigusvastaselt võtta ning kuidas ta kinni peeti, kattuvad nii tunnistaja kui ka süüdistatava ütlused. Eeltoodud tõenditest nähtuvale tuginedes leiab kohus, et I.B ’i teoplaan oli võtta AS-le OG Elektra kuuluvast Grossi kauplusest maitseaineid, panna need endale jope põue peitu ning väljuda kauplusest kauba eest tasumata. Sealjuures on kohus seisukohal, et I.B tegutses kavatsetusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Nimetatud paragrahv sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Tunnistaja ütlustest nähtub, et I.B oli kaupluses kokku 4 minutit. Niivõrd lühike aeg viitab kohtu hinnangul sellele, et I.B’il oli juba enne kauplusse sisenemist plaan varastada maitseaineid. Sellele viitab ka asjaolu, et tema kinnipidamisel leiti tema juurest veel hulgaliselt erinevaid maitseaineid – 5 purki erinevaid maitseaineid ja 3 piparkoogimaitseainet. Sealjuures nähtub viimasest tema suhtes koostatud kohtuotsusest, et 04.01.
  6. a pani ta toime samuti varguse katse püüdes Balti jaama Selverist varastada 3 pakki purustatud musta pipart (tl 26-27). Viimasest väärteoprotokollist nähtub aga, et ta püüdis 13.10.
  7. a varastada Toompuiestee 37 asuvast Selveri kauplusest 2 purki kivisoola ja 2 purki Tellicherry pipiart (tl 50-15). Seega on I.B n-ö spetsialiseerunud maitseainete varastamisele. Hakklihamaitseainete panemisest enda jope alla nähtub samuti I.B’i soov kaupu varjata, et tal oleks lihtsalt kauplusest väljuda ilma, et keegi märkaks, et ta on maksmata kaupa kauplusest kaasa võtnud. 3
(9)1-15-8570 Lisaks eelnevale on I.B täiesti teadlik ka asjaolust, et teda on väärteokorras 03.08.
  1. a karistatud varguse katse toimepanemise eest 13.07.
  2. a ning 14.10.
  3. a on tema suhtes koostatud väärteoprotokoll seoses 13.10.
  4. a kuupäeval toimepandud varguse katsega (tl 50-54). Arvestades, et I.B’i on korduvalt (kehtivaid karistusi on tal 8) karistatud ka kriminaalkorras süstemaatiliselt toime pandud varguste või varguse katsete eest (tl 15-16), siis teab ta ka seda, milline tegevus tood endaga kaasa teo kvalifitseerimise kuriteona KarS § 199 lg 2 p 9 või KarS §

§ 25lg 2 mõttes.

Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et I.B on teadlik süstemaatilise varguse (ja varguse katse) koosseisust ning ta teab, milline tegevus nimetatud koosseisule vastab. Seega oli ta teadlik ka sellest, et kui ta niivõrd lühikese ajavahemiku jooksul (s.t 13.07.2015. a kuni 16.10.2015.

  1. a)peale 04.05.2015. a vanglast karistuse kandmiselt vabanemist süstemaatiliselt toimepandud varguse katse eest (04.01.2015.
  2. a)paneb järjestikku toime kaks varguse katset ja talle heidetakse ette veel ka kolmandat (13.10.2015. a episood), siis kvalifitseeritakse tema tegu KarS §

§ 25lg 2 järgi ehk ta paneb uuesti toime kuriteo.

Eelnevalt väljatoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.B asus vahetult varguse koosseisu täitmisele. Nimelt murdis I.B hakklihamaitseainete omaniku (AS OG Elektra) valduse nendele, võttes maitseained ja pannes need enda jope alla peitu ning suundudes seejärel toodete eest kassas maksmata kauplusest välja. I.B ei jõudnud aga enda valdust võetud kaupadele kehtestada, sest ta peeti vahetule peale kauplusest väljumist kaupluse transporditöölise poolt kinni. Seetõttu ei olnud I.B’il võimalust sündmuskohalt lahkuda ja vabalt vallata ja käsutada (s.t maha müüa) võetud maitseaineid. Seega on tõendamist leidnud, et I.B täitis varguse katse koosseisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-87-08 p-s 10 märkinud süstemaatilise varguse kohta järgmist: Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need varguse teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Sealjuures peavad need vargused olema omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Hilisemas lahendis nr 3-1-1-66-13 on Riigikohtu kriminaalkolleegium jäänud eeltoodud seisukoha juurde. Kuivõrd I.B püüdis 16.10.2015. a varastada kokku 4 maitseainepurki koguväärtusega 14,56 eurot (tl 2, 6) oli vargus suunatud väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 mõttes ehk eraldiseisvalt oleks antud juhul tegemist väärteoga. Arvestades aga asjaolu, et I.B on toime pannud kaks varguse katse episoodi ka 04.01.2015. a ja 13.07.2015. a, mis olid samuti suunatud väheväärtusliku asja vastu (tl 50-54), siis on kohtu hinnangul süstemaatilise varguse objektiivse koosseisu esimene tingimus ehk vähemalt kolme varguse episoodi olemasolu täidetud. Samas on kohus seisukohal, et süstemaatilisuse võis moodustas juba 13.10.2015. a varguse katse episoodiga, mida käesoleval ajal I.B ’ile väärteokorras ette heidetakse. Kuivõrd kohtule ei ole aga esitatud selle varguse katse episoodi osas ühtegi tõendit, vaid ainult väärteoprotokoll, mis on samastatav kriminaalmenetluses süüdistusakti kui hüpoteesiga, et isik võis panna teo toime, siis ei saa kohus sellele episoodile antud juhul tugineda. Kohus leiab, et täidetud on ka teine süstemaatilise varguse tuvastamise kriteerium, kuivõrd kohtu hinnangul on varastamine kujunenud I.B ’i puhul elustiiliks. Esmalt nähtub 4

(9)1-15-8570 kriminaalasja materjalidest, et kui 16.10.
  1. a püüdis I.B varastada 4 hakklihamaitseainet, siis samal päeval oli tal kinnipidamisel kaasas veel erinevaid maitseaineid - 5 purki erinevaid maitseaineid ja 3 piparkoogimaitseainet (tl 12). Viimasest tema suhtes koostatud kohtuotsusest nähtub, et 04.01.
  2. a pani ta toime samuti varguse katse püüdes Balti jaama Selverist varastada 3 pakki purustatud musta pipart (tl 26-27). Viimasest väärteoprotokollist nähtub aga, et ta püüdis 13.10.
  3. a varastada Toompuiestee 37 asuvast Selveri kauplusest 2 purki kivisoola ja 2 purki Tellicherry pipiart (tl 50-15). Seega on I.B (vähemalt viimase aasta jooksul) n-ö spetsialiseerunud maitseainete varastamisele. Lisaks on I.B ’i kõik 8 kehtivat kriminaalkaristust mõistetud talle süstemaatiliselt toime pandud varguste või varguse katsete eest. I.B on enda kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et ta ei tööta (tl 13). Maksu- ja Tolliametil puuduvad tema legaalsete sissetulekute kohta samuti andmed (tl 28). Nendel põhjusel leiab kohus, et varastamine on I.B ’ile kujunenud elustiiliks, kuivõrd ta elatubki varastamisest. Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel on I.B täitnud KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk süstemaatiliselt toimepandud varguse katse objektiivse koosseisu. Õigusvastasus ja süü I.B’i teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. I.B oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja toimikust ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning I.B on sündinud 1970. aastal (tl 15, 35). Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on I.B’i tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et I.B on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS §

§ 25lg 2 mõttes ehk süstemaatilise varguse katse. Karistus Kar

S §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on I.B ’i suhtes välistatud rahalise karistuse kui leebema karistusliigi kohaldamine. Esmalt on rahaline karistus kui leebem karistusliik välistatud eripreventsioonist lähtuvalt. Nimelt on karistusregistri kohaselt I.B ’il 8 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on seoses süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsetega ehk mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest (tl 15-16). Sealjuures on kõik mõistetud karistused olnud reaalsed vanglakaristused. Ehk alati on I.B’i puhul kohaldatud raskemat karistusliiki, s.t vangistust. Kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule üldjuhul iga järgneva samasuguse kuriteo toimepanemise eest rangem karistus võrreldes eelmisega. Kohtu hinnanul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada kergemat karistusliiki olukorras, kus ta paneb uue samasuguse teo toime vaid 5 kuud peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist (vt tl 49) olles sealjuures viimasel kaheksal korral alati karistatud reaalsete vanglakaristustega. Seega kuivõrd I.B ei ole varasematest reaalsetest vanglakaristustest teinud endale järeldusi asuda õiguskuulekale teele, siis tulenevalt eripreventsioonist ei ole võimalik tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki. Lisaks eripreventsioonile leiab kohus, et I.B ei oleks ka võimeline tasuma rahalist karistust. Esmalt puudub tal töökoht (tl 11), samuti ei ole Maksu- ja Tolliametil andmeid tema legaalsete sissetulekute kohta (tl 28). I.B ’i puhul näitab rahalise karistuse kohaldamise võimatust ka asjaolu, et ta ei ole soovinud ega suutnud tasuda isegi mitte temale väärteokorras mõistetud rahatrahve. Karistusregistri andmete kohaselt on I.B ’il 21 kehtivat väärteokaristust, kuid kuivõrd viimased kaks dubleerivad teineteist, siis tegelikkuses tuleb arvestada, et tal on kokku 20 kehtivat väärteokaristust (vt tl 16). Nendest 20 kehtivast 5

(9)1-15-8570 väärteokaristusest 15 juhul on talle karistuseks mõistetud rahatrahv vahemikus 12-120, kuid kõik need rahatrahvid on eranditult tasumata (tl 16-18 pöördel). Sealjuures on kõik mõistetud rahatrahvid oluliselt väiksemad võrreldes ükskõik millise rahalise karistusega, kuivõrd KarS § 44 lg-te 1 ja 2 kohaselt on minimaalseks rahalise karistuse suuruseks 300 eurot. Arvestades ka toimepandud kuritegu – vargust – saab eeldada, et isikul ei ole raha, et kaupade eest ise tasuda, mistõttu ta panebki vargusi toime. I.B on ise kohtuistungil avaldanud, et ta varastas maitseained selleks, et need maha müüa ja saadut kasutada ühe oma väikse võla tasumiseks (tl 61). Eeltoodud põhjustel on I.B’i puhul karistusliigina võimalik kohaldada vaid vangistust. I.B ’i süü suurust mõjutab esmalt esemete väärtus, mida ta püüdis varastada. Varguse episoodis, milles esitati I.B’ile käesolevas kriminaalasjas süüdistus, püüdis ta varastada hakklihamaitseainet koguväärtuses 14,56 eurot (tl 2, 6). Kuivõrd vargus jäi katse staadiumi ning I.B ei kahjustanud maitseaine pakendeid, siis tagastati need kauplusele ning tsiviilhagi tema vastu ei ole esitatud. KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju selline, mis ületab 4000 eurot. KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 kohaselt on väheväärtuslik asi, mille väärtus ei ületa 200 eurot. Seega oli I.B ’i tegevus suunatud väheväärtusliku asja vastu. Tegemist on asjaoluga, mis viitab väiksele süü suurusele. Samas ei saa kohus arvestada isiku süüd vähendava asjaoluna seda, et vargus jäi katse staadiumi, sest varguse episood jäi I.B’i poolt lõpule viimata vaid kaupluse töötaja sekkumise tõttu. Samal ajal kui I.B oli enne kinnipidamist teinud kõik endast oleneva, et vargus lõpule viia (vt episoodi analüüsi eespool). Lisaks eeltoodule arvestab kohus ka asjaoluga, et I.B pani varguse katse süstemaatiliselt toime kavatsetusega, mis on tahtluse liikidest raskeim vorm, mille puhul on tegemist suurele süüle viitava asjaoluga. I.B’i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus, kuivõrd ta on avaldanud kahetsust toimepandud varguse katse osas kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 14). Kohtul ei ole alust kahelda I.B ’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes I.B ’i teos ei esine. Arvestades eeltoodud süüd mõjutavaid asjaolusid (eelkõige varastatu väikest väärtust ja üht episoodi), ühe karistust kergendava asjaolu esinemist ning raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et I.B ’i süü on väike, mistõttu võiks temale mõistetav karistus jääda sanktsiooni alammäära lähedale. Kohus võtab karistuse määra mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmise ehk 1/2 KarS § 199 lg-s 2 sätestatud vangistuse sanktsiooni määrast, milleks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelnevalt on kohus juba märkinud, et I.B’il on 8 kehtivat kriminaalkaristust, mis kõik on seoses süstemaatiliselt toimepandud varguste või varguse katsetega. Sealjuures on kõikide nende kriminaalkaristuste puhul talle karistuseks mõistetud reaalsed vanglakaristused. Lisaks on I.B’il ka 2 kehtivat väärteokaristust väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu toime pandud väärtegude eest (tl 16, 17-17 pöördel, 52-54). Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, mille kohaselt olukorras, kus isik hoolimata varasematest karistustest jätkab uute samalaadsete kuritegude toimepanemist, saab tema eripreventiivne mõjutamine olla võimalik vaid siis, kui iga järgmise seadusest üleastumise korral ei karistata teda leebemalt võrreldes eelnevate karistustega. Arvestades, et I.B’i on viimasel korral karistatud Harju Maakohtu 06.01.2015. a otsusega süstemaatiliselt toime pandud varguse katse eest 6 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendati 4 kuuni (tl 15, 26-27), ei saa käesolevas kriminaalasjas mõistetav karistus olla sellest viimasest karistusest leebem selleks, et mõistetav karistus võiks üldse mingit eripreventiivset mõju I.B ’i puhul omada. Seega peab eripreventsioonist lähtuvalt käesoleval juhul mõistetav karistus I.B ’i puhul olema minimaalselt 6 kuud vangistust. Üldteada on asjaolu, et ühe vangi vangistuses 6
(9)1-15-8570 hoidmine maksab riigile üle 1000 euro kuus. Seega arvestades nende maitseainete koguväärtust (14,56 eurot), mida I.B püüdis varastada, ei ole maksumaksja huvisid arvestades otstarbekas I.B ’i ühiskonnast isoleerida pikemaks ajaks kui see on eripreventsioonist tulenevalt minimaalselt vajalik. Üldpreventiivseid eesmärke ehk õiguskorra kaitsmise huvisid hinnates on kohus seisukohal, et kuigi vargused on kõige tüüpilisemad toimepandavad kuriteod Eestis, ei või käesoleval juhul isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Võttes arvesse I.B ’i süü suurust (eelkõige varastatu väärtust ja üht varguse episoodi), samuti üld- ja eripreventiivseid eesmärke, mõistab kohus I.B’ile KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Kohtuistungil taotlesid nii I.B kui tema kaitsja mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga põhjendades üldkasuliku töö kohaldamist asjaoluga, et üldkasuliku töö tegemise võimalust ei ole varem I.B ’ile antud (tl 61-61 pöördel). I.B ’i karistusregistrist nähtuvalt ei ole talle tõepoolest antud üldkasuliku töö tegemise võimalust ning kõik mõistetud vanglakaristused on tulnud reaalselt ära kanda (tl 15-16, 18 pöördel-20). Seega sellest asjaolust nähtuvalt oleks kohus valmis andma isikule võimaluse üldkasuliku töö tegemiseks. Samas ei ole I.B aga isik, kelle suhtes on võimalik üldkasulikku tööd reaalselt kohaldada. Seda esmalt põhjusel, et isikul puudub kindel elukoht. Nii kahtlustatavana kinnipidamisel kui kahtlustatavana ülekuulamisel on ta märkinud oma elukohaks Alasi 8 Tallinn. Samas on üldteada, et sellele aadressil asub kodutute öömaja, kus ei ole võimalik viibida isikul päevasel ajal. KarS § 75 lg 1 p-d 1 ja 3 ning vähesel määral ka pd 4-5 eeldavad, et isikul oleks käitumiskontrolli ajal olemas alaline elukoht. Lisaks peab olema üldkasuliku töö tegemisel ka tööandjal olema võimalik saada isikuga kontakti, kuid I.B’il puuduvad muud kontaktandmed, nt telefon, töökoht, e-mail (tl 11, 13). Seega kuivõrd I.B’il puudub kindel elukoht, siis ei ole üldkasuliku töö kohaldamine võimalik, kuivõrd üldkasuliku töö tegemise ajal peab isik alluma käitumiskontrollile. Teine asjaolu, mis kohtu hinnangul välistab I.B ’i puhul üldkasuliku töö kohaldamise võimaluse, on tema narkosõltuvus. Karistusregistri andmete kohaselt on I.B ’il 8 kehtivat väärteokaristust narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 151 alusel (tl 16-18 pöördel) ning 27 arhiveeritud väärteokarisust samal alusel. NPALS § 151 näeb ette väärteokaristuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest. Tavapäraselt karistatakse isikuid aga NPALS § 151 alusel just narkootikumide tarvitamise eest. Sealjuures on I.B’ile üsna hiljuti (25.08.2015. a-l 14.05.2015. a toime pandud teo eest) mõistetud karistus NPALS § 151 alusel karistuseks arest 16 päeva (tl 16-16 pöördel). Samas nähtub arhiivi andmetest, et I.B 1 ’it on juba 2003. aastal karistatud NPALS § 15 järgi. See aga näitab, et I.B on pikka aega tarvitanud narkootikume ning eelduslikult on tal ka käesoleval ajal probleeme narkootikumide tarvitamisega ehk tegemist on narkosõltlasega. Sealjuures avaldas I.B kohtuistungil, et ta varastas maitseaineid selleks, et üht väikest võlga tasuda (tl 61). Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et see võlg oli seotud narkootikumide ostmisega. Kriminaalhooldajad on aga avaldanud arvamust, et narkootikumide sõltlaste puhul ei ole üldkasuliku töö kohaldamine võimalik, samuti poleks see tulemuslik. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul ei ole võimalik I.B ’ile mõistatavat 4 kuu pikkust vanglakaristust asendada KarS § 69 korras üldkasuliku tööga. Siinkohal märgib kohus, et arvestades isiku narkosõltuvust oleks ainus reaalse vangistuse asendamise võimalus antud juhul olnud asendada vangistus raviga tulenevalt KarS §-st 692 . 7

(9)1-15-8570 KarS § 692 lg 4 kohaselt asendatakse vangistus raviga aga üksnes isiku kirjalikul nõusolekul, mille ta saab anda pärast seda, kui talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid. Käesoleval juhul ei ole kriminaalasja materjalide juures ei I.B ’i kirjalikku nõusolekut ega dokumente selle kohta, et talle on selgitatud kõiki raviga kaasnevaid mõjusid ega ka arstide arvamust, kas isik on üldse sobilik narkomaanide sõltuvusravile allumiseks. Kuivõrd kohus lahendab käesolevat kriminaalasja aga lühimenetluses, siis tulenevalt KrMS § 233 lg-st 1 saab kohus tugineda vaid kriminaaltoimiku materjalidele. Seega ei ole kohtul antud kriminaalasjas võimalik võtta seisukohta KarS § 692 rakendamise võimalikkuse kohta. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb I.B ’i karistusaja hulka lugeda tema eelvangistuses viibitud aeg. I.B on kahtlustatavana kinni peetud alates 16.10.2015. a kella 08:34-st (tl 11 pöördel). Kuivõrd kohus mõistab I.B’ile karistuseks reaalse vangistuse ning isik on kohtuotsuse tegemise ajal ka kinni peetud, siis karistuse kandmise algust tuleb lugeda alates tema kinnipidamisest, s.t alates 16.10.2015. a. Tõkend I.B ’il on kehtivaid kriminaalkaristusi kokku 8, mis kõik on mõistetud talle süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (tl 15-16) ajavahemikul 15.09.2011. a – 06.01.2015. a. Viimati mõisteti I.B süüdi KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk selle eest, et ta pani toime süstemaatilise varguse katse (tl 8, 26-27). 06.01.

  1. a otsusega mõisteti I.B’ile karistuseks 6 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendati 4 kuuni ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise päev ehk 04.01.
  2. a (tl 8, 26-26 pöördel). Kinnipeetava andmete kohaselt vabanes I.B selle karistuse kandmiselt 04.05.
  3. a (tl 49). Seega kõigest 5 kuud peale viimase samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist pani I.B toime järjekordse süstemaatilise varguse. Arvestades ka asjaolu, et I.B’il on ka 2 kehtivat väärteokaristust KarS § 218 lg 1 eest ehk seoses varavastaste süütegude toimepanemisega väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu (tl 16, 17 pöördel), on tegemist isikuga, kelle puhul on varguste toimepanemine kujunenud harjumuspäraseks. Seega esineb eeltoodule tuginedes väga kõrge oht, et vabaduses viibides võib I.B jätkata varguste toimepanemist. Kohtuistungil palus I.B, et talle antakse üldkasuliku töö võimalus, sest alati on talle mõistetud reaalsed vanglakaristused (tl 61 pöördel). Kohtu hinnangul nähtub sellest, et I.B ei soovi kanda reaalset vanglakaristust. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vaid reaalse vangistuse kohaldamine on I.B ’i puhul antud juhul võimalik, siis kohtu hinnangul jättes isiku vabadusse, on oht, et ta ei ilmu ise vabatahtlikult karistuse kandmisele. Seega nii õiguskorra kaitsmise huve kui ka kohtuotsuse täimise tagamist silmas pidades peab 1 kohus antud juhul vajalikuks vahistada I.B kohtusaalist KrMS § 130 lg 4 alusel kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumise või karistuse ärakandmiseni. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks esmalt KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale (vandeadvokaat Leelo Viil’ile) määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses ehk antud juhul kokku 144 eurot (tl 31-32, 62-62a). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.

  1. a määrusega nr 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 390 8

(9)1-15-8570 eurot. Seega tuleks KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 175 lg 1 p 9 alusel I.B’il tasuda ka sundraha summas 585 eurot. Kuid arvestades, et kohus arutas I.B ’i kriminaalasja (lühimenetluses) kiirmenetluse korras, siis KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha poole võrra, mistõttu kuulub tasumisele sundraha summas 292,50 eurot. Seega kokku peab I.B hüvitama menetluskulud summas 436,50 eurot. Kohtuistungil taotles süüdistatava kaitsja võimaldada I.B ’il tasuda menetluskulud ositi (tl 61 pöördel). Kohus leiab, et ühekordse väljaminekuna tasuda menetluskulud summas 436,50 eurot käib paljudele Eestis elavatest inimestest üle jõu, sealhulgas ka I.B’ile. Lisaks arvestab kohus ka seda, et I.B ei tööta, kuivõrd kahtlustatavana ülekuulamisel ei ole ta enda töökohta nimetanud (tl 13) ega ka rääkinud, et ta töötab kuskil (tl 14). Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed I.B’i tulude kohta (tl 28). Sealjuures kohtuistungil avaldas I.B, et ta võttis maitseained edasiseks müügiks seetõttu, et ta oli väikese summa raha võlgu (tl 61). Seega ei ole I.B ’il piisavaid sissetulekuid selleks, et tasuda ühekordse maksena 436,50 eurot, mistõttu rahuldab kohus kaitsja taotluse ning määrab, et I.B ’ile tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel anda menetluskulude tasumiseks 1 aasta. Kohus määrab, et I.B peab tasuma temalt väljamõistetud menetluskulud kokku summas 436,50 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esimesel üheteistkümnel kuul igakuiselt 36,40 eurot ning viimasel kaheteistkümnendal kuul 36,10 eurot. Velmar Brett Eeluurimiskohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.